Bolat joldyń maıtalmany

Keńes kezeńinde munaı men gazdy, kómirdi, tústi metaldy, son­daı-aq qalalar men eldi meken­derdi salýǵa qajetti materıaldardy óndirýge ar­nal­ǵan ónerkásiptik kásiporyndar bel­sendi túrde qu­ryla bastady. Ekinshi dúnıe­júzi­lik soǵys kezeńi temir joldarda jyl­jymaly quramdy jáne jol sha­rýashylyǵyn jóndeý boıyn­sha óndiristik bazanyń qury­lýy­men erekshelendi. 1950 jyldary tyń jer­lerdi ıgerý úshin eli­mizdiń soltústik jáne ortalyq aı­maqtarynda qarqyndy temir jol qurylysy júrgizildi. Osy jyl­dar ishinde Qazaqstandaǵy temir jol jelisiniń tyǵyzdyǵy eki ese ósti, ıaǵnı HH ǵasyrdyń birinshi jar­tysynda ol qazirgi kúıinde qa­lyptasty.

1958 jyly shildede KSRO Mı­nıstr­ler Keńesiniń qaýly­sy­men uzyndyǵy 13 myń km bo­latyn birtutas Qazaqstan temir jo­ly uıymdastyryldy. 1977 jy­ly Almaty, Tyń jáne Batys Qa­zaqstan temir joldary qu­ryl­dy. Sol jyly mamyrda Qazaq­stan Kompar­tııa­sy Ortalyq Komı­teti jáne KOKP Ortalyq Komı­tetiniń sheshimderimen Batys Qa­zaqstan jolynyń bastyǵy bo­lyp Qudaıbergen Kópjasarov ta­ǵaıyndaldy. Batys Qazaqstan joly Oral, Aqtóbe, Qyzylorda jáne Gý­rev tarmaqtaryn qam­ty­dy.

1978 jyly Q.Kópjasarov óz buı­ryǵymen Amangeldi Sel­baevty Gýrev (qazirgi Aty­raý) temir jol basqarmasy basty­ǵy­nyń birinshi orynbasary, bir jyldan keıin osy joldyń basshysy etip taǵaıyndady.

1977 jyldyń naýryz aıynda men Gýrev qalalyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy bolyp saılandym. Gýrev temir jol bólimshesi bas­tyǵynyń oryn­basary qyzmetin at­qarǵan A.Sel­baevpen kezdeskenimiz de sol kezde edi. Alǵashqy kún­nen bastap bizde dostyq qarym-qatynas pen ózara túsinistik qa­lyptasty.

Amangeldi ákesi Sısenǵalı Ekin­shi dúnıejúzilik soǵysyna attan­ǵannan alty aıdan keıin 1942 jyly qazan aıynda Eskene stan­sasynda dúnıege kelgen. 1944 jyldyń kókteminde Sta­lın­grad­ty qorǵaý kezinde alǵan aýyr ja­ra­qattan keıin ákesi elge oral­ǵan. Amangeldiniń balalyq jáne jas­tyq shaǵy Eskene stansasynda ót­ti, aǵasy Ońaıǵalı ekeýi aýdan ortalyǵy Dossordaǵy, odan ke­ıin Gýrev qalasyndaǵy mektep-ınternatta oqyǵan. Jeksenbide ótip bara jatqan poıyzdarda qatty aıazda jáne ystyqta júk platformalaryna jabysyp, Eskene stansasyna deıin úıle­rine jetip, Dossorǵa qaıta oralý ­bir saǵatqa sozylatyn. Ońaıǵalı ­men Amangeldi mamandyq tańda­ýyna sebep bolǵan bolat jeliniń adam ómirindegi mańyzyn bala kezinen kórip, sezingen.

Amangeldi aǵasy sııaqty Tash­kent temir jol ınstıtýtyn bi­tirgen. Eńbek jolyn 1961 jyly kezekshiden bastap sodan keıin ma­nevrlik jáne poıyz dıspet­cheri, bólim boıynsha kezekshi, aǵa poıyz dıspetcheri qyzmetterin atqaryp, qozǵalys bóliminiń bas­­tyǵy, poıyzdar qozǵalysy qa­ýip­sizdigi jónindegi revızor, Gýrev-1 stansasynyń bastyǵy, temir jol bóliminiń (TJB) bas­ty­ǵynyń orynbasary boldy.

Al men Gýrev qalalyq partııa komı­tetiniń birinshi hatshysy, oblystyq partııa komıtetiniń bıýro múshesi bolyp on jyl qyz­met atqardym.

Gýrev qalasy 200 myńnan astam kópultty halqy bar Kaspıı óńi­riniń mádenı, ónerkásiptik jáne aýyl­sharýashylyq orta­lyǵy boldy. Tozyǵy jetken kóp turǵyn úıler, asfalttalǵan jol­dar az, jasyl jelekter nashar, aýyz sýmen, jylýmen, áleý­mettik nysan­darmen qamta­ma­syz etýde má­seleler kóp edi. Joǵaryda atalǵan máselelerdi sheshýge bıýdjet qara­jaty jet­kiliksiz, sý qubyry, jol­dar ne­mese káriz jelileri sııaq­ty ny­san­dardy salý nemese kúr­deli jón­deý tek Máskeýde ǵana KSRO Memlekettik jos­par­laý ko­mıtetimen sheshiletin. Bul tó­tenshe jaǵdaı kezinde jan-jaq­ty kómek kórsetken iri ká­sip­oryndardyń kómegine júginýge májbúr etti. Sol kezde Amangeldi Selbaev te­mir­jolshylardyń ir­­geli ujymynyń basshysy re­tinde, ońdy kómekterimen erek­she kózge tústi.

Onyń qyzmeti týraly QazKSR Mınıstrler Keńesi tóraǵasy­nyń bu­rynǵy orynbasary, Batys Qa­zaq­­stan jáne Almaty temir jolda­ry bas­qarmasy­nyń bastyǵy Qudaı­ber­gen Kóp­jasarovtyń este­ligin­de Aman­geldi Selbaevtyń isker­ligi týraly aıtatyny bar. «...Gý­rev bólimshesinde bolǵan ke­­zimde men komandalyq quram­men azdy-kópti tanysyp, «bas­shy­lyqty kúsheıtý kerek» degen nyq senimge keldim. Men búkil koman­dalyq quramdy aralap Amangeldi Selbaevqa toqtadym.

A.Selbaevty keńseme sha­qy­ryp, ony bólim meńgerýshisi qyz­metine ta­ǵaıyndaıtynymdy jáne Temir jol mı­nıstrligi men Or­talyq partııa komı­tetine usy­natynymdy aıttym. Ol bir­den bas tarta bastady: «Bul ju­mys qo­lymnan kelmeıdi», dedi. Men onyń sózin úzip: «Jol bóliminiń (JB) bastyǵy bolyp jumys is­teısiń» dep úzildi-kesildi aıt­tym. Oblystyq partııa komı­te­tiniń birinshi hatshysyna bar­dyq. Ońaıbaı Kúshe­kovtiń áń­gimesi uzaqqa bar­maı, kandıda­týrasyn maquldady. Kóp uzamaı Amangeldi Selbaev meniń usynysymmen Temir jol mınıstriniń buı­ry­ǵymen Batys Qazaqstan jolynyń Gýrev bó­limshesiniń bastyǵy bolyp taǵaıyndaldy.

Amangeldi Selbaev jol bóli­miniń bastyǵy bolyp on bes jyl eńbek etti. Bul Atyraý fı­lıa­ly jumysynyń qarqyndy damyǵan jyldary edi. Osy on bes jyl ishinde ol qyrýar jumys at­qardy, talaı qıynshylyqqa shy­dady. Bul kere­met kúsh pen júıkeni qajet ete­tin turaqty tasymaldaý ju­my­sy. Jańa basshy qyzmetke ta­ǵa­ıyndalǵannan keıin, eń aldymen, aıanyshty jaǵdaıda bolǵan lokomotıv parkin jedel túrde jaqsartý sharalaryn qa­byldaý qajet edi. Biraq odan da qıyn, búkil ujymnyń úlken kúsh-ji­gerin talap etetin temir joldyń ótkizý qabiletin damytý boldy. Temir joldyń ót­kizý qabiletin damytý degen neni bildiredi? Bul stansalardy, bó­lek pýnktterdi salý, olardy qaı­ta uıymdastyrý degendi bildire­di. Amangeldi Sel­baev basqara­tyn bólimsheler ujymy eń qıyn tapsyrmany oıdaǵydaı oryndady. Bul qurylys kóleminiń, tasymaldaý kóleminiń jyldam ósýine, jyljymaly quram men materıaldardyń tapshylyǵyna baılanysty.

Selbaevtyń ujym aldyna qoı­ǵan mindetteri qysqa mer­zim­de stansalar men toraptardy qaı­ta qurý boıynsha orasan zor ju­mystardy atqarý boldy. Ganıýsh­kıno, Mahambet, Maqat, Qulsary, Beıneý, Mańǵyshlaq sııaqty iri stansalar qaıta jań­­ǵyrtyldy. Jumystardyń bar­­­lyq kesheni aıaq­talǵannan ke­ıin Aq­saı torabyndaǵy almasý táý­ligine 17 poıyzdan 30 po­ıyz­­ǵa deıin ósti, onyń ishinde qa­lyp­tastyrý jos­pary boıynsha 10 poıyz eki ese boldy. Árıne, osynaý aýqym­dy jumystar­dy júzege asyrý ­úshin jol bóliminiń óndiristik, teh­nı­­kalyq jáne kadrlyq áleýe­tin túbegeıli jańartý qajet edi. Jo­ǵaryda aıtylǵandar­dyń barly­ǵyn baǵalaý úshin my­na­daı statıstıkalyq máli­met­­terdi keltirýge bolady: bó­lim qabyldanǵan kezde qyzmet­kerlerdiń shtat sany 21 ká­sip­oryn­da 6550 adamdy qurady: Keńes Odaǵy boıynsha 187 fı­lıal­dyń ishinde Atyraý fılıaly 185-shi oryndy ıelendi, júk aı­nalymy 17 750 mln tonna/km qu­rady. Barlyq jumys aıaqtal­ǵannan keıin bólimniń shtattyq sany 14270 adamǵa deıin ósti, olar qazir 37 kásiporynda jumys isteıdi, júk aınalymy eki eseden astamǵa ósip, 41550 mln tonna/km qurady. Kórsetkishteri Keńes Odaǵy boıynsha 185-orynnan 9-orynǵa kóterildi. Atyraý men Beıneýdegi lokomotıv depolary, Beıneý jol dıstansııasy, Qulsary sıgnalızasııa-baılanys dıs­tansııasy, 3 PMS sııaqty jańa kásiporyndar ashyldy. Qurylys-montajdaý poıyzy Mańǵyshlaq, Beıneý jáne Saı-О́tes stansasyn jańǵyrtý nátı­jesinde júk tasymaly táýligine 9 poıyzdan 17 po­ıyz­ǵa deıin ósti.

Amangeldi Selbaev jer­gi­­lik­ti mamandardan kadrlar daıar­­­­lady. Ol bas­qarma bas­ty­ǵy la­ýazymyna kelgennen ke­­ıin bolashaǵynan úmit kút­tire­tin jas temirjolshylar bas­­shy­­lyq qyzmetke kóterile bas­­ta­ǵa­­nyn, kóp uzamaı onyń jeke ózi da­ıyndaǵan jergilikti kadr­lar­­dyń 37 kásiporynnyń bar­lyǵynda bas­shy bolǵanyn aıt­saq ta jetkilikti. Jal­py, onyń bas­shylyq kezinde 670 ın­je­ner, 1700 tehnık ómirge joldama aldy.

Basqarma janynan sharýa qoja­lyq­tarynyń ashylýy, tur­ǵyn úı quryly­sy, emdeý jáne mektepke deıingi mekemeler, sondaı-aq olardy kútip-ustaý má­seleleri keshendi túrde sheshimin tabýy áleýmettik salaǵa degen udaıy qamqorlyq tanytty.

Kúndelikti júıeli jumys, bas­shy­lyq stılinde eshbir qastan­dyqtyń bolmaýy, baǵynysh­ty­lar­ǵa naqty min­det­ter qoıý jáne barlyq atqarylǵan isti qatań talap etý – osynaý kópqyrly da jan-jaqty basshy Amangeldi Selbaev­tyń basty qasıeti...».

Men Atyraý oblysynyń áki­mi laýazymyna taǵaıyndal­ǵan­nan keıin ákim­niń birinshi oryn­ba­sary qyzmetine Amangeldi Selbaevty usyndym. Biz qys­qa merzim ishinde ákimdiktiń bas­shy­lyǵy men apparatyn jasaqtap, oblystyń 2000 jylǵa deıingi damý baǵdarlamasyn daıyn­dap, sheshimin tez talap etetin bar­lyq máselelerin naqty sıpat­taıtyn jumys tobyn qu­ryp, olardy júzege asyrýǵa kiris­tik. Amangeldi Selbaev oblys áki­miniń birinshi orynba­sa­ry re­tinde óndiris, kólik, qu­ry­lys sa­lasymen aınalys­ty jáne áleý­mettik máselelerdi na­ǵyz jo­ly­na baǵyttaý sa­rapshy komıs­sııa­synyń tóraǵasy boldy.

Eki jyldyq jumys boıynsha ob­lystyń ekonomıkalyq kór­setkishteri: naqty kólem ındeksi ónerkásip boıynsha – 119,6%, otyn kesheni boıynsha – 124,8%, ónerkásiptik qurylys materıal­dary boıynsha – 125%, tamaq ónerkásibi boıynsha – 119%-dy qurady. Munaı óndirý 3,1 mln tonnaǵa, balyq aýlaý 21,1 myń tonnaǵa, nemese 20%-ǵa ósti. Syrtqy saýda 40 paıyzǵa ósip, 874 mln AQSh dollaryn qurady. Investısııalar ulǵaıyp, 14,4 mlrd teńgeni qurady, turǵyn úılerdi, áleýmettik-mádenı ny­sandardy, sondaı-aq joldardy salý jáne jóndeý jumystary qarqyn aldy. Shaǵyn jáne orta bıznestiń da­mýy jedeldedi, ásirese aýyldyq jer­lerde jappaı jekeshelendirý jal­ǵasty. Salada júrgizilgen reforma óz nátı­jesin berdi. Eger 1994 jyly óndiris salasynyń paıdasy 6,4 mlrd teń­geni qurasa, 1996 jyldyń qory­tyndysy boıynsha 12,9 mlrd teńgege deıin ósti. Oblys ekono­mıkasynyń basqa salalary, so­nyń ishinde aýyl sharýashylyǵy turaqtana bas­tady.

Oblys ortalyǵynda jyl sa­ıyn ár­qaısysynda 3 mln dana be­kire shaba­ǵyn ósiretin eki zaýyt, oblystyq aýrýhana, dene shy­­­nyq­tyrý-saýyqtyrý kesheni, aýdan­­dyq aýrýhana jáne meshit sa­lyndy, osynyń barlyǵyna shet­el­dik kompanııalardyń qara­ja­ty jumsaldy. Densaýlyq saq­taý, bilim berý, mádenıet, kom­mý­naldyq sharýashylyqtaǵy is­ter­diń jaı-kúıin jaqsartý, son­daı-aq halyqty barlyq qyzmet túr­i-­­
men qam­tamasyz etý má­se­leleri boıynsha sharalar qabyl­dandy.

Amangeldi Selbaev eki jyl oblys ákiminiń birinshi orynba­­sary qyz­metinde bolǵanda birle­sip túıindi máselelerdi sheshe bil­dik. Birinshi basshy retinde men bar­lyq strategııalyq máselelermen aınalystym jáne úne­mi oblysty, eldi mekenderdi, kásip­oryndar­dy, sharýashylyqtardy ara­­lap, ujym­darmen jáne halyqpen kez­des­tim. Al Amangeldi Selbaev tájirıbeli kásiporyn bas­shysy retinde kúndelikti tapsyr­ma­lar­dyń oryndalýyna ba­qy­laýdy júzege asyryp, ony sheberlikpen oryndady.

1996 jyldyń qarasha aıynyń sońynda el basshylyǵy: «Batys Qazaqstan temir jo­ly­nyń bastyǵy etip A.Selbaevty taǵa­ıyndasaq, se­nim­­di aqtaı ma?» dep surady. «Ol óte jaýapty, tájirıbeli jáne bas­­shyǵa qajetti qasıetterdiń bar­­lyǵyna ıe, senimińizdi aqtaı­ty­nyna tolyq senimdimin» dedim.

Sonymen A.Selbaev Batys Qa­zaq­­stan temir jolynyń basshysy bo­­lyp taǵaıyndaldy. Odan soń Qazaq­­stan Respýblıkasy Úki­meti­niń qaý­lysymen Almaty, Tyń jáne Batys Qazaq­stan te­mirjoldaryn birik­tirý jáne «Qazaqstan temir joly» respýb­­lı­kalyq memlekettik kásipor­ny­nyń uıym­dastyrýymen «Qazaq­stan temir joly» RMK bas dırek­torynyń keńesshisi jáne ókili bolyp taǵaıyndaldy. Bul qyzmette ol laıyqty demalysqa shyq­qanǵa deıin jemisti eńbek etti.

A.Selbaev óziniń bilim jáne mol tá­jirıbesin elimizdiń batys óńirinde ornalasqan tórt te­mir jol bóliminiń jumystary nátıjeli bolý úshin molynan jum­sap, joǵary kórsetkishke ıe boldy. Ásirese memleketimizdiń eko­nomıkasynyń kúretamyry munaı-gaz salasy: Teńiz, Qara­shy­ǵanaq, Qashaǵan, Jańa jol, Qumkól, t.b. ken oryndaryn ıgerýde jáne áleýmettik damýyna mol úles qosty. Ol birneshe ret oblystyq partııa komıtetiniń múshesi, oblystyq keńes jáne más­lıhat depýtaty, sondaı-aq 12-shaqyrylymdaǵy Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty bolyp saılandy. Onyń je­misti eńbegi memleket tara­pynan laıyqty baǵalandy. A.Selbaev «Parasat», «Qur­met», Eńbek Qyzyl Tý, «Halyqtar dos­tyǵy» ordenderimen, medaldarmen, gramotalarmen, sondaı-aq «Qurmetti temirjolshy» ata­ǵy­men marapattalǵan. Ol Ma­qat aýdanynyń, Atyraý qalasy men Aty­raý oblysynyń, sondaı-aq Mańǵystaý oblysy Beıneý aýda­nynyń qurmetti azamaty.

Amangeldi ekeýmiz qyryq jyl­­dan astam ýaqyt boıy otbasymen ara­­la­syp, dostasyp kelemiz. Ta­masha otbasy bar, zaıyby Sá­nııa joǵary sanatty dáriger, bala­­lary Anara men Isataı ata-anasyn jetistikterimen, ba­qyt­­­­ty nemerelerimen qýantyp júr.

Ravıl ShYRDABAEV,

memleket jáne qoǵam qaıratkeri