Suhbat • 09 Qazan, 2022

Japondyq ssenograf Ioko Seıama: Armanymyzben úndes

57 ret kórsetildi

«Astana Opera» teatrynda 8-9 qazan kúnderi premerasy sátti ótken «Kúlbıke» baletinen keıin qoıylymnyń ssenografy japonııalyq jas maman Ioko Seıamamen tamasha týyndynyń ómirge kelý prosesi jaıynda tildesýdiń sáti túsken edi. Sýretshi shyǵarmashylyq izdenisteri týraly oıyn búkpesiz ortaǵa saldy.

– Ioko hanym, elimizge qosh keldińiz! «Kúlbıke» baletiniń ssenografııasymen jumys isteý kezinde sizdi ne shabyttandyrdy?

– Rahmet. Bul meniń Qazaq­stan­ǵa, onyń ishinde Astana qalasyna alǵashqy saparym emes. Buǵan de­ıin dál osy teatrda qoıýshy horeo­graf Raımondo Rebek myrzamen birge «Bethoven – Máńgilik – Mahabbat» baletin qoıǵan bolatynbyz. Endi mine, dál sol tan­demde «Kúlbıkege» oralyp otyr­myz. Bul qoıylymda maǵan sha­byt syılaǵan basty nárse qoıý­shy horeograftyń Kúlbıkeniń ózin qalaı jaryqqa shyǵaratyny, sánger bolýdy armandaıtyny týraly ıdeıasy boldy. Birinshi aktide ol úıdi jınap qana qoımaı, sonymen birge óziniń kıim úlgilerimen de aınalysady. Ol kir jýyp jat­qanda taýyp alǵan eski-qusqydan kıim úlgilerin jasaıdy, ıaǵnı ol óz toptamasyna materıaldy óz betin­she tabady. Al ekinshi aktide bal keshinde sán kórsetilimi bolady.

– Baletti bulaı túrlendirýdegi basty maqsattaryńyz ne? Sse­nograf maman retinde qoıy­lymda nege basymdyq berdińiz?

– Men sán áleminde nemese sán týraly armandaıtyn qyzdar úshin neniń mańyzdy ekeni jaıly kóp oılandym jáne álbette, qyzdar úshin bıik óksheli týflı mańyzdy dep aıtar edim. Maǵan tańǵaldyrarlyq bıik ókshesi jáne qyzyl tabany bar tanymal qaıyqsha týflıler týraly oı keldi. Kúlbıkeniń kúımemen bal keshine baratyn sapary kórsetiletin áıgili sahna kópshiliktiń esinde. Sol sebepti men bıik óksheli úlken týflı túrindegi erekshe kúıme jasap shyǵardym. Bul da ózinshe sán nyshany ispetti. Kúlbıkeni de dál osy sán týraly armany saýyq keshine ertip ákeledi. Bul meniń dızaınymnyń tujyrymdamasynyń aıryqsha shabyttanǵan bóligi dep oılaımyn.

Ekinshi jaǵynan, bizde Hanzada bar, onyń ómiri Kúlbıkeniń ómirine kereǵar. Basty keıipker kedeı, al Hanzada koroldik qany bar aýqatty otbasynda dúnıege keldi. Jáne mundaı atmosfera ony qatty jalyqtyryp jiberedi, sondyqtan ol ózin mýzykant retinde tanytý jaıly sheshimge keledi. Onyń jarqyraǵan altyn materıaldan jasalǵan mýzykalyq quraldary, máselen, dybys baǵanasy neme­se magnıtofon sekildi qural­da­ry­nyń barlyǵy aıryqsha jarqyn­dyǵymen kórermeniniń nazaryn birden ózine aýdartady. Al ol koroldik stılge qaraǵanda, pop stıl nemese kóshe stıliniń atmosferasyna kóbirek keledi. Biraq soǵan qaramastan bári pat­sha­nikindeı saltanatyn da saqtap qaldy. Hanzadanyń ataqty jas retindegi beınesin qaljyń retinde qa­byldaýǵa bolady. Ol onyń dál osyndaı jaǵdaılar arqyly ósýdi kókseýine qatysty aıtylǵan ázil. Spektaklde oryn alatyn taǵy bir qyzyqty jaıt – bul keıip­ker Meıirimdi perishteniń gıro­skýterdi tizgindeýi der edim. Munyń barlyǵy, sózsiz, qoıylymǵa erekshe sán bergeni sózsiz.

– Spektakldiń tústik palı­t­rasyn túzýde nege súıendińiz?

– Men jumysymda kóbinese qysha reńkterin, kózge neǵurlym jaǵymdy, jaıly, úıdiń jylý­ly­ǵyn beretin tústerdi qoldanamyn. Birinshi aktide barqytty kóp paıdalanamyn. Biraq barqyt men úshin Kúlbıkeniń kóńil kúıiniń atmosferasyn týdyratyn aǵyndy mata sııaqty mańyzdy emes. Ekinshi aktide mende jalbyzdy jasyl reńkter kóp, bul koroldik atmos­ferany kórsetý úshin qajet. Son­dyqtan qyshadan kenet korol­dik jalbyzdy jasylǵa aýysý bolady.

– Qoıylym bir sátke fılm­niń atmosferasyn eske tú­sir­gendeı boldy. Teatr ártis­te­ri­niń jandy oryn­daýynda spek­takldi fılm túrinde kór­setý qanshalyqty qıyn?

– Tap osy jaǵdaıda áńgime kó­rer­menderge «Kúlbıke» baletiniń qoıylymyn usynatyn qart ju­baılar jaıly bolyp otyr. Olar sahnaǵa birinshi shyǵyp, ózderiniń ótken ómirlerin, qalyptasý joldaryn kórý úshin beınetaspasy bar teledıdardy qosady. Iаǵnı hıkaıada órbıtin jaıttardy sol ekeýi baqylaıdy. Bul joly horeograf Raımondo Rebekke osynaý qoıylymda ómirdiń maqsaty men armanyn kórsetý aıryqsha mańyzdy boldy. Biz sıýjettegi oqıǵalarǵa fılm tamashalaǵan­daı qarap otyramyz, sońynda júrek­te izgi, jaqsy jáne qýanyshty se­zim­der paıda bolady.

– Bul hıkaıanyń basty ke­ıipkeri – dızaıner qyz, quddy siz sekildi, bul jumysyńyzǵa qan­daı da bir erekshelik ústedi me?

– О́te durys ańǵarypsyz. De­gen­men, shynymdy aıtsam, tu­jy­rymdamany ázirlegende men bul týraly esh oılamappyn. Da­ryn­dy jastar ózderin qalaı ta­ny­týdy bilmeı, kedergilerge jıi tap bolyp jatady. Olarda eptilik, qandaı da bir maman bolýǵa degen ishki maqsat bar, kúsh-qýattary tasyp tur, biraq olar sol qabiletterin qalaı júzege asyrýdy bilmeıdi. «Kúlbıkeniń» birin­shi aktisi týra osyny beıneleı­di, qıyn­shylyqpen kúresti, óz maı­da­nynda tabysqa qol jetkizýge degen jigerdi kórsetedi. Jáne ekinshi aktide, aqyr aıaǵynda, onyń óz shyǵarmashylyǵyn kórsetýge múmkindigi týady. Dál osy sátte men úshin sondaı múmkindik «Kúl­bıke» baletiniń qoıylymy bolyp tabylady. Iаǵnı bul tusta me­niń de armanym Kúlbıkemen úndes. Dızaınerler, barlyq shy­ǵarmashylyq mamandyq ókilderi úshin kópshilikke óz qııalymyz­dyń jemisin kórsetýge múmkindiktiń bolýy óte mańyzdy! Osy turǵy­dan kelgende, «Kúlbıkeni» ja­ryq­qa shyǵarýǵa atsalysqan bar­sha árip­testerime alǵysym sheksiz. Teatr – ujymdyq óner desek, sol ujym­nyń qoldaýyn aıryqsha se­zindim. Jáne sýretkerlik oıym­dy ilip áketip, sahnada sátti júzege asyrǵan barsha ártister qaýymyna da zor rızashylyq sezimimdi jet­kizgim keledi.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Nazerke JUMABAI,

«Egemen Qazaqstan»

Uqsas jańalyqtar