Suhbat • 14 Tamyz, 2022

Nazgúl Esteýsızova: Mindet – kollektorlyq qyzmet naryǵyn damytý

762 ret kórsetildi

Qazaqstandaǵy problemaly kredıtter portfeliniń kólemi udaıy ósip barady. Ulttyq banktiń málimetine súıensek, ekinshi deńgeıli bankterdegi merzimi 90 kúnnen asqan kredıtter 3,6 paıyzdy nemese 769,7 mlrd teńgeni qurap otyr. Bıylǵy jyl basynan beri bul kórsetkish 15 paıyzǵa ulǵaıǵan. 60 kúnnen asa merzimi ótken qaryzdardyń kólemi 87,4 mlrd teńgeni qurap, 2022 jylǵy qańtardan bastap bul soma 84 paıyzǵa artqan. Sondaı-aq elimizdiń mıkroqarjy uıymdaryndaǵy 60 kúnnen asqan bereshegi bar problemaly mıkrokredıtterdiń kólemi shamamen 2 paıyzǵa nemese 15 mlrd teńgege teń, al NPL 90+ ıaǵnı toqsan kúnnen asqan qaryz – 7,5 paıyz nemese 60 mlrd teńgeden asqan. Problemaly kredıtterdiń kóbeıýi óz kezeginde kollektorlyq agenttikterdiń júktelimin arttyrdy. Osyǵan oraı, «Qazaqstannyń Ulttyq kollektorlar palatasy» odaq túrindegi zańdy tulǵalar birlestigi (ZTB) tóraǵasynyń mindetin atqarýshy Nazgúl Esteýsızova «Egemen Qazaqstan» gazetine suhbat berip, qazirgi kezdegi kollektorlardyń jumysy men olardyń qandaı áleýmettik mańyzdy qyzmet atqaratyny jaıly aıtty.

– Qurmetti Nazgúl Karas­­qyzy, Qazaqstan Respýb­lıka­synyń Ulttyq kollektorlar pala­tasy qaı kezden bastap ju­mys isteıdi jáne onyń negizgi min­deti qandaı?

– «Qazaqstannyń Ulttyq kollektorlar palatasy» (QUKP) odaq túrindegi ZTB 2018 jyldan bastap jumys isteıdi. Alǵashqy kezeńde talaptar men standarttardy ázirleý men engizý, seriktesterdi tartý, uıymnyń negizgi maq­sat­taryn túsindirý boıynsha daıyn­dyq jumystary júrgizildi. Bú­gingi tańda aıaǵymyzdan nyq turyp, jumys erejelerin or­natyp, «Kollektorlyq agent­tik qyzmetkeriniń kásibı etı­kasynyń úlgilik kodeksin» ázir­leýge qatystyq. Palataǵa qaty­sýshylardyń qatarynda 50-den astam kollektorlyq agenttik bar. Bul osy sektordyń jalpy qatysýshylary sanynyń shamamen 30 paıyzyn quraıdy.

Negizgi mindetimiz – kol­lektorlyq qyzmetterdiń ór­ke­nıetti naryǵyn da­mytýǵa kómek­tesý, turǵyndardyń kol­lek­torlyq agenttiktermen qa­rym-qa­tynasyn ózgertý jáne qa­zaqstandyqtardyń qa­ryz­dardy qysqartý men óteý esebinen qar­jylyq qyzmetterdi alý múmkindigin qalpyna keltirýge yqpal etý.

– Qazaqstannyń qarjylyq naryǵyna QUKP qyzmeti qan­daı paıda tıgizip otyr dep sanaısyz?

– QUKP – qaryz alýshylardyń, kollektorlyq agenttikterdiń jáne memlekettik organdardyń dıalog alańy. Uıym memleket pen kollektorlar arasynda sapaly kommýnıkasııanyń bolýyn, naryqtyń problemalary men usynystaryn jetkizýge jáne olardy taldap, ortaq sheshimge kelýdi qamtamasyz etýge tyrysyp keledi. Ekinshi jaǵynan, Palata qaryz alýshylardyń kúrdeli máselelerin sheshýmen belsendi túrde aınalysady. Osylaısha, QUKP bazasynda Stop-Collector.kz respýblıkalyq jobasy dúnıege keldi. Atalǵan jobanyń aıasynda biz Qazaqstannyń mıkroqarjy uıymdary assosıasııasy jáne Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttigi sekildi uıymdarmen birlese jumys isteımiz. Jobanyń maqsaty – kollektorlarmen aralarynda qıynshylyqtar týyndaǵan qaryzgerlerge kómektesý, daýly máselelerdi sheshý jáne aza­mat­tardyń quqyqtaryn qorǵaý. Osyǵan oraı, biz kollektorlyq agenttikter basshylarymen baı­lanysqa shyǵyp, qalyptasqan ahýaldy birlese taldap, qaryz alýshyǵa ońtaıly sheshimderdi usynamyz. Mysaly, bıylǵy jyl basynan beri bizge 5 563 ótinish, sonyń ishinde azamattardyń shaǵymdary da tústi. Olardy qaras­tyrý nátıjesinde 5 421 ótinish boıyn­sha oń sheshim qabyldandy.

Qaryzgerlerdiń bizge jú­ginýiniń keńinen taralǵan sebebi – qaryz somasyn birden tolyq óteý múmkindiginiń bolmaýy. Mundaı jaǵdaıda biz qaryz alýshynyń múmkindikterin anyqtap, oǵan qaryzdy óteýdiń qolaıly tásil­derin, sonyń ishinde teń úlespen tóleý tásilin paıdalanýdy nemese bereshekti óteýdiń basqa da joldaryn usynamyz.

– Kollektorlyq naryq qa­laı ózgerdi? Jaqyn arada qan­daı ózekti máselelerdi sheshý qajet?

– QUKP qurylǵaly qarjy nary­ǵynda eleýli ózgerister bolǵanyn atap aıtqan jón. Bul jaǵdaı kol­lektorlarǵa da áser etti. Osydan bes jyl bu­ryn «Kollektorlyq qyzmet týraly» Zań qabyldandy. Sonyń nátı­jesinde kollektorlyq agent­tikter­diń qyzmeti qatań rettelip, qaryzdy óndirip alý tásilderi men rásimine qatań shekteý qoıyldy.

Osyndaı qatań retteýge qa­ramastan, kollektorlyq naryq kóleńkege ketken joq, osy sek­tordaǵy agenttikterdiń sany da azaımady. Kerisinshe, Memleket basshysy atap kórsetkendeı, halyqtyń kredıtteriniń sany ulǵaıýy sebepti bul sektor da ósip, damyp jatyr. Buǵan qosa, kollektorlyq agenttikter qazirgi tańda keıbir áleýmettik fýnksııany da atqaryp keledi. Jaqyn arada jeke tulǵalardyń bankrottyǵy týraly zań qabyldanady dep kútilip otyr. Qaryzgerlerdiń kóbi ózin bankrot dep taný úshin osy zańnyń qabyldanýyn kútýde. Biraq mundaı sheshimniń saldarlary qandaı bolatynyn olardyń bári birdeı túsinbeıdi.

Sondyqtan bizdiń maqsatymyz – kredıtterdi óteýden bas tartýmen baılanysty barlyq táýekeldi kórsete otyryp túsindirý ju­mysyn júrgizý, sonyń ishinde qa­ryzdardy esepten shyǵarý sekildi mıftiń shyndyqqa jatpaıtynyn aıtý.

Sonymen qatar bizge qazirgi kol­lektorlyq naryqtyń órkenıetti ekenin jáne qoldanystaǵy zań­namaǵa sáıkes jumys isteıtinin túsindirý óte mańyzdy.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Káribaı MUSYRMAN,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Alashtyń aq joly ardaqtaldy

Saıasat • Keshe

Kemedeginiń jany bir...

Saıasat • Keshe

Kásip kózi – násip kózi

Ekonomıka • Keshe

Tuńǵysh tóraǵanyń toıy

Qazaqstan • Keshe

Ormanmen syrlasqan ǵalym

Aımaqtar • Keshe

Lývrda qalǵan shyraǵdan

Suhbat • Keshe

Sheberler sherýi

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar