Túgel túrkiniń tulǵasy

Túgel túrki jurtyna aty shyq­qan ardaqty jazýshy tiri bolsa bıyl 90 jasqa tolar edi. Bul – qazaq jurtynyń ǵana emes, uly kóshtiń Atajurttan Anadolyǵa deıin ǵasyrlar boıy izin salǵan alyp geografııanyń boıymen mekendegen túrkitildes elderdiń uly toıy.

Jazýshy Sherhan Murtaza­dan qalǵan rýhanı murany tiz­bek­tep, qazaq oqyrmanyna kór­set­ken artyq bolady dep sanaı­myz. Degenmen, túrik tiline aýda­rylǵan «Qyzyl jebe» roma­ny­nyń eki tomy, «Aı men Aısha» ro­many, bir top áńgimeleri men pýb­­lısıstıkalyq oı-tolǵam­dary túrki ádebıetiniń asyl jaýhar­laryna aınalǵanyn aıtýymyz kerek.

Kórnekti jazýshy Keńes Oda­ǵynyń qylyshynan qan tamyp turǵan kezinde de óziniń pýblı­sıstıkalyq maqalalarynda ult­tyq rýh, táýelsizdik, ult pen til taqyryptaryn jıi-jıi qozǵap júrdi. Al Táýelsizdik jyldarynda ol saıası erkindik berilgenine qaramastan, rýhanı erkindik pen ulttyq bolmys týraly sóz qozǵap, til máselesin kóterip, halyqtyń muń-muqtajyna aınalǵan ózekti taqyryptardy ylǵı da aıtyp, ótkir dúnıelerin, tereń oılaryn baspasóz betterinde de jarııalady. Bul oılardy jazýshy óziniń kórkem shyǵarmalaryna da arqaý etken bolatyn. О́ıtke­ni jazýshynyń qaıbir kórkem áńgimesin oqyp kóretin bolsa­ńyz, ol shyǵarma ult taǵdyry týraly órbıdi. Negizinen jazýshy óziniń shyǵarmalarynda oqyrmanǵa aqyl-keńes bermeıdi, baǵyt-baǵ­dar siltemeıdi. Ol áńgimesin baıan­­daı kele, oqyrmanǵa fılo­sofııalyq oı salady. Osylaısha oılaýǵa, oılanýǵa ıtermeleıdi. Al keı jerde jazýshy sheberlik­pen oqyrmandy áńgimesine úıirip áketedi de, jer astynan qazyna taýyp bergendeı, úıretedi, ashyp kórsetedi.

Sherhan Murtazanyń adam men qoǵamdy qanshalyqty tany­ǵanyn, tirshiliktiń zańyn, jaratylysty, tarıhty jáne tarıhı evolıýsııalyq damýdy qan­shalyqty tereń bilgenin jazý­shylyq sheberligi arqyly jáne kórkem tildi bıik deńgeıdegi qol­danysy arqyly jetkizip otyr­ǵandyǵyn baıqaımyz. So­nyń nátıjesinde jazýshy tek ádebıetshi retinde ǵana emes, oıshyl, fılosof retinde de oqyr­mandy oılasýǵa shaqyrady jáne oı-tolǵaýdyń álemine qaraı alyp shyǵady.

Shyntýaıtyna kelgende, Sherhan Murtaza álemi – óte kúr­deli álem. О́ıtkeni onyń ón bo­ıynda qalamgerlik te, qaıratkerlik te, ustazdyq ta, oıshyldyq ta bar. Ony kóziqa­raqty oqyrman shyǵarmalaryn oqyp anyq kóz jetkize alady. Ol kúshenip jazbaıdy. Jazǵan da emes. Erkin silteıdi. Senimmen baıandaıdy. Bilip aıtady. О́tkir sózben tilip te jiberedi. Uıqas úshin emes, naqty shegelep jet­kizedi. Demek biz aıtqan qasıet jazýshynyń boıynda tabylmasa, ony nyq senimmen jetkize almas edi jáne óz oqyrmanyn da sendire almas edi ǵoı.

Sherhan Murtaza – qarymdy qaıratker. Qaıta qurý kezeńinde, áli keńestik dáýirdiń kún bat­paǵan kezde ol Alash zııalyla­ryn tanýǵa jáne tanytýǵa qyzmet etti. Ulttyq tarıhtyń túbinde qa­lyp, shań basyp qalǵan qundy dúnıelerdi qaıta tiriltti. О́ziniń maqalalaryna da Alashty arqaý etti. О́ıtkeni ol taqyrypty óte jaqsy biletin. Turar Rysqulov­tyń ómirbaıanyn ábden zerttep, «Qyzyl jebe» atty roman-epopeıa jazdy emes pe?!.

Tom-tom bolyp shyqqan jazý­shynyń shyǵarmalary búginde rýhanı qazynaǵa aınaldy. Jýr­nalıster odaǵynyń tóraǵasy Kamal Smaıylovpen birge jazǵan «Elim saǵan aıtamyn, Elbasy sen de tyńda» atty kitaby eldi eleń etkizgen qundy dúnıe bolsa, «Bir kem dúnıe» atty oı-tolǵamdar jınaǵy áli kúnge deıin oqyrmannyń aýzynan túspeıtin oıly kitap bolyp qaldy.

Sherhan Murtaza ulttyq bolmysty kórkem shyǵarmalaryn­daǵy keıipkerleri arqyly kórse­tedi, ne bolmasa pýblısıstıka­lyq maqalalary arqyly ashyq jetkizedi.

Qazaqstannyń saıası turǵy­dan táýelsiz bolýyna qaramastan, ol kerisinshe eldiń egemendikke tolyq qol jetkizbegendigin, ha­lyqtyń bul jaǵdaıda seniminen aıyrylǵandyǵyn jáne keıbir toptardyń ulttyq bolmysynan ajyrap bara jatqandyǵyn ashyq aıtady.

Ulttyq bolmysy bıik tuǵyr­dan kóringen tulǵalardyń biri – Tu­rar Rysqulov. Jazýshy­nyń «Qyzyl jebe» romany mem­le­­ket jáne qoǵam qaıratkeri Turar Rysqulovtyń ómirbaıanyn ǵana baıandap qoımaı, onyń ult úshin atqarǵan qyzmetin, jan-dú­nıesin, minez-qulyǵyn, ulttyq us­tanymyn túrli oqıǵalar men dıalogtar arqyly ashyp kórsetedi. Bul shyǵarma ótken dáýirde, ıaǵnı Qazaqstannyń áli táýelsizdikke qol jetkizbegen kezinde jazylǵan. Avtordyń bir suhbatynda aıtýynsha, bul shyǵarmany shırek ǵasyrda zerttep júrip qaǵazǵa túsirgen. Ult týraly, ulttyq oı, tulǵa týraly aıtýǵa ruqsat etilmegen ýaqytta mundaı kesek dúnıeni jazyp shyǵarý – úlken erlik. О́ıtkeni bul roman-epo­peıada bir ǵana tulǵanyń ómiri baıandalmaıdy, tutas qazaq qoǵa­mynyń tartqan qasireti, ult­tyq bolmysy, tirshiligi, salt-dás­­túri boıaýy qanyq sýretteri ar­qyly jetedi. Avtor roman-epo­peıadaǵy alyp kartınany ult­­tyq boıaý arqyly salady jáne sol ustanymynan bas tartpaıdy.

Ásili, jazýshy Alash rýhty bol­ǵandyqtan, Turar Rysqu­lov­tyń boıyndaǵy qasıetti baıan­dap otyrǵanda da ult rýhy­men baıandaıdy. Sondaı-aq Alash ­ıdeıa­syn keıipker arqyly jetkizedi. ­Bul rýh jáne ıdeıa onyń bar­lyq jazýlarynda kórinis tabady. Baspasóz betterinde ol ta­laı márte «Qazaq» deıtin ult­tyq sıpaty bar adamdardy ultqa adal qyzmet etýge, ult degende únsiz qalmaýǵa shaqyrǵan. «Demo­kratııa – júgensizdik emes!» dep kesip aıtqan bir ǵana sózin­de osy tereń mán jatyr. Al Jel­toq­san kóterilisi týraly sóz bol­ǵan­da, ol: «Bul kóterilis – ımpe­rıa-
­lıs­tik kúshke kórsetilgen qar­­sy­­­­lyq. «Men qazaqpyn!» degen jas­tardyń kórgen qasiretke qar­sy shyqqan minezi edi», degen-tu­ǵyn. Sol sııaqty jer máselesi­ne de na­zar aýdaryp, jerdiń el­diń men­shigindegi dúnıe ekendigin ­aıtyp, sheteldikterge satýǵa ty­ıym salý qajet dep bıik minbe­den arys­tandaı aqyrǵan bolatyn.

Sherhan Murtazanyń pýblı­sıstıkalyq maqalalaryn aqta­ryp, «qazaq ultynyń ókili qan­daı bolý kerek?», degen saýalǵa ja­­ýap­ izdep, saralap qaraǵany­myz­­da, avtordyń pikirinshe, qazaq balasy áýeli adam bolý kerek eken. Táýelsiz bolý kerek. Jaýap­ker­­shilikten bas tartpaı, zańǵa ba­ǵyný kerek. Otanǵa adal bolý ke­rek. Jerdi taza ustap saqtaý ke­­rek. Ustanymdy bolý kerek. Bıik muraty, asqaq armany bolý ke­rek. Myqty maman bolyp, tarı­hyn jaqsy bilý kerek. Ulttyq óner men ádebıetti, mádenıet pen tildi qurmetteý kerek. Halyqtyń salt-dástúrin bilip, atadan qalǵan rýhanı murany saqtaý kerek. Kórshimen tatý, dosqa adal bolý kerek. Rýhanı baılyqqa nazar aýdarý qajet. О́nerpaz bolý kerek. Bilim men tehnologııanyń tilin túsinetin, eldiń damýyna úles qosatyn eńbekqor azamat bolý kerek.

Kórnekti jazýshyny túrki ále­miniń maqtanyshy dep aıttyq. Rasynda, onyń túrki álemine qatysty jazǵan dúnıeleri, ańyz-áńgimeleri az emes. Atatúrik týraly jazǵan maqalasy da kezinde júlde alǵan bolatyn. Tipti ózi­niń bir suhbatynda ol qazaqtyń baıraǵynda bóriniń sýreti turý kerek degen. Kók bóri týraly ańyz­dy birneshe jerde mysalǵa keltiredi. Osylaısha, Alty Alash­tyń tegi Túrki qaǵanaty ekendi­gin oqyrmannyń esine salyp, túr­ki taıpasynan shyqqan búgingi túrkitildes eldermen qarym-­qa­ty­nasty myǵym ustap, damytý kerek ekendigine únemi nazar aýda­ryp otyrady. Osy sebep­ten keıbir orystildi jýrnalıster ony turanshyl, túrikshil dep sy­naǵan da bolatyn.

Bir kezderi ol Qazaqstanda ult­tyq telearnanyń joq ekendi­gin, halyqtyń tek orys jáne ba­tystyq telearnalarǵa telmirip qaraıtynyn qynjyla jetkiz­gen bolatyn. Onyń oıynsha, bul jaǵ­­daı mádenı turǵydan jaýlap alý dep sanalady. Negizinen, bul másele Qazaqstanda ǵana emes, Túrkııada da oryn alǵan. Bul máse­leni ol dál ýaqytynda kó­ter­gen bolatyn. Qazir tutas túr­ki álemi sonyń zardabyn tartyp otyr.

Sherhan Murtazanyń pikiri boıynsha, ulttyq qaýipsizdik qan­shalyqty mańyzdy bolsa, ult­tyq sananyń jat dúnıelerden saq­talýy da sonshalyqty ma­ńyz­­dy. О́ıtkeni ulttyq sana san­sy­rap qalsa, ulttyq bolmys búli­nedi jáne otansúıgishtik qasıeti joǵalady. Muny túsingen qaı­ratker jazýshy únemi aıtyp ta, jazyp ta otyrdy.

Ana tili, ulttyq bolmys jáne mádenıet – bir-birinen ajyramaıtyn uǵymdar. Tilsiz bolmys­ty, mádenıetti elestetý qıyn. Sondyqtan tilinen ajyraǵan ult óz bolmysyn saqtap qalady degenge senim bildirý múmkin emes. Oı-sana til arqyly kóri­nis tabady. Ulttyq bolmystyń ishin­de senim, salt-dástúr, ádet-ǵuryp saqtalady. Ult ókilderi arasyndaǵy qarym-qatynas ult­tyq bolmysty til jáne mádenıet arqyly damytady.

Osy turǵydan kelgende, ja­­­­zý­shy Sherhan Murtazanyń tilge qatysty aıtqany – bir bó­lek dúnıe. «Qyzyl jebe» roman-epopeıasynda arqaý bolǵan tulǵanyń rýhy – ulttyq rýh, tili – qazaqtyń tili. Arǵysy túrki babalardyń, bergisi Alashtyń uly rýhy. Ol óziniń bir jazýynda: «Qazaqstan Táýelsizdigin jarııalaǵannan keıin qazaqtyń tili de memlekettik jáne resmı til retinde jarııalaný kerek. Naǵyz táýelsizdik degen osy! Osyǵan baılanysty qazaq mektepterine basymdylyq beriledi. Bolashaq qazaq tilinde dep oılaıtyn ata-analar balalaryn qazaq mektebine bere bastaıdy. Bázbireýlerdiń til mynandaı mártebe alý kerek, ne bolmasa anandaı bolý kerek dep sandyraqtaǵany jete­di. Olar orys tiline de sondaı már­tebe bergisi keledi. Sosyn memlekettik til bolyp shyǵa ke­ledi. Memlekettik til degenińiz so­nyń nátıjesinde qur sóz bolyp qalady. Qazaq tilinde eshkim sóılemeıtin bolady, eshkimge qajet bolmaı qalady. Al mundaı jaǵdaıda eshkim óziniń balasyn qazaq mektebine bergisi kelmeıdi. Jappaı orys mektebine bere bas­taıdy. Keıbir ǵalymsy­maq­tar qazaq tili memlekettik til bo­la almaıdy dep sandyraqtaı­dy», dep jazady. Sondaı-aq ol Par­lamentte otyrǵandardyń kó­bisi qa­zaq ekenin, biraq olardyń kó­bisi qazaqsha sózdi bastap, orys­sha jalǵastyryp, oryssha aıaqtaı­tyndyǵyn jetkizedi. Onyń oıyn­sha, qazaq tiline qarsy bolatyndar – basqa emes, qazaqtyń ózi.

Sonymen birge ol tilge qatys­ty zertteý júrgizip otyrǵan ǵa­lymdardyń da tıisti deńgeıde jumys istemeı otyrǵandyǵyn aıtyp, ǵylymı ataq-dańqqa qan­shalyqty laıyqty, ne laıyq­ty emes ekenin alǵa tartady. Ony­men qosa telearnada sóı­legen jýrnalısterdiń de tilge nem­quraıdy qaraıtynyn aıtyp synı kózqarasyn bildiredi.

Sherhan Murtaza táýel­siz­diktiń tilden bastalatyndyǵyn ashyq jazatyn. Onyń aıtýynsha, memleket qazaq tilindegi tele­baǵdarlamalardyń sanyn kóbeıtý kerek, tildi saqtap otyratyn qalamger qaýymymen ty­ǵyz jumys isteý kerek, «zań – memlekettiń toǵyz qabat, tor kózdi saýyty» dep sıpattama ber­gen zań salasy da qazaqsha sóı­leýge tıis jáne jerge arnaıy mártebe berilýi kerek. Osylaısha, memleket ulttyq rýh pen ulttyq sanany saqtaý jolynda jumys júrgizýi kerek.

Túrki dúnıesine tanymal tul­ǵa Sherhan Murtaza bala kezin­de kóp qıyn­dyq kórgen. Sondyq­tan halyqtyń tartqan qasire­tin, ­kór­gen azabyn jan-tánimen sezingen. Jastyq shaǵynan bas­tap, ult zııalysy mártebesine deıingi jalǵasqan ómir jolynda ol qalamgerlik pen qaıratkerlikti qatar alyp júrdi. Týma talant retinde ulttyq tildiń damýyna ózindik úles qosty. «Sherhan aıt­qan» deıtin talaı sóz tirkesiniń avtory. Búginde maqal-mátelge aınalǵan kóptegen sózderdi ta­ýyp aıtqan bolatyn. «Shyndyq – ashy ári ajarsyz» dep aqı­qa­t-­­
ty ǵana arqalady. Oıyn ashyq ári anyq jetkizetin. Eshteńe­den qaı­myqpaı týrasyn aıta­tyn. Qajet dese synap ta jibere­tin. Sondyqtan ol ulttyq ıdeologııa turǵysynan ǵana jazǵan joq. О́ziniń oıyn ashyq aıtyp, eldiń sózin sóıleıtin.

Jahandaný úrdisi beleń alǵan ýaqytta ol ulttyq qundylyq­tar­ǵa ǵana mán berdi. О́ıtkeni ult­ty joǵaltyp almaý – basty másele edi. Bul maqsatta atqarǵan qyzmeti beker bolǵan joq. Qazaq tiline sińirgen eńbeginiń máńgi-baqı eldiń esinde qalatyny belgili.

Osy oraıda kórnekti jazý­shynyń sózimen maqalany aıaqta­ǵymyz keledi: «Tilsiz el bolmaı­dy. Ana tilinen ajyraǵan el – óziniń tarıhynan, tamyrynan aıyrylǵan el. Tilinen ajy­raǵan el – ata-babasynyń, áke-sheshe­siniń atyn umytqan el. Al ondaılardy «máńgúrt» deıdi».

Nergız BIRAI,

Pamýkkale ýnıversıtetiniń professory, PhD

Túrkııa, Denızlı