Úkimet • 28 Qyrkúıek, 2022

Kásipkerliktiń kósegesin kógertetin joba

112 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylovtyń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan kásipkerlikti damytý jónindegi ulttyq jobany iske asyrý barysy qaraldy.

Kún tártibindegi másele boıynsha baıandaǵan Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrovtyń málimdeýinshe, 2021 jyly ulttyq joba aıasynda 48,8 myń jobaǵa memlekettik qoldaý kórsetildi, qyzmet kórsetý jáne óńdeý ónerkásibi salalarynda jańa bıznes-ıdeıalardy iske asyrý úshin 984 jobaǵa grant berildi. Buǵan qosa 33,4 myń adam kásipkerlik negizderin oqydy jáne 169 myńnan asa ShOB sýbektileri bıznes ashý jáne ony júrgizý boıynsha konsýltasııalyq qyzmetter aldy.

Jyl qorytyndysy boıynsha ulttyq jobanyń is-sharalaryn iske asyrý nátıjesinde 320 myń jańa jumys orny quryldy (jospar – 196 myń), 814 myń adamdy jumysqa ornalastyrýǵa kómek kórsetildi (jospar – 700 myń). Sonymen qatar tabysy eń tómengi kúnkóris deńgeıinen nashar aýyl halqynyń úlesi tómendedi, ShOB-tyń IJО́-ge úlesi ósti, al ekonomıkadaǵy memlekettik sektordyń úlesi 14,5%-ǵa deıin tómendedi.

Sondaı-aq osy másele boıynsha «Atameken» UKP tóralqasynyń tóraǵasy Raıymbek Batalov, Pavlodar oblysynyń ákimi Ábilqaıyr Sqaqov, Aqtóbe oblysynyń ákimi Eraly Toǵjanov, Shymkent qalasy ákiminiń orynbasary Aıbek Sattybaev baıandama jasady.

Máseleni qorytyndylaǵan Premer-Mınıstr Kásipkerlikti damytý jónindegi ulttyq jobanyń shaǵyn bıznesti sapaly damytýǵa jáne orta bıznesti nyǵaıtýǵa baǵyttalǵanyn atap ótti.

«Basty maqsat – halyqty jumyspen qamtyp, kásipkerlik sýbektileriniń bárine birdeı, teń jaǵdaı jasaý. Bul úshin memleket bıznesti júrgizýdiń ashyq jáne túsinikti erejelerin qabyldap otyr», dedi Á.Smaıylov.

Sonymen qatar ol Úkimettiń «Ata­meken» palatasymen birlesip, kásipkerlik qyzmet salasyna jańa retteý saıasatyn engizý boıynsha aýqymdy jumys atqaryp jatqanyn eske saldy. Atap aıtqanda, adamı faktorlardyń áserin barynsha azaıtý úshin memlekettik baqylaýda táýe­kelderdi basqarý jáne baǵalaý júıesin avtomattandyrý boıynsha keshendi sharalar qabyldanýda.

«Reformany «taza paraqtan bastap» júzege asyrý bıznes-ortany retteýdiń tıimdiligin arttyryp, kásipkerlerge qolaıly jaǵdaılar jasaıdy», dedi Premer-Mınıstr.

Onyń aıtýynsha, bıyl shaǵyn jáne orta bıznestiń jalpy ishki ónimdegi úlesi 33,5%-ǵa jetti. Kásipkerlik sýbek­ti­leri­niń sany 1,4 mln birlikti, al sha­ǵyn jáne orta bızneste jumyspen qamtyl­ǵan­dar­dyń jalpy sany 3,5 mln adamdy qurap otyr.

«Bizdiń maqsatymyz – kásipkerlerdiń múmkindikterin keńeıtý maqsatynda osy baǵyttaǵy sapaly ózgeristerge qol jetkizý. Ulttyq jobany iske asyrý 2025 jylǵa qaraı shaǵyn jáne orta bıznestiń jalpy ishki ónimdegi úlesin 35%-ǵa deıin ulǵaıtýǵa, 1 mln-ǵa jýyq jumys ornyn qurýǵa jáne memlekettiń ekonomıkadaǵy úlesin 14%-ǵa deıin azaıtýǵa múmkindik berýi tıis», dedi Á.Smaıylov.

Ulttyq jobanyń kórsetkishterine sapaly jáne ýaqtyly qol jetkizýdi qamtamasyz etý úshin Premer-Mınıstr bızneske arnalǵan qarsy mindettemelerdi eskere otyryp, ulttyq jobanyń barlyq baǵyty boıynsha memlekettik qoldaý sharalarynyń tıimdiligin arttyrýdy tapsyrdy.

«Kásipkerlerden jańa jumys oryn­darynyń ashylýyn, turaqty jalaqynyń, zeınetaqy jarnalary men salyqtardyń ýaqytymen tólenýin, shyǵarylatyn ónim túrleriniń kóbeıýin kútemiz», dedi Á.Smaıylov.

Sonymen qatar ákimdikterge kásip asham degen azamattarǵa jan-jaqty qol­daý kórsetý tapsyryldy. Atap aıtqanda, elektrmen, sýmen, jylýmen qamtamasyz etý, jol salý máseleleri boıynsha jedel sheshim qabyldaý kerek. Ulttyq ekonomıka mınıstrligi men «Atameken» palatasyna bızneske túsetin ákimshilik júktemeni azaıtý jumystaryn jalǵastyrý, sondaı-aq bızneske arnalǵan mindetti talaptardy, onyń ishinde jańadan engiziletin talaptardy da qaıta qaraý tapsyryldy.

«Memleket bıznestiń turaqty jáne tabysty qyzmetine múddeli. Kásipkerler osyny naqty sezinýi kerek», dep túıindedi sózin Premer-Mınıstr.

Úkimet otyrysynda egin jınaý naý­qa­nynyń aldyn ala qorytyndylary qa­raldy. Osy jaıynda baıandaǵan Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Erbol Qarashókeevtiń habarlaýynsha, bıyl aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń jalpy jınaý alańy 23,4 mln gektardy, onyń ishinde astyq jınaý alańy 16,1 mln gektardy qurady.

«Osy jyly qolaıly jaǵdaılar egin jınaý naýqanynyń kóp bóligin úzilissiz ótkizýge múmkindik berdi, nátıjesinde búginde respýblıka boıynsha barlyǵy 15,4 mln gektar dándi jáne dándi-bur­shaq­ty daqyldar nemese jalpy egin jınaý alańynyń 96,3%-y jınaldy», dedi Aýyl sharýashylyǵy mınıstri.

Ortasha túsimdilik gektaryna 13 sentnerden aınalýda. Qazirgi kúnge 20,1 mln tonna astyq bastyryldy. E.Qarashókeev 2021 jyly ortasha túsimdilik gektaryna 9,8 sentner shamasynda 14,9 mln tonna astyq bastyrylǵanyn nemese munyń bıylmen salystyrǵanda 25,9%-ǵa az bolǵanyn atap ótti. Aqtóbe, Qaraǵandy oblystarynda jáne Shymkent qalasynda dándi daqyldardy jınaý tolyǵymen aıaqtaldy.

Eger daqyldar, onyń ishinde áleý­mettik mańyzy bar daqyldar bólinisinde qaraıtyn bolsaq, onda jınalatyn bıdaı alańy 12,9 mln gektardy quraıdy, onyń 12,6 mln gektary nemese 98,1%-y jınaldy, túsimdiligi gektaryna 12,4 sentner shamasynda 15,5 mln tonna bastyryldy. Aqtóbe, Shyǵys Qazaqstan, Jambyl, Jetisý, Batys Qazaqstan, Qaraǵandy, Qyzylorda, Túrkistan oblystarynda jáne Shymkent qalasynda bıdaı jınaý aıaqtaldy. Qalǵan oblystarda aıaqtalýǵa jaqyn.

Maıly daqyldardy jınaý 1,4 mln ga alqapta nemese egin jınaý alańynyń 40%-yn­da júrgizildi. Maıly daqyldardyń jal­py jınalymy gektaryna 7,3 sent­ner ortasha túsimdilikpen 1 mln tonnany quraıdy. Kartop 164,5 myń gektar alqaptan jınaldy nemese josparlanǵan alańnyń 83,3%-y, jalpy jınaý gektaryna 198,2 sentner túsimdilikpen 3,2 mln tonnany qurady. Kókónis daqyldary 149,6 myń gektar alqaptan jınaldy nemese josparlanǵan alańnyń 87,7%-y. Jalpy, jıyn-terim gektaryna 280,5 sentner túsimdilikpen 4,2 mln tonnany qurady.

«Áleýmettik mańyzy bar daqyl­dardyń boljamdy jalpy jınalymy respýblıkanyń ishki qajettiligin qam­ta­masyz etýge múmkindik beredi. Osy jyl­dyń qolaıly jaǵdaılary eginniń sapa­syna oń áser etti», dedi Aýyl sharýashylyǵy mınıstri.

Lısenzııalanǵan astyq qabyldaý kásiporyndaryna jańa túsimnen barlyǵy 4,2 mln tonna astyq tústi, bul 2021 jylǵy uqsas kúnge astyq qabyldaý kásip­oryndaryna kelip túsken astyq kólemi­nen 2,2 ese kóp. Máselen, bıyl 26 qyr­kúıektegi jaǵdaı boıynsha elevator­larǵa 3,4 mln tonna bıdaı; 564,8 myń tonna arpa; 178,6 myń tonna basqa daqyl­dar kelip tústi. Bul derekter egin jınaý naýqanynyń ótken jylmen salys­tyr­ǵanda ozyq qarqynmen ótip jatqanyn rastaıdy.

Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

Infografıkany jasaǵan Amangeldi Qııas, «EQ»

 

Jańa eginniń astyǵy joǵary sapaly kórsetkishtermen sıpattalatyny da nazar aýdartady. Máselen, lısenzııalanǵan astyq qabyldaý kásiporyndaryna tapsyrylǵan bıdaıdyń jalpy kóleminiń 85,8%-y 1-3-synyptarǵa jatqyzylǵan.

Egin jınaý jumystaryn ýaqtyly júr­gizý úshin aýyl sharýashylyǵy qurylym­daryna 423,5 myń tonna jeńil­detilgen dızel otyny bólindi, bul 2021 jylǵy deńgeıden 27 myń tonnaǵa kóp. Qazirgi ýaqytta 359,2 myń tonna nemese jospardyń 85%-y tıep-jóneltildi. Ob­lystardyń derekteri boıynsha ja­nar-jaǵarmaı jetkizýde problemalar baı­qalmaıdy.

Energetıka mınıstrligi qyrkúıek aıy­na hattamamen munaı óńdeý zaýyt­ta­rynan ortasha naryqtyq baǵany ton­nasyna – 222 myń teńge nemese lıtrine 184 teńge dep bekitti. Ope­ra­tor­lardyń shyǵystaryn eskere otyryp, aýyl­shar­ýa­shylyq taýaryn óndirýshiler úshin res­­­pýblıka boıynsha ortasha baǵa lıtrine 203 teńgeni quraıdy.

Osy maýsymda Azyq-túlik kelisim­shart korporasııasy forvardtyq kelisim­sharttar sheńberinde shamamen 1,1 mln tonna aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn satyp alýdy júzege asyrýdy josparlap otyr. Bul rette Azyq-túlik kelisimshart kor­porasııasy satyp alý baǵasyn belgilep qoıdy, osylaısha 3-synypty bıdaı sapasyna qaraı 121-125 myń teńge baǵamen satyp alynady. Buryn forvardtyq sharttar jasalǵan basqa da aýyl sharýashylyǵy daqyldaryna baǵalar belgilengen. Belgilengen satyp alý baǵalary naryqtyń barlyq qatysýshysy úshin, onyń ishinde aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdiń ózderi úshin ádil ekenin aıta ketý kerek.

2022 jylǵy 26 qyrkúıektegi derekke sáıkes, sharttar boıynsha qaıtarylǵan astyq nebári 12,3%-dy (139,8 myń tonna) qurap otyr. Osyǵan baılanysty oblystardyń ákimdikteri bıyl 1 qara­shaǵa deıin sharttar boıynsha astyqty qaıtarýdy jedeldetýi qajet.

Aqmola oblysynda astyq jáne burshaq dándi daqyldardy jınaý aıaqta­lýǵa jaqyn. Bul týraly óńir ákimi Er­mek Marjyqpaev óz baıandamasynda málimdedi. «Astyq bastyrý 4,4 mln gektarda nemese 96% alqapta júrgizildi. Gek­tarynan 11,3 sentner ortasha túsimmen 5 mln tonna astyq jınaldy. Osy aptanyń sońyna deıin astyq jınaý aıaqtalady», dedi Aqmola oblysynyń basshysy.

Qostanaı oblysynda egin jınaý naýqanynyń barysy týraly óńir ákimi Arhımed Muhambetov baıandady. Oblysta qolaıly kún raıy jaǵdaılarynyń, aýyl sharýashylyǵy quralymdarynyń tehnıkalyq jaraqtandyrylýynyń jáne memlekettik qoldaýdyń nátıjesinde dán­di daqyldardy jınaý aıaqtalyp qal­dy. Qazirgi ýaqytta 3 mln 881 myń gektar bo­latyn jalpy alańnyń 98,1%-y jınaldy. 4,6 mln tonna astyq bastyryldy, ortasha ónimdilik ár gektardan 11,9 sentnerden aınaldy. Dándi daqyldardy jınaý aıaqtalǵannan keıin egin jınaý tehnıkasy maıly daqyldardy jınaýǵa baǵyttalady. Búginde 297 myń gektardyń maıly daqyldary nemese 40%-y jınaldy, 166,3 myń tonna bastyryldy, ortasha ónimdilik gektaryna 5,6 sentnerden aınalyp jatyr.

Soltústik Qazaqstan oblysynda bıyl 4,4 mln gektar alqapqa egin sebildi. Qazir dándi jáne dándi-burshaqty daqyldyń 98%-y oryldy. Oblys ákimi Qumar Aqsaqalovtyń aıtýynsha, 4,6 mln tonna astyq bastyryldy, ortasha ónimdiligi – gektaryna 15 sentner. Maıly daqyldyń 561 myń gektary nemese 58,5%-y jınaldy, jalpy túsim – 425 myń tonna. Kartoptyń jalpy túsimi – 291 myń tonna, kókónistiki – 61 myń tonna. Ákimniń aıtýynsha, oblysta 6,6 mln tonna astyq saqtaıtyn qoımalar bar, ol jınalǵan ónimdi sapaly saqtaýdy tolyq qamtamasyz etedi. Astyq qabyldaıtyn kásiporyndarǵa 1,1 mln tonna astyq tústi, onyń 80%-dan astamy – 3-klass.

Máseleni qorytyndylaǵan Premer-Mınıstrdiń aıtýynsha, egin oraǵy aıaqtalyp qaldy. Túsim ortasha jyldyq kórsetkishten jáne jospardaǵydan joǵary bolady dep kútilýde. Jospar 18 mln tonnadan astam astyq jınaý bolatyn.

«Endigi mindet – ónimniń sapasyn tómendetpeı, durys saqtaý. Sonymen qatar ishki suranysqa jáne eksportqa qajet­ti astyq kólemin naqty bólip qoıý kerek. Bıyl da Qazaqstan ózin astyq­pen tolyqtaı qamtamasyz etti», dedi Á.Smaıylov.

Premer-Mınıstr ónimdiliktiń oń dınamıkasyn atap ótti: ótken jyly orta eseppen gektaryna 9,8 sentner ónim jınalsa, bıyl 13 sentnerdi qurap otyr, ıaǵnı byltyrǵydan 30%-ǵa joǵary.

«Bul da bolsa – dıqandarymyzdyń tynymsyz eńbeginiń jemisi. Osy iske atsalysqan aýyl eńbekkerlerin mol ónim jınaýymen quttyqtap, qajyrly eńbek­teri úshin alǵys aıtamyz», dedi Úkimet basshysy.

Premer-Mınıstr astyq jınaý ju­mys­taryn tez arada tolyqtaı aıaqtap, astyqtyń sapaly saqtalýyn qamtamasyz etýdi jáne ony úzdiksiz tasymaldaý bo­ıynsha sharalar qabyldaýdy tapsyrdy.

«О́ńir ákimderi ónimniń astyq qoıma­laryna ýaqtyly qabyldanýyn turaqty baqylaýda ustasyn. Kelesi jylǵa qajetti astyq tuqymyn tolyǵymen qamtamasyz etý kerek», dep túıindedi Á.Smaıylov.fs

Sońǵy jańalyqtar

Aıtyp kelgen apat

Aımaqtar • Keshe

«Myń bala» jeńimpazdary

Rýhanııat • Keshe

Aqıqattyń aı dıdary – baspasóz

Egemen Qazaqstan • Keshe

Yntymaqtastyq yqpaly

Ekonomıka • Keshe

Jańa formattaǵy saýda

Ekonomıka • Keshe

Jótelge jeńil qaramańyz

Medısına • Keshe

Kókjardaǵy modýldi medpýnkt

Medısına • Keshe

Bitimgershilik sardarlary

Qazaqstan • Keshe

Jyp-jyly júrek býyndaı

Ádebıet • Keshe

Daýystyń da túsi bar

Ádebıet • Keshe

Talantty ánshige taǵzym

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar