Tarıh • 17 Qarasha, 2022

Eskerilmegen erlik

1063 ret kórsetildi

Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta erligi elenbeı qalǵan qazaq mergenderiniń biri – Áıteke bı aýdanyna qarasty Aqkól aýylynyń «Qaýaq» ujymsharynan áskerge shaqyrylǵan Qýanaı Ábdirahmanov. Barlaýshy-mergenniń erligi týraly týystarynyń qolynda saqtalǵan jalǵyz derek – «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetiniń 1944 jyldyń 10 jeltoqsanynda (№244 sany) jaryq kórgen «Mergenniń esebi» atty maqala.

Mergenniń eki erligi

Maıdan tilshisi Q.Jumataev maqala­syn­da jaýyngerler arasynda tanymal bolǵan Qýanaıdyń 1944 jyly 373 fa­shıstiń kózin joıǵanyn aıta kelip, eki er­ligin baıandaıdy. Birinshi erligin soǵysqa endi kirgen kezinde jasaǵan. Qýanaıǵa jaý basyp alǵan seloda jalǵyz-jarym júrgen fashısterdiń kózin joıý tapsyryldy. Ol úshin áýeli shegingen áskerı bólim men jaý basyp alǵan derevnıanyń arasyn bólip turǵan jotadaǵy qıraǵan tankke jetýi kerek. Oǵan barar jolǵa mına tóselgen ári jaý jaǵynan qatty baqylanady. Qýanaı tó­besinen zýlaǵan oq pen dál qasynan jaryl­ǵan mınaǵa qaramastan tankke eń­bekteı jetip, oqtyń jaryqshaǵy tilip ótken qolyn tańyp alyp tapsyrmany oryn­daýǵa kirisedi. Maqalada: «Tanktiń snarıad ótken qabyrǵasyndaǵy tesikten selo ishi anyq kórinedi. Sol tesikten myl­tyqtyń stvolyn shyǵaryp qoıyp, Qýanaı selo ishindegi nemisterdi sırete bastady. Nemister kózge túspeı qalaı tez ótemin dese de, ótkir kózdiń bir kózdeýinen shyqpady.

Qazaqtyń dýshar boldyń mergenine,

Ákeńniń sen de baryp kir kórine, – dedi ándetip jetinshi nemisti atyp ól­tir­gen Qýanaı», deıdi avtor. Kesh bata ás­kerı bólimge qaıtyp oralyp, erteńine ka­pıtannyń «Qatty sýyqtan jarańdy úsitip alarsyń» degenine qaramaı, keshegi izimen qaıta baryp, birneshe jaý soldatynyń kózin joıyp keledi.

Maqalada baıandalǵan barlaýshynyń ekinshi erligi – orman ishimen ótken keńes jaýyn­gerlerin atyp jatqan nemis mer­geni­niń kózin joıýy. Onyń tyǵylǵan aýma­ǵyn mejelegen Qýanaı tún ortasy aýa taıaý mańdaǵy qazan shuńqyrǵa baryp bekinedi. Ýaqyt ótip jatyr, nemis mergeni qybyrsyz. «Eki mergen birin-biri ańdýmen boldy. Qýanaı nemis mergeni jaýap qaıtarar degen oımen shoq butany kózdep bir-eki atyp jiberedi. Oılaǵandaı-aq ol da ata bastaıdy. Ushqan oqtar Qýanaıdyń tóbesin sıpaı tyzyldap ótip jatty. Sol kezde Qýanaı qulaqshynyn basynan alyp, qasyndaǵy butaǵa ile qoıady. Jaý qulaq­shyndy ushyryp túsiredi. Eki jaq ta kópke deıin atýyn qoıyp, tynyshtala qalǵan. Jaý Qýanaıdyń atpaǵanynan ony óldi dep oılap, turyp qaraı bergende Qýanaı onyń júrek tusynan dáldep basyp qalady. Nemis mergeniniń domalaǵa­ny onyń elde júrgende bir atqan qoıa­nyn kózine elestetti. Sodan bylaı kúnde ádeti boıynsha «nemis aıýandaryn» atýǵa shyǵatyn Qýanaı keminde tórt-beseýin atyp óltirmeı qaıtqan emes edi. Jaýdyń N. bekinisin alý urysynda jaralanǵan Qýa­naı gospıtaldan kelgennen keıin de «Er­ligi úshin» medali jáne «Dańq», «Otan soǵysy» ordenderimen nagradtaldy. Qýa­naı joıǵan nemistiń sany az kúnde 373 bol­dy. Ol ne­misti óz úńgirinde talqandaý úshin ót­kir kózin Berlınge qadaýda», dep aıaqtalǵan.

Maqalada eki kezeńniń oqıǵasy baıan­dal­ǵan. Birinshisi – 1941 jyldyń sońyn­da­ǵy Kalının maıdanyndaǵy soǵys. Keńes tarıhy uzaq jyl qupııada ustaǵan «Mars» operasııasy bastalar aldynda, Tver oblysy tóńireginde keńes áskeri shegingen kezdegi jaǵdaılar. Ekinshi oqıǵa 1944 jyldyń qysynda bolǵan. Bul kezde 186-atqyshtar dıvızııasy Belarýs maıdanynda soǵysyp, Dnepr ózeninen ótip, Brıansk, Vıtebsk, Brest qalalaryn azat etti. 1944 jyldyń qysynda 400-ge jýyq jaýdyń kózin joıǵan barlaýshy-mergen Qýanaı Ábdirahmanovqa ekinshi ret «Qyzyl Juldyz» ordeni tapsyrylǵan. Soǵys jyldary «Qyzyl Juldyz» ordeninen joǵary turǵan ataq – keńes odaǵynyń batyry. Alaıda qazaq mergeniniń joryq joly osy jerden kilt úziledi.

«Sheshem Qanjannyń aıtýynsha, 1944 jyly qysta «Sosıalıstik Qazaqstan» ga­zetinde maqala shyqqan soń keńshar bas­qarmasy «Qyzyl Juldyz ordenin alǵan ba­tyrdyń týysy» dep úıge kómir, jem-shóp túsirip beripti. Qýanaı ákem Mataı­dyń týǵan aǵasy Ábdirahmannyń balasy. Olar Espenbet atamyzdan taraıdy. Ábdirahman atam men onyń áıeli Qýa­naıdyń bala kezinde qaıtys bolǵan. Biz­diń áýlet Aqkólden 18 shaqyrym «Qaýaq» keńsharynda turǵan. Búginde onyń orny da joq. Qýanaı 1924 jyly dúnıege kelgen, biraq komsomolǵa erterek ótý úshin jasyn úlkeıtip kórsetken. Qarabutaqtaǵy «Tórt úı» atanǵan mektep-ınternatta oqyp, 1941 jyly bitirgen. Sol jyldyń qyr­kúıeginde ózi suranyp maıdanǵa ketken. She­shemniń aıtýynsha, Qýanaı orta boıly, qara tory kelgen, minezi momyndaý, óte elgezek bala bolǵan. Fotosýreti saq­talmaǵan. Ákem de maıdanger, Stalın­grad qyrǵynyn bastan keshirgen. Soǵys­tan oralǵan soń ákem Qýanaıdy kóp izdegen. Podolsk qalasyndaǵy áskerı muraǵatqa hat jazyp, ol jaqtan «Habarsyz ketkendikten 1945 jyldyń 3 naýryzynda áskerı esepten shyǵaryldy» degen ja­ýap alǵan soń kúderin úzdi», deıdi Qýanaı Ábdirahmanovtyń nemere inisi, 74 jastaǵy Jetkergen Mataev.

I Belarýs maıdany, 186-atqyshtar dıvızııasy 290-atqyshtar polki 107-barlaý rotasynyń barlaýshy-mergeni Qýanaı Ábdirahmanov 1942 jyly «Erligi úshin» medalimen, III dárejeli «Dańq» ordenimen marapattalǵan. 1944 jyly eki ret «Qyzyl Juldyz» ordenin alǵan. Alaıda batyrdyń osy erligi tek 2009 jyly ǵana belgili boldy. О́kinishtisi, keńes armııasynda «habar-osharsyz ketken» sarbazdyń búkil joryq joly joqqa shyǵarylǵan. О́ıtkeni iz-túzsiz joǵalýdyń artynda jaý tutqynyna túsý kúdigi turdy. Osylaısha tórt jyl qan maıdannyń qaq ortasynda aldyńǵy shepte soǵysqan qazaq mergeni 1945 jyldyń basynda keńester shekarasynan shyqqanda habarsyz ketti.

r

Makkanyń batyldyǵy, Tóleshevtiń tabandylyǵy

2011 jyldyń sáýirinde Áıteke bı aýdany­nyń Aqkól aýylynda turatyn Jet­ker­gen Mataevtiń otbasyna Máskeýdegi qazaq dıasporasy keńesi tóraǵasynyń orynbasary Asylbek Tóleshev kelip, Qýanaıdyń Polshany azat etý shaıqasynda qaza taýyp, Lasın qalasyndaǵy baýyr­lastar zıratyna jerlengenin habarlaıdy.

2009 jyly reseılik izdeýshi Galına Beloýsova RF Podolsk muraǵatynan týys ata­­larynyń deregin izdeı otyryp, Áb­di­rahmanov Qýanaıdyń jeke áskerı pa­raq­sha­syna tap bolady. Onda 186-atqyshtar dıvızııasynyń komandıri N.Zýbkov: «Qýa­naı Ábdirahmanov 1944 jyldyń 27-29 aqpan, 1-5 naýryzynda tamasha erlik kórsetip, jaýdyń 81 ofıser-soldatynyń kózin joıdy. 1944 jyldyń 3 naýryzy kúngi shaıqasta jaý transheıasyna eń alǵashqylardyń biri bolyp kirip, sheginip bara jatqan birneshe jaý soldatyn snaıper vıntovkasymen atyp joıdy. Mergen Q.Ábdirahmanov janqııarlyq erligi úshin «Qyzyl Juldyz» ordenine usynyldy» dep raport beredi. Áskerı paraqshanyń kelesi betinde «1944 jyldyń 15 naýryzynda KSRO Joǵarǵy Keńesiniń sheshimimen I Belarýs maıdany 186-atqyshtar dıvızııa­sy 190-atqyshtar polkiniń mergeni, kishi serjant Qýanaı Ábdirahmanov «Qyzyl Juldyz» ordenimen marapattaldy», dep jazylǵan. Galına Beloýsova Harkov qalasynda turatyn Makka Qarajanova­ǵa habarlasyp, Makka Máskeýdegi qazaq dıaspo­rasy keńesi tóraǵasynyń orynbasary Asylbek Tóleshevpen baılanysyp, olar Qýanaı Ábdirahmanovtyń deregin ári qaraı izdestiredi. Sońǵy onjyldyqta RF Qorǵanys mınıstrligi muraǵattaǵy soǵys qujattaryn, ásirese jaýyngerler nagradalaryn ınternette ornalastyrǵannan keıin belgisiz jaýyngerlerdiń erlik joldary málim bola bastady.

Aıta ketý kerek, sátsiz áskerı operasııa­lardyń kesirinen tutqynǵa túsip, shtalagtarda qaza tapqan nemese maıdanda kózsiz erlik kórsetse de, oqqa ushqan soń esimderi umytylǵan qazaqstandyq jaýyngerlerdi túgendeýde Makka Qarajanovanyń eńbegi zor. Onyń Polshadaǵy dostary barlaýshy-mergen Qýanaı Ábdirahmanovtyń 1945 jyldyń 26 qańtarynda Polshanyń Lasın qalashyǵynda qaza taýyp, sol qaladaǵy ba­ýyrlastar zıratyna jerlengenin anyq­tady. Asylbek Tóleshev «Qýanaıdyń esimi Lasın qalasyndaǵy eskertkish taqtada jazylǵan, biraq jerleý orny tabylmady», deıdi. Keńes armııasy Qýanaıdy 1945 jyldyń 3 naýryzynda áskerı esepten shy­ǵarǵanyn joǵaryda kórsettik.

Eýropada Ekinshi dúnıejúzilik soǵys tutqyndaryn nemese áskerı operasııalarda qaza tapqandardy «Vermaht sarbazy» nemese «Keńes armııasynyń jaýyngeri» dep bólip-jarmaıdy. Eýropada soǵystan keıin shtalagtar súrilip, janyndaǵy tutqyndar jerlengen oryndar tegisteldi. Eýropanyń eski qalalary úshin shaıqastarda qaza tapqandar asyǵys jerlengen oryndar basqa jaqqa kóshirilse de, bastapqy jerleý oryndaryndaǵy qaza tapqandardyń aty-jónderi jazylǵan memorıal-taqtaıshalar áli tur. Áskerı urystar barysyn zertteı otyryp, Qýanaı Ábdirahmanovtyń «Vısla-Oder strategııalyq shabýyldaý operasııasynda» qaza tapqanyn anyqtadyq.

Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń bary­syn túbegeıli ózgertken «Vısla-Oder ope­rasııasy» 1945 jyldyń 12 qańtarynda bas­talyp, 3 aqpanda aıaqtaldy. Oǵan ke­ńes­­­ter jaǵynan Belarýs jáne Ýkraına maıdandarynyń 16 armııasy (134 dıvızııa), 2 jarym mıllıon jaýyngeri qatysty. 1 Be­larýs maıdanynyń áskerine Gıtlerdiń toǵyz armııasy qarsy turdy. Áskerı ope­rasııanyń tez ótkendigi sonshalyq, 20 kún­niń ishinde keńes armııasy táýligine 20-30 sha­qyrymnan ilgeri jyljyp otyrǵan.

17 qańtarda Varshava azat etildi. 23 qańtarda keńes áskeri Vısla ózeniniń sol­tústik jaǵalaýyndaǵy jaý plasdarmyn basyp alyp, 25 qańtarda Shyǵys Prýssııanyń shekarasyna shyqty. 3 aqpanda «Vısla-Oder operasııasy» aıaqtaldy. 23 kúnniń ishinde 43 myń 300 keńes jaýyngeri opat bolsa, Gıtler armııasynyń 35 dıvızııasy joıyldy.

Qýanaı Ábdirahmanov 26 qańtar­daǵy shaıqasta qaza tapty. Ol soǵysqan 186-atqyshtar dıvızııasy Polshany azat etken soń Dansıg pen Berlın operasııasyna qatysyp, Germanııa jeńilgen kúni –1945 jyldyń 8 mamyrynda tarady.

25 qańtar kúngi shaıqas qujatta­ryn qaradyq. 186-atqyshtar dıvızııasyna 26 qańtarda Vısla ózenine shyǵý mindeti qoıyldy. Osy áskerı bólim­niń 290-polki jaýyngerleri Lasın qala­sy­nyń soltústigindegi temir jol beketi úshin qyrǵyn shaıqasqa kirdi. Jaǵarmaı der kezinde jetpegendikten, artıllerııa turyp qalyp, polk jaýmen úsh ret qolma-qol shaıqasqan. Osy kúni 107-barlaý rotasyna qalashyqtaǵy birneshe temir jol ótkeli men kópirdi jarýǵa buıryq beril­gen. Shaıqas úsh kún boıy tolastamady.

Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń esimi umy­tylǵan bir batyrynyń joryq jo­lyn osylaısha túgendedik. 17 jasyn­da óz erkimen maıdanǵa suranyp, Ekin­shi dúnıejúzilik soǵystyń surapyl shaı­qas­taryn basynan ótkergen Qýanaı tiri bol­ǵanda, «Keńes Odaǵynyń batyry» ataǵyn alar edi. Qan maıdanda eń qıyn da jaýapty tapsyrmalardy oryndap, jaý transheıasyna birinshi bolyp kirip, qolma-qol shaıqastardan taıynbaǵan Qýanaıdyń erlik joly jetpis jylǵa jýyq muraǵatta sarǵaıyp jatty. Endigi jerde batyrdyń erlik joly qalpyna keltirilip, esimi týǵan jerinde ulyqtalýy tıis. О́ıtkeni ol ertedegi babalarynyń erligin qaıtalap, shahıd ketken shyn batyr edi.

 

Aqtóbe oblysy

Sońǵy jańalyqtar

Jańa baǵyt

Saıasat • Keshe

О́rt: qaýip pen saqtyq

Tótenshe jaǵdaı • Keshe

Jańa kólikter tabystaldy

Aımaqtar • Keshe

Qobyz ulyqtalǵan kesh

Qoǵam • Keshe

Esirtkige esirgender

Qoǵam • Keshe

El qorǵany er Bógenbaı

Tarıh • Keshe

Ultqa qyzmet etýdiń úlgisi

Ádebıet • Keshe

Tulǵa týraly týyndy

Ádebıet • Keshe

Jolbarys jymy

Ádebıet • Keshe

Jıyrmasynda jalyn keshken

Poezııa • Keshe

El senimin jalǵaǵan joba

Ekologııa • Keshe

Jelaıaqtar Astanada jınalady

Jeńil atletıka • Keshe

Jádiger bolyp jetken alǵys

Jádiger • Keshe

Jánibekti jekpe-jekke shaqyrdy

Kásipqoı boks • Keshe

Otpan taýdaǵy salbýryn

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar