– Qurmetti Nazgúl Karasqyzy, Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kollektorlar palatasy qaı kezden bastap jumys isteıdi jáne onyń negizgi mindeti qandaı?
– «Qazaqstannyń Ulttyq kollektorlar palatasy» (QUKP) odaq túrindegi ZTB 2018 jyldan bastap jumys isteıdi. Alǵashqy kezeńde talaptar men standarttardy ázirleý men engizý, seriktesterdi tartý, uıymnyń negizgi maqsattaryn túsindirý boıynsha daıyndyq jumystary júrgizildi. Búgingi tańda aıaǵymyzdan nyq turyp, jumys erejelerin ornatyp, «Kollektorlyq agenttik qyzmetkeriniń kásibı etıkasynyń úlgilik kodeksin» ázirleýge qatystyq. Palataǵa qatysýshylardyń qatarynda 50-den astam kollektorlyq agenttik bar. Bul osy sektordyń jalpy qatysýshylary sanynyń shamamen 30 paıyzyn quraıdy.
Negizgi mindetimiz – kollektorlyq qyzmetterdiń órkenıetti naryǵyn damytýǵa kómektesý, turǵyndardyń kollektorlyq agenttiktermen qarym-qatynasyn ózgertý jáne qazaqstandyqtardyń qaryzdardy qysqartý men óteý esebinen qarjylyq qyzmetterdi alý múmkindigin qalpyna keltirýge yqpal etý.
– Qazaqstannyń qarjylyq naryǵyna QUKP qyzmeti qandaı paıda tıgizip otyr dep sanaısyz?
– QUKP – qaryz alýshylardyń, kollektorlyq agenttikterdiń jáne memlekettik organdardyń dıalog alańy. Uıym memleket pen kollektorlar arasynda sapaly kommýnıkasııanyń bolýyn, naryqtyń problemalary men usynystaryn jetkizýge jáne olardy taldap, ortaq sheshimge kelýdi qamtamasyz etýge tyrysyp keledi. Ekinshi jaǵynan, Palata qaryz alýshylardyń kúrdeli máselelerin sheshýmen belsendi túrde aınalysady. Osylaısha, QUKP bazasynda Stop-Collector.kz respýblıkalyq jobasy dúnıege keldi. Atalǵan jobanyń aıasynda biz Qazaqstannyń mıkroqarjy uıymdary assosıasııasy jáne Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi sekildi uıymdarmen birlese jumys isteımiz. Jobanyń maqsaty – kollektorlarmen aralarynda qıynshylyqtar týyndaǵan qaryzgerlerge kómektesý, daýly máselelerdi sheshý jáne azamattardyń quqyqtaryn qorǵaý. Osyǵan oraı, biz kollektorlyq agenttikter basshylarymen baılanysqa shyǵyp, qalyptasqan ahýaldy birlese taldap, qaryz alýshyǵa ońtaıly sheshimderdi usynamyz. Mysaly, bıylǵy jyl basynan beri bizge 5 563 ótinish, sonyń ishinde azamattardyń shaǵymdary da tústi. Olardy qarastyrý nátıjesinde 5 421 ótinish boıynsha oń sheshim qabyldandy.
Qaryzgerlerdiń bizge júginýiniń keńinen taralǵan sebebi – qaryz somasyn birden tolyq óteý múmkindiginiń bolmaýy. Mundaı jaǵdaıda biz qaryz alýshynyń múmkindikterin anyqtap, oǵan qaryzdy óteýdiń qolaıly tásilderin, sonyń ishinde teń úlespen tóleý tásilin paıdalanýdy nemese bereshekti óteýdiń basqa da joldaryn usynamyz.
– Kollektorlyq naryq qalaı ózgerdi? Jaqyn arada qandaı ózekti máselelerdi sheshý qajet?
– QUKP qurylǵaly qarjy naryǵynda eleýli ózgerister bolǵanyn atap aıtqan jón. Bul jaǵdaı kollektorlarǵa da áser etti. Osydan bes jyl buryn «Kollektorlyq qyzmet týraly» Zań qabyldandy. Sonyń nátıjesinde kollektorlyq agenttikterdiń qyzmeti qatań rettelip, qaryzdy óndirip alý tásilderi men rásimine qatań shekteý qoıyldy.
Osyndaı qatań retteýge qaramastan, kollektorlyq naryq kóleńkege ketken joq, osy sektordaǵy agenttikterdiń sany da azaımady. Kerisinshe, Memleket basshysy atap kórsetkendeı, halyqtyń kredıtteriniń sany ulǵaıýy sebepti bul sektor da ósip, damyp jatyr. Buǵan qosa, kollektorlyq agenttikter qazirgi tańda keıbir áleýmettik fýnksııany da atqaryp keledi. Jaqyn arada jeke tulǵalardyń bankrottyǵy týraly zań qabyldanady dep kútilip otyr. Qaryzgerlerdiń kóbi ózin bankrot dep taný úshin osy zańnyń qabyldanýyn kútýde. Biraq mundaı sheshimniń saldarlary qandaı bolatynyn olardyń bári birdeı túsinbeıdi.
Sondyqtan bizdiń maqsatymyz – kredıtterdi óteýden bas tartýmen baılanysty barlyq táýekeldi kórsete otyryp túsindirý jumysyn júrgizý, sonyń ishinde qaryzdardy esepten shyǵarý sekildi mıftiń shyndyqqa jatpaıtynyn aıtý.
Sonymen qatar bizge qazirgi kollektorlyq naryqtyń órkenıetti ekenin jáne qoldanystaǵy zańnamaǵa sáıkes jumys isteıtinin túsindirý óte mańyzdy.
– Áńgimeńizge rahmet.
Áńgimelesken
Káribaı MUSYRMAN,
«Egemen Qazaqstan»
