Qoǵam • 11 Tamyz, 2022

Ulttyq qor – urpaq ıgiligi desek...

161 ret kórsetildi

Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıin, ótken ǵasyrdyń toqsa­nyn­shy jyldaryndaǵy ótpeli kezeńde tap bolǵan ekonomıkalyq qıyn­dyqtardy eńsergen tusta – 2000 jyly bolashaq urpaq ıgiligine arnalǵan Ulttyq qor quryl­ǵany málim. Qor 2008 jyly bastalǵan dúnıejúzilik qarjy daǵdarysy kezinde jáne koronavırýs pandemııasy qaı mem­lekettiń bolsyn ekonomıkasyna aýyr soqqy bolyp tıgen keıingi jyldary egemen elimizdiń qýat­ty qarjylyq tiregine aınaldy.

Kollajdy jasaǵan Záýresh SMAǴUL, «EQ»

Osy rette Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev byltyrǵy «Halyq birligi jáne júıeli reformalar – el ór­kendeýiniń berik negizi» Jol­daýyn­da: «Sońǵy kezde bıýdjettiń shyǵys bóligindegi mindettemelerdi oryndaý úshin bıýdjet tapshylyǵy ulǵaıyp, Ulttyq qordan alynatyn transfertter kóbeıýde. Únemi osylaı «aýyrdyń ústimen, jeńildiń astymen» júre almaımyz. Bizdegi qarjylyq ornyqtylyqtyń qory sonshalyqty sheksiz emes. Bıýdjettiń kirisin arttyrý úshin sharalar qabyldaý qajet ekeni sózsiz. Birinshi kezekte, memlekettik shyǵystardyń aýqymyn jáne onyń tıimdi jumsalýyn baqylaýda ustaý kerek», dep Ulttyq qordy ortaıtpaýdyń mańyzdylyǵyn atap aıtty.

Ulttyq qordan tek keıingi úsh jyl ishinde 12 trıllıon teńge, ıaǵnı 30 mıllıard dollarǵa jýyq qarjy alynyp, ártúrli maqsattarǵa, sonyń ishinde koronavırýs pandemııasynyń zardaptaryn eńserýge jumsaldy. Osynshama qarajattyń qalaı ıgerilgenine bıyl Respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıteti arnaıy aýdıt júrgizip, eleýli kemshilikterge jol berilgenin anyqtady.

Máselen, elimizdiń damý baǵdar­la­malary respýblıkalyq jáne jer­gi­likti bıýdjetterdiń, sondaı-aq jeke ınvestısııalardyń esebinen qosa qar­jy­landyrý jaǵdaıynda júze­ge asyrylady. Ulttyq qordyń qarajatyn osylaı shashyrata paıdalaný onyń tıim­diligin baǵalaýǵa múmkindik ber­meı­di. Tek 2021 jyly ǵana nysanaly transfert arqyly jalpy somasy 787 mlrd teńgeni quraǵan (1 jobaǵa orta eseppen 450 mln teńge) 1750-ge jýyq ınvestısııalyq joba qarjylandyrylyp, olardaǵy Ulttyq qordyń úlesi 13,3 paıyzdan 100 paıyzǵa deıin bolǵan. Osy jobalardyń 86,5 paıyzy ınfraqurylym men turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyqqa tıe­sili, al jańa óndiris ashýǵa nebári 7 joba baǵyttalǵan (0,7 paıyz). Olar – Soltústik Qazaqstan oblysyndaǵy «PTF» Jańa qus» JShS qus fabrıkasy, «Zelenyı Sever» jáne, Green Smart Farm jylyjaı keshenderi, Zha-Group LTD jáne «Alısaraı» sút-taýarly fermalary, Qaraǵandy oblysynyń Saran qalasyndaǵy shınalar óndirisi jáne Qostanaı oblysyndaǵy júk avto­mobıl­deriniń jetekshi beldeme­le­riniń basty berilisteriniń redýktorlaryn shyǵaratyn zaýyt.

Ulttyq qordan bólingen qarjyny óz maqsatyna paıdalanbaý faktileri de bar. Mysaly, Memleket basshysynyń tapsyrmasyn oryndaý maqsatynda Ekologııa, geologııa jáne tabıǵı resýrs­tar mınıstrligi 5 jyl ishinde 2 mıllıard aǵash otyrǵyzý, balyq ónimderin óndirý men eksporttaý kólemin ulǵaıtý úshin 2021 jyly alǵan qarajattyń 700 mıllıon teńgesin vedomstvolyq ba­ǵy­nys­ty kásiporyndaryna avtokó­likter, jab­dyqtar men noýtbýkter satyp alýǵa jum­saǵan.

Ol ol ma, aýdıt barysynda 2015-2021 jyldary paıdalanylmaǵan jáne Ulttyq qorǵa qaıtarylmaǵan qarajat somasy 72,3 mıllıard teńge ekeni anyq­talǵan. Sonyń ishinde 2021 jylǵa tıesili 60 mıllıard teńge qarjy Ult­tyq qorǵa qaıtarylǵan. О́ńirlik bıýdjetterde ıgerilmeı tekke jatqan osynshama qarjyǵa ondaǵan mektep pen aýrýhana salýǵa, nemese el turǵyndary janaıqaılary shyǵa aıtyp júrgen basqa da talaı ózekti máseleniń túıinin tarqatýǵa ábden bolar edi.

Esep komıteti Ulttyq qor qarajaty esebinen ınvestısııalyq jobalardy iske asyrýda ortalyq jáne jergilikti atqarýshy organdardyń ózara is-qı­my­ly nashar, munyń ózi olardyń tıim­siz josparlanýyna jáne paıdala­ny­lýyna ákelip soǵyp otyr degen qory­tyn­dyǵa kelgen. «Qoıshy kóp bolsa, qoı aram óledi» demekshi, osyndaı júıeli kemshilikterge jol berilýiniń negizgi sebebiniń biri – Ulttyq qorǵa júktelgen mindetterdiń oryndalýy­na úsh memlekettik organ men eki kon­­sýltatıvtik-keńesshi organ ja­ýap beredi. Naqty aıtsaq, josparlaý – Ult­tyq ekonomıka mınıstrligine, kiris­ter­di esepke alý – Qarjy mınıstr­li­gine, aktıvterdi basqarý – Ulttyq bankke, jalpy úılestirý – Ulttyq qordy basqarý jónindegi keńeske, baqylaý Ulttyq qordan bólingen qara­jattyń jumsalýyn baqylaý jónin­de­gi komıssııaǵa júktelgen. Al kóp elde mundaı qordyń qyzmetin bir-aq memlekettik organ, ádette Qarjy mı­nıs­­tr­ligi nemese Ortalyq bank ret­teıdi.

Taǵy bir nazar aýdararlyǵy – Ulttyq qor esebinen qarjylandyrylatyn jobalardyń túpki nátıjesi týraly biryńǵaı aqparatty eshkim jınaqtap, taldamaǵan. Sondaı-aq eseptik aqparat berýde ashyqtyq jetispeıdi. Al dúnıejúzilik tájirıbege súıensek, bizdegi sııaqty ál-aýqat qorlary bar basqa elderde barlyq prosess jet­kilikti túrde jarııa júrgiziledi. Olar­dyń bárinde derlik arnaıy veb-saıt­tar bar (www.nbim.no – Norvegııa munaı qory, www.adia.ae – Birikken Arab Ámirlikteri, www.oilfund.az – Ázerbaıjan). Osyndaı saıttarda ulttyq qorlardyń negizgi qaǵıdattary, qarjylyq aqparaty, jaýapty tulǵa­lary, quqyqtyq rejimi, mıssııasy men strategııasy barynsha anyq kórsetilgen. Mamandardyń aıtýynsha, bizdegideı Ulttyq qordyń fýnksııalaryn mejelep bólý ortaq kózqaras qalyptastyrýǵa jáne ekonomıkalyq turǵydan negizdelgen sheshimder qabyldaýǵa múmkindik bermeıdi. Buǵan qosa, Ulttyq qordy paıdalanýshylar men ýákiletti organdardyń osy qor qarjysyn jumsaý týraly shynaıy emes aqparat berý táýekeli de joǵary.

Esep komıteti júrgizgen aýdıt nátı­jesinde anyqtalǵan buzýshy­lyq­tar­dyń jalpy somasy – 20,5 mıllıard teńge, sonyń ishinde qarjylyq buzýshylyqtar – 7,9 mıllıard teńge, tıimsiz paıdalanylǵan bıýdjet qara­ja­ty men memleket aktıvteri – 8,7 mıllıard teńge, tıimsiz josparlanǵan qarjy – 4 mıllıard teńge. 13 fakti bo­ıynsha materıaldar ákimshilik is qozǵaý úshin ýákiletti organdarǵa jiberilgen. Al Karabatan Utility Solutions JShS qoldanystaǵy qurylys jáne bıýdjet zańnamasyn óreskel buza otyryp, vedomstvodan tys saraptamany qaıta júrgizbeı, «Atyraý oblysynda «Ulttyq ındýstrııalyq munaı-hımııa tehnoparki» arnaıy ekonomıkalyq aımaǵynyń ınfraqurylym obek­ti­lerin salý (Qarabatan jáne Teńiz ýchas­ke­leri)». Sý daıyndaý jáne aǵyndardy tazartý qondyrǵysy. 1-kezek» jobasy boıynsha jobalaý-smetalyq qujattamany negizsiz túzetip, qurylys-montaj jumystaryna normatıvtik qujattarda kózdelmegen túzetý koef­fı­sıentin qoldaný arqyly joba qunynyń somasyn 3 626,2 mıllıon teńgege ulǵaıtqanyna baılanysty tıisti memlekettik aýdıt materıalda­ryn prosestik sheshim qabyldaý úshin quqyq qorǵaý organdaryna jiberý uıǵarylǵan. Osyndaı shara Nur-Sultan qalasynyń Kólik jáne jol-kólik ınfraqurylymyn damytý bas­qar­masynyń tapsyrysyna sáıkes «A91 kóshesinen Astana-Qaraǵandy trassasyna deıingi ýchaskede A105 kóshesin ınjenerlik jelilermen salý» jobasyn iske asyrý kezinde jol belgileriniń qunyn 172,7 mıllıon teńgege, ıaǵnı naryqtyq baǵadan 5 ese artyq qymbattatý faktisi boıynsha da qoldanylatyn bolyp otyr. Munyń bári – rásýa bolyp jatqan Ulttyq qordyń qarajaty.

Túıindeı aıtsaq, Ulttyq qor qara­jatyn qazirgi almaǵaıyp kezeńde el eko­nomıkasyn turaqtandyrý maqsa­tynda paıdalaný barysynda jol berilgen óreskel kemshilikter men qol­danystaǵy zańnamany belden basý­shylyqtar az emes. Sondyqtan da Ulttyq qor týraly arnaıy zań qabyldap, bolashaq urpaq ıgiligine arnalǵan qarajattyń jınaqtalýy men jumsalýynda ashyqtyq pen temirdeı tártip ornatý úshin qatań sharalar belgileıtin kez jetkeni anyq.

Sońǵy jańalyqtar

Munaı men teńge baǵamyndaǵy táýekelder

Ekonomıka • Búgin, 00:23

Áleýmettik qyzmetterdi damytý ózekti

Qazaqstan • Búgin, 00:21

Elektr qýatyn óndirý ulǵaıady

Aımaqtar • Búgin, 00:19

Saıası júıeni túbegeıli jańartý

Saıasat • Búgin, 00:14

Ulttyq qundylyqtardy ulyqtaý

Pikir • Búgin, 00:06

Atomǵa alańdaǵan álem

Álem • Búgin, 00:04

Bıznestegi áıelder úlesi

Bıznes • Búgin, 00:01

Yrysty molaıtqan naýqan

Ekonomıka • Keshe

AQSh-qa eksport artty

Ekonomıka • Keshe

Qandastardyń hali qalaı?

Qoǵam • Keshe

Engel zańy

Qoǵam • Keshe

Qymyzhanadaǵy mýzeı

Qoǵam • Keshe

Án oqý

Rýhanııat • Keshe

«Áselim» áni

О́ner • Keshe

Jyr alyby dáripteldi

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar