INTEGRASIIаNYŃ ÚDERIS ShYŃY – KEDEN ODAǴY

Ol úsh memleket aýmaǵynda biryńǵaı kedendik keńistik qurýdy aqıqatqa aınaldyrdy Budan buryn gazetimizde habar­laǵanymyzdaı, Neva jaǵalaýyn­da­ǵy shejireli Sankt-Peterbýrg qalasynda Táýelsiz Memleketter Dos­tastyǵyna, Eýrazııalyq ekono­mıkalyq qoǵamdastyqqa jáne osy qoǵamdastyq aıasynda qurylǵan Keden odaǵyna múshe elder úkimet basshylarynyń basqosýy bolyp ótti. Osy otyrystarda barlyq elderdiń úkimet basshylary atap kórsetkenindeı, sonaý keńestik ım­perııa ydyraǵan alǵashqy kúnnen Qazaqstan Respýblıka­synyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev tarıh sahnasyna talmaı shyǵaryp kele jatqan ıntegrasııalaný ıdeıa­syna balama joq ekendigin ýaqyt­tyń ózi dáleldedi. Ásirese, oǵan uzaq ýaqyt úzilisten keıin EýrAzEQ Memleketaralyq keńesiniń Úkimet basshylary otyrysyna qaıtadan baqylaýshy retinde qatysqan Ýk­raına Premer-mınıstri N.Azarov­tyń sózi tolyq dálel bolǵandaı. Ol óz sózinde sońǵy jyldary burynǵy Ýkraına basshylyǵynyń tar aýqym­daǵy keleńsiz saıasatynyń saldarynan bul el TMD aýma­ǵyndaǵy barlyq ıntegrasııalaný úrdisinen syrt qalǵanyn, osy jaǵdaıdyń el ekonomıkasyna orasan zor nuqsan keltirgendigin atap kórsete kelip, aldaǵy ýaqytta Dostastyq memleketteri sheńbe­rindegi barlyq ıntegrasııalaný bastamalaryna, onyń ishinde Keden odaǵy qurylymyna da belsene qatysatyndyqtaryn málimdedi. Sankt-Peterbýrg qa­lasynda ótken úkimet basshy­lary­nyń basqosýy “TMD sheń­be­rinde 2010 jyl – ǵylym jáne ın­novasııa jyly” degen ortaq uran­men ótti. TMD-ǵa múshe memleket­ter Úkimet basshylary keńesiniń otyrysynda qaralǵan jıyrmaǵa jýyq másele de naq osy taqyryp­tar aıasynda órbidi. Innovasııa men ıntegrasııa EýrAzEQ Memleketaralyq keńesi­niń úkimet basshylary deńgeıinde ótken otyrystarynyń da basty taqyrybyna aınaldy. 2010 jyl EýrAzEQ úshin músheldi merekelik jyl bolyp otyr. Bıyl bul uıymnyń qurylǵanyna on jyl tolmaq. Osy jyldar ishinde qoǵam­dastyq qatal ýaqyt alǵa tartqan talaı synnan súrinbeı ótti. Qazaqstan basshysynyń tarıhı tabandylyǵynyń nátıjesinde ómirge kelgen osy qoǵamdastyqtyń aýqymynda TMD sheńberindegi jańa ári sapaly ıntegrasııalyq úrdis – Belarýs, Qazaqstan jáne Reseı arasynda Keden odaǵy ómirge keldi. Keden odaǵyna qatysty máselelerdi talqylaý barysyndaǵy úsh memlekettiń úkimet basshy­lary­nyń basqosýynda Reseı Úkimetiniń Tóraǵasy Vladımır Pýtın Keden odaǵy sátti bastaý aldy. Onyń negizgi tetikteri jyl basynan beri laıyqty jumys isteýde. Árıne, az ýaqyttyń ishinde mundaı tyń da iri jobany eshqandaı kináratsyz júzege asyrý múmkin emes. Alaıda, ótken aılardyń qorytyndysy kór­setip otyrǵanyndaı, bizdiń elder qandaı da kúrdeli ahýaldar­dan shyǵatyn jol taýyp, tyǵyryqty sátterde ózara túsinistikke qol jetkizdi dep atap kórsetti. Sony­men birge, ol óz sózinde Keden odaǵynyń ómirge kelýine Qazaqstan Res­pýblıkasy Prezıdentiniń basta­malary negiz bolǵandyǵyn da erekshe eskertip ótti. Premer-Mınıstr Kárim Másimov Elbasy Nursultan Nazarbaev kún tártibine qoıǵan ekonomıkalyq yntymaqtas­tyqty barynsha keńinen damytý má­seleleri óz ómirsheńdigin dálel­degenin tilge tıek etti. Úsh mem­leket sheńberinde taza ekonomı­kalyq birlestiktiń, ortaq kedendik keńistiktiń qurylýy jańa geosaıası aqıqatqa aınaldy. Integrasııalyq úderistiń eń shyrqaý shyńy – biryńǵaı ekonomıkalyq keńestik qurý bolsa, biz oǵan qol jetkizdik, dedi ol óz sózinde. Keden odaǵyna kiretin úsh mem­l­ekettiń úkimet basshylarynyń osy jolǵy basqosýynda bul ıntegra­sııalyq jańa qurylymdy damytý­dyń kókeıkesti máseleleri talqy­lan­dy. Ústimizdegi jylǵy 1 qańtar­dan bastap úsh memleket Keden odaǵynyń kedendik tarıfterin sáıkestendiretin alǵashqy kezeńdi bastan ótkerip jatyr. Endi 1 shildeden bastap úsh memlekettiń halqy biryńǵaı kedendik keńistikte ómir súretin negizgi kezeńge aıaq basatyn bolady. Osy ýaqytqa deıin arnaıy qurylǵan Keden odaǵy komıssııasy úsh memlekettiń kedendik tarıfterin sáıkesten­dire­tin segiz iri jobany retke keltirgen. Áli de úsh memlekettiń kedendik tarıfterin sáıkestendiretin onnan asa iri jobalardy retke keltirý kerek. Osy jolǵy otyrysta Keden odaǵynda sanıtarlyq, mal dári­ger­lik-sanıtarlyq, fıtosanıtarlyq sharalardy qoldanýdy retteý, EýrAzEQ Memleketaralyq keńesi­niń sheshimimen bekitilgen Keden odaǵynyń Keden kodeksin júzege asyrýǵa baılanysty jasalǵan is-sharalar josparyn halyqaralyq ke­lisimderge sáıkestendirý, EýrAzEQ sheńberinde Keden oda­ǵyna múshe memleketterdiń saýda qatynastaryn retteý, Keden odaǵy kedendik aýmaǵynan taýarlardy shyǵarǵanda jáne jetkizgende qol­danylatyn baj salyqtaryn retteý, EýrAzEQ aýmaǵynda Keden odaǵyna kiretin úsh elge ortaq taýarlarǵa teh­nıkalyq reglament qabyldaý jáne basqa keleli máseleler qaraldy. Atap aıtqanda, úsh elge ortaq taýar­larǵa tehnıkalyq reglament belgileý máselesi keshendi jumys júrgizýdi qajet etedi. Osy ýaqytqa deıin Keden odaǵyna kiretin mem­leketter óz taýarlarynyń tehnı­ka­lyq reglamentin ózi belgilep kel­gen. Endi biryńǵaı kedendik keńis­tiktiń qalyptasýyna baılanysty ortaq tehnıkalyq reglament jasaý qajet. Osyǵan baılanysty úsh mem­leket boıynsha 38 tehnıkalyq reglament qabyldanýy tıis. Qazir árbir memleket bul máselede óz usy­nys-talaptaryn talqylaýda. Aldaǵy ýaqytta Keden odaǵy ko­mıssııasy bul máselelerdi ortaq oty­rysta qaraıtyn bolady. Oǵan qosymsha eki apta ýaqyt berilip otyr. Jylqybaı JAǴYPARULY.