Qazaqstan • 14 Qarasha, 2022

Klımat ózgerýiniń muzdaqtarǵa áseri

58 ret kórsetildi

Mamandar sońǵy jyldary aýa raıynyń ózgerip bara jatqanyn aıtyp, dabyl qaǵyp keledi. О́kinishke qaraı, «jahandyq jylyný», «klımattyń ózgerýi» syndy termınder qazir eshkimge de tańsyq emes. Al klımat nege qubylady, osy máselemen túpkilikti aınalysyp otyrǵan mamandar oǵan qarsy tura ala ma? Keleńsiz úderisti baıaýlatý úshin Jer sharynyń turǵyndary ne isteı alady?

Halyqaralyq turǵyda kóterilgen másele Qazaqstandy da aınalyp ótpeıdi. Ile Alataýynyń baýraıyna ornalasqan Almaty sııaqty tarıhı shahary men mıllıondaǵan halqy bar elde qarǵyn sýdyń yqtımal apatyn eshqashan joqqa shyǵarýǵa bolmaıdy. Onyń dáleli – qalyń nóserden keıin ara-tura Almatyny ábigerge salatyn selder. Mysaly, osydan bes-alty jyl buryn Qarǵaly ózeniniń arnasynan tasýy qala turǵyndaryn alasapyranǵa túsirip, jurttyń qalanyń kelesi jaǵyna údere qashqany, talaı úı men múlikti, kólikti sý

Jýyrda IýNESKO Klasterlik bıýrosy Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qoldaýymen Taýly aýdandardy keshendi damytýdyń halyqaralyq ortalyǵymen (ICIMOD), Aga Han Habıbattyń agenttigi (AKAH) jáne Ortalyq Azııa aımaqtyq glıasıologııalyq ortalyǵymen birge «Krıosfera jáne klımattyń ózgerýine baılanysty bıik taýly Azııadaǵy qaýip-qaterler» atty konferensııa ótti. Bul is-sharaǵa álemniń ár túkpirinen 150-ge jýyq krıosfera salasynda, apattar qaýpin azaıtý jáne klımattyq sektorda eńbek etetin zertteýshiler, tájirıbeli mamandar men saıasatkerler, sondaı-aq ártúrli deńgeıdegi úkimet ókilderi men Ortalyq Azııa damytý jónindegi áriptester men jastar qatysty. Olar tórt kún boıy klımattyń ózgerýi jaǵdaıynda qoǵamdy turaqty damytý jónindegi bilimderimen bólisip, ozyq tájirıbesin ortaǵa salyp otyr.

Aýqymdy da ózekti jıyn barysynda biz IýNESKO klasterlik bıýrosy dırek­torynyń mindetin atqarýshy Magnýs Mag­nýs­sonmen sóılesip, konferensııanyń ma­ńy­zyna qatysty saýalymyzdy qoıǵan edik.

– Bul konferensııanyń birneshe qyry bar. Onyń ǵylymı qyry – eki aımaqty salystyra zertteı otyryp, krıocfera men onyń qaýip-qaterin zerdeleý. Ekinshi aspektisi – klımattyń ózgerýine baılanys­ty tıimdi sheshimder qabyldaýǵa umtylyp, oǵan beıimdelýdiń joldaryn qarastyrý. Negizinen qazirgi tańda klımattyń ózgerýine beıimdelý ózektirek. Bul, ásirese osy máselede asa osal bıik taýly aımaqtar men taý eteginde turatyn eldi mekenderge mańyzdy. Konferensııa mindeti – ǵylymı izdenister men sheshimder, mamandar tájirıbesin biriktire otyryp, kóterilip otyrǵan máselelerdi sheshýge saıası turǵyda yqpal etý. Sondyqtan IýNESKO bir alańǵa ǵalymdar men tájirıbe júzindegi mamandardy ǵana emes, saıası tulǵalardy da jınaýǵa qol jetkizdi. Taǵy bir mańyzdy jaıt – bul basqosýǵa qaýipti aımaqtarda turatyn qoǵamdastyqtardyń da ókilderin qatystyryp, olardyń da daýysyn, pikirin estirtýge umtyldyq. Eń bastysy, ortaq máselelerdi birlese talqylaý. Bul joly alǵash ret eki aımaqty – Ortalyq Azııa men Gımalaı aımaǵynyń ókilderin bir jerde jınaýǵa qol jetkizdik. Bul, árıne – ǵalymdar, tájirıbe júzindegi mamandar men bógetter salyp jatqan ınjenerler, úkimet adamdary. Konferensııadaǵy plenarlyq otyrystar, tusaýkeserler klımattyń ózgerýine baılanysty muzdyq kólderdiń erýi, onyń yqtımal apattyq saldaryna kózdi jumyp, beıǵam otyrýǵa bolmaıtynyn úkimetterdiń qaperine salady dep úmittenemin, – deıdi Magnýs Magnýsson.

Atalǵan máselelerdi sheshý úshin IýNESKO klasterlik bıýrosy dırektorynyń mindetin atqarýshy Magnýs Magnýsson klımattyń jylynýyna baılanysty taý basyndaǵy kóbeıip bara jatqan muzdyq kólderdi qurǵatý, bógetter salý isin alǵa tartty. Alaıda bolashaqta bul qadamdar aýyz sý tapshylyǵyna dýshar etýi de ǵajap emes. Sondyqtan da bul máselede syndarly sheshim asa mańyzdy.

Konferensııa barysynda aıtylǵan­daı, bıik taýly aımaqtardaǵy klımattyń jylý qarqyny álemniń basqa elderimen salystyrǵanda joǵary bolǵandyqtan, muzdyqtardyń erýi jyldamdap, bul óz kezeginde turǵyndardyń ómirine, ınfra­qurylymy men turmys-tirshiligine aýyr zardap ákelýi ábden múmkin.

О́z kezeginde Qazaqstan tarapynan IýNESKO aıasyndaǵy «Ortalyq Azııa óńir­lik glıasıologııalyq ortalyǵynyń dırektory Takır Balyqbaev baıandama jasap, elimizdiń bul máseledegi ózindik tájirıbe­sin, qandaı halyqaralyq jobalarǵa qaty­syp otyrǵanyn, atqaryp jatqan jumysta­ryn alǵa tartty. Qalaı desek te, bıik taý­ly Azııa aldynda sý qaýipsizdigine qol jetki­zip, ony saqtaý úshin qazirgi jáne boljamdy klımattyq ózgeristerdi eskere otyryp, qoǵam turaqtylyǵyn kóterý men damytý jalpy mindeti tur.

Endigi jerde klımattyń krıosferaǵa, saıasatqa qalaı yqpal etetinin túsiný bary­synda onyń saldaryn azaıtyp, beıim­delý úshin ǵylymǵa negizdelgen myqty ıntegrasııalyq joldy anyqtap alýda sý týraly dıalogterdi belsendi etip, birge jumys isteý qajettigi aıqyndalyp keledi.

Bul konferensııanyń mańyzdylyǵy men deńgeıin oǵan qatysqan mamandar­dyń da san jyldar jınaqtaǵan tájirıbe, pa­ıymdarymen de salmaqtaýǵa bolar edi. Máselen, keleli jıynǵa muzdy kólder, qarǵyn sýlardyń mamandary ǵana emes, jerasty sýlaryn zerttep júrgen ǵalym­dar da qatysyp, RǴA Sibir bólimshesiniń P.I.Melnıkov atyndaǵy máńgilik tońmuz ınstıtýtynyń jerasty sýlary jáne máń­gi toń geohımııasy zerthanasynyń meń­gerýshisi Leonıd Gagarın syndy maman­dar máseleniń kútpegen qyrlaryn qozǵady. Geologııa-mıneralogııa ǵylymdarynyń kan­dıdaty L.Gagarın jerasty sýlary men jerústi sýlarynyń baılanystaryn, onyń bir-biriniń kólemine áserin ǵylymı turǵyda tujyrymdaı kele: «Bárimiz de jahandyq jylyný, klımattyń ózgergeni jaıly aıtyp, estip júrmiz. Biraq kópshiligimiz onyń saldary kúndelikti ómirimizge qalaı áser etip jatqanyn tolyq túısine bermeımiz. Qarańyzshy, men ózim Irkýtsk qalasynda turamyn. Aramyzdy myńdaǵan shaqyrymdar bólip jatsa da jahandyq jylynýdyń saldary bizge de bilinip otyr. Birinshi kezekte bul tońmuzdardyń erýine baılanysty landshaftar men taý sýlary kóleminiń ózgerýinen baıqalady. Qarǵyn sýlar, sel júrýi sııaqty oqıǵalar Sibir ólkesinde de jıi kórinis bere bastady. Sondyq­tan krıosfera men klımattyń ózgerýinen ­týyndaıtyn qaýip-qaterdi halyqaralyq turǵyda talqylaýdyń mańyzy zor. Ǵylymı qaýymdastyqtyń mindeti – osy máseleler­di úkimettik deńgeıde kóterý. Al quzyr­ly mekemeler óz kezeginde onyń qaıǵyly saldarymen ǵana kúresip qalmaı, tabıǵı apattardyń aldyn alý úshin naqty qadamdar jasaýǵa tıis», deıdi.

Degenmen aımaqtaǵy elder zertteý jáne monıtorıng ınfraqurylymyn qu­rý, krıosferadaǵy ózgeristerdi baqylaý, táýe­kelderdi túsiný men basqarý, sondaı-aq onyń saldaryn azaıtý men beıimdeý sharala­ryn ázirleý jobalaryna qarajat salyp otyrǵanyn da aıta ketken jón. Al «Krıosfera jáne klımattyń ózgerýine baı­lanysty bıik taýly Azııadaǵy qaýip-qaterler» konferensııasy – bul bıik taýly Azııa memleketterine ujymdyq áreket etýge, oqytý men jalpy qaterlerge tıimdi qarsy turý­dyń ozyq tájirıbelerimen bólisýge, alma­sýǵa múmkindik beretin aımaqtyq platforma.

Sóz sońynda aıtarymyz, konferensııada toǵysqan salmaqty spıkerler ózgermeli klımat jaǵdaıynda adamzat balasynyń aldynda onjyldyq ýaqyt, «tereze» bar ekenin alǵa tartty. Osy aralyqta úlken apattardyń aldyn alý úshin taýly Azııa elderi jaǵdaıǵa beıimdelip, keshendi qadamdardy jasap úlgerýge tıis. Eger sany kóbeıip kele jatqan muzdyq kólder arnasynan asyp, erneýinen tasıtyn bolsa, ol myńdaǵan adamnyń turmys-tirshiligin ǵana opyryp qoımaı, maly men janyn qosa sha­ıyp ketetinin túsindirýdiń ózi artyq.

o

 

ALMATY

Sońǵy jańalyqtar

Jańa baǵyt

Saıasat • Keshe

О́rt: qaýip pen saqtyq

Tótenshe jaǵdaı • Keshe

Jańa kólikter tabystaldy

Aımaqtar • Keshe

Qobyz ulyqtalǵan kesh

Qoǵam • Keshe

Esirtkige esirgender

Qoǵam • Keshe

El qorǵany er Bógenbaı

Tarıh • Keshe

Ultqa qyzmet etýdiń úlgisi

Ádebıet • Keshe

Tulǵa týraly týyndy

Ádebıet • Keshe

Jolbarys jymy

Ádebıet • Keshe

Jıyrmasynda jalyn keshken

Poezııa • Keshe

El senimin jalǵaǵan joba

Ekologııa • Keshe

Jelaıaqtar Astanada jınalady

Jeńil atletıka • Keshe

Jádiger bolyp jetken alǵys

Jádiger • Keshe

Jánibekti jekpe-jekke shaqyrdy

Kásipqoı boks • Keshe

Otpan taýdaǵy salbýryn

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar