– Ioko hanym, elimizge qosh keldińiz! «Kúlbıke» baletiniń ssenografııasymen jumys isteý kezinde sizdi ne shabyttandyrdy?
– Rahmet. Bul meniń Qazaqstanǵa, onyń ishinde Astana qalasyna alǵashqy saparym emes. Buǵan deıin dál osy teatrda qoıýshy horeograf Raımondo Rebek myrzamen birge «Bethoven – Máńgilik – Mahabbat» baletin qoıǵan bolatynbyz. Endi mine, dál sol tandemde «Kúlbıkege» oralyp otyrmyz. Bul qoıylymda maǵan shabyt syılaǵan basty nárse qoıýshy horeograftyń Kúlbıkeniń ózin qalaı jaryqqa shyǵaratyny, sánger bolýdy armandaıtyny týraly ıdeıasy boldy. Birinshi aktide ol úıdi jınap qana qoımaı, sonymen birge óziniń kıim úlgilerimen de aınalysady. Ol kir jýyp jatqanda taýyp alǵan eski-qusqydan kıim úlgilerin jasaıdy, ıaǵnı ol óz toptamasyna materıaldy óz betinshe tabady. Al ekinshi aktide bal keshinde sán kórsetilimi bolady.
– Baletti bulaı túrlendirýdegi basty maqsattaryńyz ne? Ssenograf maman retinde qoıylymda nege basymdyq berdińiz?
– Men sán áleminde nemese sán týraly armandaıtyn qyzdar úshin neniń mańyzdy ekeni jaıly kóp oılandym jáne álbette, qyzdar úshin bıik óksheli týflı mańyzdy dep aıtar edim. Maǵan tańǵaldyrarlyq bıik ókshesi jáne qyzyl tabany bar tanymal qaıyqsha týflıler týraly oı keldi. Kúlbıkeniń kúımemen bal keshine baratyn sapary kórsetiletin áıgili sahna kópshiliktiń esinde. Sol sebepti men bıik óksheli úlken týflı túrindegi erekshe kúıme jasap shyǵardym. Bul da ózinshe sán nyshany ispetti. Kúlbıkeni de dál osy sán týraly armany saýyq keshine ertip ákeledi. Bul meniń dızaınymnyń tujyrymdamasynyń aıryqsha shabyttanǵan bóligi dep oılaımyn.
Ekinshi jaǵynan, bizde Hanzada bar, onyń ómiri Kúlbıkeniń ómirine kereǵar. Basty keıipker kedeı, al Hanzada koroldik qany bar aýqatty otbasynda dúnıege keldi. Jáne mundaı atmosfera ony qatty jalyqtyryp jiberedi, sondyqtan ol ózin mýzykant retinde tanytý jaıly sheshimge keledi. Onyń jarqyraǵan altyn materıaldan jasalǵan mýzykalyq quraldary, máselen, dybys baǵanasy nemese magnıtofon sekildi quraldarynyń barlyǵy aıryqsha jarqyndyǵymen kórermeniniń nazaryn birden ózine aýdartady. Al ol koroldik stılge qaraǵanda, pop stıl nemese kóshe stıliniń atmosferasyna kóbirek keledi. Biraq soǵan qaramastan bári patshanikindeı saltanatyn da saqtap qaldy. Hanzadanyń ataqty jas retindegi beınesin qaljyń retinde qabyldaýǵa bolady. Ol onyń dál osyndaı jaǵdaılar arqyly ósýdi kókseýine qatysty aıtylǵan ázil. Spektaklde oryn alatyn taǵy bir qyzyqty jaıt – bul keıipker Meıirimdi perishteniń gıroskýterdi tizgindeýi der edim. Munyń barlyǵy, sózsiz, qoıylymǵa erekshe sán bergeni sózsiz.
– Spektakldiń tústik palıtrasyn túzýde nege súıendińiz?
– Men jumysymda kóbinese qysha reńkterin, kózge neǵurlym jaǵymdy, jaıly, úıdiń jylýlyǵyn beretin tústerdi qoldanamyn. Birinshi aktide barqytty kóp paıdalanamyn. Biraq barqyt men úshin Kúlbıkeniń kóńil kúıiniń atmosferasyn týdyratyn aǵyndy mata sııaqty mańyzdy emes. Ekinshi aktide mende jalbyzdy jasyl reńkter kóp, bul koroldik atmosferany kórsetý úshin qajet. Sondyqtan qyshadan kenet koroldik jalbyzdy jasylǵa aýysý bolady.
– Qoıylym bir sátke fılmniń atmosferasyn eske túsirgendeı boldy. Teatr ártisteriniń jandy oryndaýynda spektakldi fılm túrinde kórsetý qanshalyqty qıyn?
– Tap osy jaǵdaıda áńgime kórermenderge «Kúlbıke» baletiniń qoıylymyn usynatyn qart jubaılar jaıly bolyp otyr. Olar sahnaǵa birinshi shyǵyp, ózderiniń ótken ómirlerin, qalyptasý joldaryn kórý úshin beınetaspasy bar teledıdardy qosady. Iаǵnı hıkaıada órbıtin jaıttardy sol ekeýi baqylaıdy. Bul joly horeograf Raımondo Rebekke osynaý qoıylymda ómirdiń maqsaty men armanyn kórsetý aıryqsha mańyzdy boldy. Biz sıýjettegi oqıǵalarǵa fılm tamashalaǵandaı qarap otyramyz, sońynda júrekte izgi, jaqsy jáne qýanyshty sezimder paıda bolady.
– Bul hıkaıanyń basty keıipkeri – dızaıner qyz, quddy siz sekildi, bul jumysyńyzǵa qandaı da bir erekshelik ústedi me?
– О́te durys ańǵarypsyz. Degenmen, shynymdy aıtsam, tujyrymdamany ázirlegende men bul týraly esh oılamappyn. Daryndy jastar ózderin qalaı tanytýdy bilmeı, kedergilerge jıi tap bolyp jatady. Olarda eptilik, qandaı da bir maman bolýǵa degen ishki maqsat bar, kúsh-qýattary tasyp tur, biraq olar sol qabiletterin qalaı júzege asyrýdy bilmeıdi. «Kúlbıkeniń» birinshi aktisi týra osyny beıneleıdi, qıynshylyqpen kúresti, óz maıdanynda tabysqa qol jetkizýge degen jigerdi kórsetedi. Jáne ekinshi aktide, aqyr aıaǵynda, onyń óz shyǵarmashylyǵyn kórsetýge múmkindigi týady. Dál osy sátte men úshin sondaı múmkindik «Kúlbıke» baletiniń qoıylymy bolyp tabylady. Iаǵnı bul tusta meniń de armanym Kúlbıkemen úndes. Dızaınerler, barlyq shyǵarmashylyq mamandyq ókilderi úshin kópshilikke óz qııalymyzdyń jemisin kórsetýge múmkindiktiń bolýy óte mańyzdy! Osy turǵydan kelgende, «Kúlbıkeni» jaryqqa shyǵarýǵa atsalysqan barsha áriptesterime alǵysym sheksiz. Teatr – ujymdyq óner desek, sol ujymnyń qoldaýyn aıryqsha sezindim. Jáne sýretkerlik oıymdy ilip áketip, sahnada sátti júzege asyrǵan barsha ártister qaýymyna da zor rızashylyq sezimimdi jetkizgim keledi.
– Áńgimeńizge rahmet.
Áńgimelesken
Nazerke JUMABAI,
«Egemen Qazaqstan»
