Qazaqstan • 27 Qyrkúıek, 2022

Bolat joldyń maıtalmany

74 ret kórsetildi

Qazaqstannyń damýynda aýmaǵy 2 724 myń sharshy kılometr jeri bar, temir jol salasy mańyzdy ról atqarady. Uzyndyǵy 1668 km Orynbor-Tashkent temir jolynyń qurylysy bastalǵan 1904 jyl Qazaqstanda temir jol kóliginiń irgetasy qalanǵan data bolyp esepteledi. Reseıdi Ortalyq Azııamen baılanystyratyn bul magıstral 1906 jyly paıdalanýǵa berilgen. Temir jol boıynda qalalar men ónerkásip ortalyqtary: Aqtóbe, Jańa Qazaly, Túrkistan, Qyzylorda, Aral jáne t.b. eldi mekender paıda boldy. Qazaqstan aýmaǵyndaǵy temir joldyń jalpy uzyndyǵy 1918 jylǵa qaraı 2 575 km-ge jetti.

Keńes kezeńinde munaı men gazdy, kómirdi, tústi metaldy, son­daı-aq qalalar men eldi meken­derdi salýǵa qajetti materıaldardy óndirýge ar­nal­ǵan ónerkásiptik kásiporyndar bel­sendi túrde qu­ryla bastady. Ekinshi dúnıe­júzi­lik soǵys kezeńi temir joldarda jyl­jymaly quramdy jáne jol sha­rýashylyǵyn jóndeý boıyn­sha óndiristik bazanyń qury­lýy­men erekshelendi. 1950 jyldary tyń jer­lerdi ıgerý úshin eli­mizdiń soltústik jáne ortalyq aı­maqtarynda qarqyndy temir jol qurylysy júrgizildi. Osy jyl­dar ishinde Qazaqstandaǵy temir jol jelisiniń tyǵyzdyǵy eki ese ósti, ıaǵnı HH ǵasyrdyń birinshi jar­tysynda ol qazirgi kúıinde qa­lyptasty.

1958 jyly shildede KSRO Mı­nıstr­ler Keńesiniń qaýly­sy­men uzyndyǵy 13 myń km bo­latyn birtutas Qazaqstan temir jo­ly uıymdastyryldy. 1977 jy­ly Almaty, Tyń jáne Batys Qa­zaqstan temir joldary qu­ryl­dy. Sol jyly mamyrda Qazaq­stan Kompar­tııa­sy Ortalyq Komı­teti jáne KOKP Ortalyq Komı­tetiniń sheshimderimen Batys Qa­zaqstan jolynyń bastyǵy bo­lyp Qudaıbergen Kópjasarov ta­ǵaıyndaldy. Batys Qazaqstan joly Oral, Aqtóbe, Qyzylorda jáne Gý­rev tarmaqtaryn qam­ty­dy.

1978 jyly Q.Kópjasarov óz buı­ryǵymen Amangeldi Sel­baevty Gýrev (qazirgi Aty­raý) temir jol basqarmasy basty­ǵy­nyń birinshi orynbasary, bir jyldan keıin osy joldyń basshysy etip taǵaıyndady.

1977 jyldyń naýryz aıynda men Gýrev qalalyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy bolyp saılandym. Gýrev temir jol bólimshesi bas­tyǵynyń oryn­basary qyzmetin at­qarǵan A.Sel­baevpen kezdeskenimiz de sol kezde edi. Alǵashqy kún­nen bastap bizde dostyq qarym-qatynas pen ózara túsinistik qa­lyptasty.

Amangeldi ákesi Sısenǵalı Ekin­shi dúnıejúzilik soǵysyna attan­ǵannan alty aıdan keıin 1942 jyly qazan aıynda Eskene stan­sasynda dúnıege kelgen. 1944 jyldyń kókteminde Sta­lın­grad­ty qorǵaý kezinde alǵan aýyr ja­ra­qattan keıin ákesi elge oral­ǵan. Amangeldiniń balalyq jáne jas­tyq shaǵy Eskene stansasynda ót­ti, aǵasy Ońaıǵalı ekeýi aýdan ortalyǵy Dossordaǵy, odan ke­ıin Gýrev qalasyndaǵy mektep-ınternatta oqyǵan. Jeksenbide ótip bara jatqan poıyzdarda qatty aıazda jáne ystyqta júk platformalaryna jabysyp, Eskene stansasyna deıin úıle­rine jetip, Dossorǵa qaıta oralý ­bir saǵatqa sozylatyn. Ońaıǵalı ­men Amangeldi mamandyq tańda­ýyna sebep bolǵan bolat jeliniń adam ómirindegi mańyzyn bala kezinen kórip, sezingen.

Amangeldi aǵasy sııaqty Tash­kent temir jol ınstıtýtyn bi­tirgen. Eńbek jolyn 1961 jyly kezekshiden bastap sodan keıin ma­nevrlik jáne poıyz dıspet­cheri, bólim boıynsha kezekshi, aǵa poıyz dıspetcheri qyzmetterin atqaryp, qozǵalys bóliminiń bas­­tyǵy, poıyzdar qozǵalysy qa­ýip­sizdigi jónindegi revızor, Gýrev-1 stansasynyń bastyǵy, temir jol bóliminiń (TJB) bas­ty­ǵynyń orynbasary boldy.

Al men Gýrev qalalyq partııa komı­tetiniń birinshi hatshysy, oblystyq partııa komıtetiniń bıýro múshesi bolyp on jyl qyz­met atqardym.

Gýrev qalasy 200 myńnan astam kópultty halqy bar Kaspıı óńi­riniń mádenı, ónerkásiptik jáne aýyl­sharýashylyq orta­lyǵy boldy. Tozyǵy jetken kóp turǵyn úıler, asfalttalǵan jol­dar az, jasyl jelekter nashar, aýyz sýmen, jylýmen, áleý­mettik nysan­darmen qamta­ma­syz etýde má­seleler kóp edi. Joǵaryda atalǵan máselelerdi sheshýge bıýdjet qara­jaty jet­kiliksiz, sý qubyry, jol­dar ne­mese káriz jelileri sııaq­ty ny­san­dardy salý nemese kúr­deli jón­deý tek Máskeýde ǵana KSRO Memlekettik jos­par­laý ko­mıtetimen sheshiletin. Bul tó­tenshe jaǵdaı kezinde jan-jaq­ty kómek kórsetken iri ká­sip­oryndardyń kómegine júginýge májbúr etti. Sol kezde Amangeldi Selbaev te­mir­jolshylardyń ir­­geli ujymynyń basshysy re­tinde, ońdy kómekterimen erek­she kózge tústi.

Onyń qyzmeti týraly QazKSR Mınıstrler Keńesi tóraǵasy­nyń bu­rynǵy orynbasary, Batys Qa­zaq­­stan jáne Almaty temir jolda­ry bas­qarmasy­nyń bastyǵy Qudaı­ber­gen Kóp­jasarovtyń este­ligin­de Aman­geldi Selbaevtyń isker­ligi týraly aıtatyny bar. «...Gý­rev bólimshesinde bolǵan ke­­zimde men komandalyq quram­men azdy-kópti tanysyp, «bas­shy­lyqty kúsheıtý kerek» degen nyq senimge keldim. Men búkil koman­dalyq quramdy aralap Amangeldi Selbaevqa toqtadym.

A.Selbaevty keńseme sha­qy­ryp, ony bólim meńgerýshisi qyz­metine ta­ǵaıyndaıtynymdy jáne Temir jol mı­nıstrligi men Or­talyq partııa komı­tetine usy­natynymdy aıttym. Ol bir­den bas tarta bastady: «Bul ju­mys qo­lymnan kelmeıdi», dedi. Men onyń sózin úzip: «Jol bóliminiń (JB) bastyǵy bolyp jumys is­teısiń» dep úzildi-kesildi aıt­tym. Oblystyq partııa komı­te­tiniń birinshi hatshysyna bar­dyq. Ońaıbaı Kúshe­kovtiń áń­gimesi uzaqqa bar­maı, kandıda­týrasyn maquldady. Kóp uzamaı Amangeldi Selbaev meniń usynysymmen Temir jol mınıstriniń buı­ry­ǵymen Batys Qazaqstan jolynyń Gýrev bó­limshesiniń bastyǵy bolyp taǵaıyndaldy.

Amangeldi Selbaev jol bóli­miniń bastyǵy bolyp on bes jyl eńbek etti. Bul Atyraý fı­lıa­ly jumysynyń qarqyndy damyǵan jyldary edi. Osy on bes jyl ishinde ol qyrýar jumys at­qardy, talaı qıynshylyqqa shy­dady. Bul kere­met kúsh pen júıkeni qajet ete­tin turaqty tasymaldaý ju­my­sy. Jańa basshy qyzmetke ta­ǵa­ıyndalǵannan keıin, eń aldymen, aıanyshty jaǵdaıda bolǵan lokomotıv parkin jedel túrde jaqsartý sharalaryn qa­byldaý qajet edi. Biraq odan da qıyn, búkil ujymnyń úlken kúsh-ji­gerin talap etetin temir joldyń ótkizý qabiletin damytý boldy. Temir joldyń ót­kizý qabiletin damytý degen neni bildiredi? Bul stansalardy, bó­lek pýnktterdi salý, olardy qaı­ta uıymdastyrý degendi bildire­di. Amangeldi Sel­baev basqara­tyn bólimsheler ujymy eń qıyn tapsyrmany oıdaǵydaı oryndady. Bul qurylys kóleminiń, tasymaldaý kóleminiń jyldam ósýine, jyljymaly quram men materıaldardyń tapshylyǵyna baılanysty.

Selbaevtyń ujym aldyna qoı­ǵan mindetteri qysqa mer­zim­de stansalar men toraptardy qaı­ta qurý boıynsha orasan zor ju­mystardy atqarý boldy. Ganıýsh­kıno, Mahambet, Maqat, Qulsary, Beıneý, Mańǵyshlaq sııaqty iri stansalar qaıta jań­­ǵyrtyldy. Jumystardyń bar­­­lyq kesheni aıaq­talǵannan ke­ıin Aq­saı torabyndaǵy almasý táý­ligine 17 poıyzdan 30 po­ıyz­­ǵa deıin ósti, onyń ishinde qa­lyp­tastyrý jos­pary boıynsha 10 poıyz eki ese boldy. Árıne, osynaý aýqym­dy jumystar­dy júzege asyrý ­úshin jol bóliminiń óndiristik, teh­nı­­kalyq jáne kadrlyq áleýe­tin túbegeıli jańartý qajet edi. Jo­ǵaryda aıtylǵandar­dyń barly­ǵyn baǵalaý úshin my­na­daı statıstıkalyq máli­met­­terdi keltirýge bolady: bó­lim qabyldanǵan kezde qyzmet­kerlerdiń shtat sany 21 ká­sip­oryn­da 6550 adamdy qurady: Keńes Odaǵy boıynsha 187 fı­lıal­dyń ishinde Atyraý fılıaly 185-shi oryndy ıelendi, júk aı­nalymy 17 750 mln tonna/km qu­rady. Barlyq jumys aıaqtal­ǵannan keıin bólimniń shtattyq sany 14270 adamǵa deıin ósti, olar qazir 37 kásiporynda jumys isteıdi, júk aınalymy eki eseden astamǵa ósip, 41550 mln tonna/km qurady. Kórsetkishteri Keńes Odaǵy boıynsha 185-orynnan 9-orynǵa kóterildi. Atyraý men Beıneýdegi lokomotıv depolary, Beıneý jol dıstansııasy, Qulsary sıgnalızasııa-baılanys dıs­tansııasy, 3 PMS sııaqty jańa kásiporyndar ashyldy. Qurylys-montajdaý poıyzy Mańǵyshlaq, Beıneý jáne Saı-О́tes stansasyn jańǵyrtý nátı­jesinde júk tasymaly táýligine 9 poıyzdan 17 po­ıyz­ǵa deıin ósti.

Amangeldi Selbaev jer­gi­­lik­ti mamandardan kadrlar daıar­­­­lady. Ol bas­qarma bas­ty­ǵy la­ýazymyna kelgennen ke­­ıin bolashaǵynan úmit kút­tire­tin jas temirjolshylar bas­­shy­­lyq qyzmetke kóterile bas­­ta­ǵa­­nyn, kóp uzamaı onyń jeke ózi da­ıyndaǵan jergilikti kadr­lar­­dyń 37 kásiporynnyń bar­lyǵynda bas­shy bolǵanyn aıt­saq ta jetkilikti. Jal­py, onyń bas­shylyq kezinde 670 ın­je­ner, 1700 tehnık ómirge joldama aldy.

Basqarma janynan sharýa qoja­lyq­tarynyń ashylýy, tur­ǵyn úı quryly­sy, emdeý jáne mektepke deıingi mekemeler, sondaı-aq olardy kútip-ustaý má­seleleri keshendi túrde sheshimin tabýy áleýmettik salaǵa degen udaıy qamqorlyq tanytty.

Kúndelikti júıeli jumys, bas­shy­lyq stılinde eshbir qastan­dyqtyń bolmaýy, baǵynysh­ty­lar­ǵa naqty min­det­ter qoıý jáne barlyq atqarylǵan isti qatań talap etý – osynaý kópqyrly da jan-jaqty basshy Amangeldi Selbaev­tyń basty qasıeti...».

Men Atyraý oblysynyń áki­mi laýazymyna taǵaıyndal­ǵan­nan keıin ákim­niń birinshi oryn­ba­sary qyzmetine Amangeldi Selbaevty usyndym. Biz qys­qa merzim ishinde ákimdiktiń bas­shy­lyǵy men apparatyn jasaqtap, oblystyń 2000 jylǵa deıingi damý baǵdarlamasyn daıyn­dap, sheshimin tez talap etetin bar­lyq máselelerin naqty sıpat­taıtyn jumys tobyn qu­ryp, olardy júzege asyrýǵa kiris­tik. Amangeldi Selbaev oblys áki­miniń birinshi orynba­sa­ry re­tinde óndiris, kólik, qu­ry­lys sa­lasymen aınalys­ty jáne áleý­mettik máselelerdi na­ǵyz jo­ly­na baǵyttaý sa­rapshy komıs­sııa­synyń tóraǵasy boldy.

Eki jyldyq jumys boıynsha ob­lystyń ekonomıkalyq kór­setkishteri: naqty kólem ındeksi ónerkásip boıynsha – 119,6%, otyn kesheni boıynsha – 124,8%, ónerkásiptik qurylys materıal­dary boıynsha – 125%, tamaq ónerkásibi boıynsha – 119%-dy qurady. Munaı óndirý 3,1 mln tonnaǵa, balyq aýlaý 21,1 myń tonnaǵa, nemese 20%-ǵa ósti. Syrtqy saýda 40 paıyzǵa ósip, 874 mln AQSh dollaryn qurady. Investısııalar ulǵaıyp, 14,4 mlrd teńgeni qurady, turǵyn úılerdi, áleýmettik-mádenı ny­sandardy, sondaı-aq joldardy salý jáne jóndeý jumystary qarqyn aldy. Shaǵyn jáne orta bıznestiń da­mýy jedeldedi, ásirese aýyldyq jer­lerde jappaı jekeshelendirý jal­ǵasty. Salada júrgizilgen reforma óz nátı­jesin berdi. Eger 1994 jyly óndiris salasynyń paıdasy 6,4 mlrd teń­geni qurasa, 1996 jyldyń qory­tyndysy boıynsha 12,9 mlrd teńgege deıin ósti. Oblys ekono­mıkasynyń basqa salalary, so­nyń ishinde aýyl sharýashylyǵy turaqtana bas­tady.

Oblys ortalyǵynda jyl sa­ıyn ár­qaısysynda 3 mln dana be­kire shaba­ǵyn ósiretin eki zaýyt, oblystyq aýrýhana, dene shy­­­nyq­tyrý-saýyqtyrý kesheni, aýdan­­dyq aýrýhana jáne meshit sa­lyndy, osynyń barlyǵyna shet­el­dik kompanııalardyń qara­ja­ty jumsaldy. Densaýlyq saq­taý, bilim berý, mádenıet, kom­mý­naldyq sharýashylyqtaǵy is­ter­diń jaı-kúıin jaqsartý, son­daı-aq halyqty barlyq qyzmet túr­i-­­
men qam­tamasyz etý má­se­leleri boıynsha sharalar qabyl­dandy.

Amangeldi Selbaev eki jyl oblys ákiminiń birinshi orynba­­sary qyz­metinde bolǵanda birle­sip túıindi máselelerdi sheshe bil­dik. Birinshi basshy retinde men bar­lyq strategııalyq máselelermen aınalystym jáne úne­mi oblysty, eldi mekenderdi, kásip­oryndar­dy, sharýashylyqtardy ara­­lap, ujym­darmen jáne halyqpen kez­des­tim. Al Amangeldi Selbaev tájirıbeli kásiporyn bas­shysy retinde kúndelikti tapsyr­ma­lar­dyń oryndalýyna ba­qy­laýdy júzege asyryp, ony sheberlikpen oryndady.

1996 jyldyń qarasha aıynyń sońynda el basshylyǵy: «Batys Qazaqstan temir jo­ly­nyń bastyǵy etip A.Selbaevty taǵa­ıyndasaq, se­nim­­di aqtaı ma?» dep surady. «Ol óte jaýapty, tájirıbeli jáne bas­­shyǵa qajetti qasıetterdiń bar­­lyǵyna ıe, senimińizdi aqtaı­ty­nyna tolyq senimdimin» dedim.

Sonymen A.Selbaev Batys Qa­zaq­­stan temir jolynyń basshysy bo­­lyp taǵaıyndaldy. Odan soń Qazaq­­stan Respýblıkasy Úki­meti­niń qaý­lysymen Almaty, Tyń jáne Batys Qazaq­stan te­mirjoldaryn birik­tirý jáne «Qazaqstan temir joly» respýb­­lı­kalyq memlekettik kásipor­ny­nyń uıym­dastyrýymen «Qazaq­stan temir joly» RMK bas dırek­torynyń keńesshisi jáne ókili bolyp taǵaıyndaldy. Bul qyzmette ol laıyqty demalysqa shyq­qanǵa deıin jemisti eńbek etti.

A.Selbaev óziniń bilim jáne mol tá­jirıbesin elimizdiń batys óńirinde ornalasqan tórt te­mir jol bóliminiń jumystary nátıjeli bolý úshin molynan jum­sap, joǵary kórsetkishke ıe boldy. Ásirese memleketimizdiń eko­nomıkasynyń kúretamyry munaı-gaz salasy: Teńiz, Qara­shy­ǵanaq, Qashaǵan, Jańa jol, Qumkól, t.b. ken oryndaryn ıgerýde jáne áleýmettik damýyna mol úles qosty. Ol birneshe ret oblystyq partııa komıtetiniń múshesi, oblystyq keńes jáne más­lıhat depýtaty, sondaı-aq 12-shaqyrylymdaǵy Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty bolyp saılandy. Onyń je­misti eńbegi memleket tara­pynan laıyqty baǵalandy. A.Selbaev «Parasat», «Qur­met», Eńbek Qyzyl Tý, «Halyqtar dos­tyǵy» ordenderimen, medaldarmen, gramotalarmen, sondaı-aq «Qurmetti temirjolshy» ata­ǵy­men marapattalǵan. Ol Ma­qat aýdanynyń, Atyraý qalasy men Aty­raý oblysynyń, sondaı-aq Mańǵystaý oblysy Beıneý aýda­nynyń qurmetti azamaty.

Amangeldi ekeýmiz qyryq jyl­­dan astam ýaqyt boıy otbasymen ara­­la­syp, dostasyp kelemiz. Ta­masha otbasy bar, zaıyby Sá­nııa joǵary sanatty dáriger, bala­­lary Anara men Isataı ata-anasyn jetistikterimen, ba­qyt­­­­ty nemerelerimen qýantyp júr.

 

Ravıl ShYRDABAEV,

memleket jáne qoǵam qaıratkeri

Sońǵy jańalyqtar

Qyrǵyzdyń óńindeı...

О́ner • Búgin, 08:35

Áleýmettik jobalardyń áleýeti

Úkimet • Búgin, 00:01

Abyroıly Aǵzam aqsaqal

Aýyl • Keshe

Taǵy da tarıf týraly

Aımaqtar • Keshe

Qoldan shapqan qobyz

Rýhanııat • Keshe

Kúlánda apa

Eń qysqa áńgime • Keshe

Alash at tarıhy

Qoǵam • Keshe

Bir óleńniń tarıhy

Ádebıet • Keshe

Sultanmahmut jeńisi

Ádebıet • Keshe

Dala men daryn

Tarıh • Keshe

Uqsas jańalyqtar