Rýhanııat • 29 Qarasha, 2022

«Tek ózim bilem keýdeme qatqan berishti»

223 ret kórsetildi

Uly dalanyń bir pushpaǵy – Sozaq­tyń qasıetti topyraǵynan nár alyp, qazaq áleminiń rýhanı-mádenı ómirine ózindik qoltańbasyn qaldyrǵan, ultymyzǵa olja salǵan jaqsylar men jaısańdardyń izgi jolyn laıyqty jalǵap, óz esimin el esine talantymen, darynymen tańbalaǵan oǵlandar­dyń biri – Qazaqstannyń Mádenıet qaıratkeri, aqyn, jýrnalıst Tóreǵalı Táshenov.

Aryǵa barmaı-aq beriniń jazıraly ólkesine at shaldyrsańyz Súgir, Qojanov, Keńesbaev, Álimqulov, Musaev, Mombekov, Súleımenov jáne basqa da irilerdiń esimi jańǵyratyn kıeli Sozaq jerinde týyp, uly ortaq múdde – qazaq rýhanııatyna qyz­met etý, úles qosý isin oıynan bir sátke de shyǵarmaı, talantyna eńbekqorly­ǵyn, izdenimpazdyǵyn tirek ete júrip el aýzy­na ilikken Tókeń – Tóreǵalı óz eliniń aldyn­daǵy jaýapkershiligin tereń sezinetin azamat. Osy jaýapkershilik ony baıyz taptyrmaı, aqyndyq pen jýrnalıstıkanyń tizginin qatar ustaýǵa májbúr etkeni sózsiz.

Tókeń oqýshy dápterine alǵash balań oıyn óleń ete órip, talaptanǵan sátterden búginge deıingi aralyqtaǵy júrip ótken jolyna kóńil kózin jiberseńiz, tynym­syz eńbek pen irkilissiz izdenistiń, shıryǵý­dyń, shyǵarmashylyq baqytqa kenelý qumar­lyǵynyń, udaıy ushtamasa ushpaqqa shyǵara qoıýy qıyn talantynyń tátti de qunarly jemisin kóresiz.

Onyń balań kóńilin jazýǵa jelik­tir­gen, óleńge eliktirgen jastaıynan kitapqumar­lyǵy bolsa kerek. Durys shyǵar, biraq Tókeńdi qyzyǵy men shyjyǵy qosarlana júretin shyǵarmashylyq qazanynda qaı­natqan ananyń sútimen, atanyń qanymen daryǵan qasıeti.

Kóp aqyn óziniń balǵyn shaǵynda jazǵan jazbalaryn eseıgende oqyp beti qyzaryp, onysyn jyrtyp tastaıdy emes pe, al bizdiń Tókeń on eki-on úsh jasynda jazǵandaryn búginge deıin sary maıdaı saqtap keledi. Munyń sebebi – sirá, balaýsa óleńderiniń ózi etek-jeńi jınaqy, esti bolǵany ǵoı. Bul jóninde Tókeńniń ózi: «Sol óleńderimniń keı jerin túzetip kep jibersem, dap-daıyn, táýir dúnıe bolady», deıdi. Já, ótken shaqty qoıa turalyq.

Qaı aqyn bolsyn óleńdi kıe sanaıdy, odan qasıet izdeıdi. Onsyz aqyndyq óner eshkimge esigin ashpaıdy.

«Qajylyqqa nıet etken qumyrsqadaı,

Betke aldym óleńniń qaǵbasyn.

«Jetkizer, – deme, – bul júris qalaı?»

Jete almasam jolda ólermin».

Bul Tókeńniń óleń týraly tolǵanysy.

Aqyn óleńdi Qaǵbadaı kóredi, durysy – aqyn úshin óleńniń óz Qaǵbasy bar. Sol Qaǵbaǵa umsynyp, oǵan qol tıgizbeı qoımaýdy maqsut etken Tókeńniń kózdegeni – óleń shyńy. Ol osy jolda janyn qııýǵa ázir. Aqyndyq sert, qaısarlyq, óleńge degen adaldyq osyndaı-aq bolar.

Almatyda 1985 jyly ótken respýb­lık­a­lyq «Jiger» festıvaliniń dıplomanty ­atanyp, 1987 jyly respýblıkalyq «Jalyn» jýrnalynda toptama óleńderi ja­rııalanyp qazaq poezııasyndaǵy sapary ońǵarylǵan Tókeńniń týyndylaryndaǵy poetıkalyq ádister, estetıkalyq talǵam­men órilgen shýmaqtar, ilkimdi oı, mánisti mánerler sanańa salmaq sala otyryp ser­gitedi, shıratady, shabyttandyrady, aınalyp kelip qazaqtyń qara óleńiniń qadirin uqtyryp, qasıetin sezdiredi. Aqyndyq qýat degen, bálkim osy shyǵar.

Qazaqta halqymyzdyń qara óleńin temir­qazyq etpegen aqyn joq shyǵar. Osy qasıet tunǵan temirqazyqqa myqty aqyndar ózin árqıly baılaıdy. Bastaýyn halyqtan alǵan, Abaı qunarlandyrǵan, Maǵjan ba­ıytqan, Muqaǵalı sánin keltirgen qara óleń­niń sarqylmas qazynasynan shólin qan­dyryp, sonyń óteýin óz sheberligimen qaıtara bilgen Tókeńniń qazaq poezııasynyń jazıra-jazyǵyndaǵy shabysynyń ekpinin anyq baıqatar óleńderiniń astarynda sóz uǵar oqyrmanǵa ońaılyqpen ashyla qoımas jumbaq syr, tylsym kúsh bar. Senbeısiz be? Olaı bolsa, basqasyn aıtyp jatpaı-aq, myna bir shýmaqqa nazar salyńyz. Sonda senesiz.

«Adamdy qoıshy,

Qudaımen júrmin kelispeı,

Táńirdiń isin teristeı berem, keri isteı.

Meıirin Kópke,

Peıilin Kókke bermegen

Tek ózim bilem keýdeme qatqan

berishti, eı!»

Qudaıdy taný múmkin be? Jaýap berý qıyn. Al Jaratqandy tanýǵa tyrysý adam­dyqtyń áziz joly emes pe? Bul jolǵa tús­pegen jannyń keýdesinde ýaıym men qaıǵy berish bolyp qatpaı ma? Endeshe, kináni ózgeden emes ózińnen izde. Aqyn osyny ashyq, astarlamaı jetkizip turǵanymen báribir óleń óziniń ishki qatparyna tylsymdy kúshin jasyryp tur.

Jyr dodasynda synalyp ysylǵan Tókeń­niń shyǵarmalarynda ulttyq qundy­lyq, tanym-túsinik keńinen kórinis beredi. «Túrkistanmen tabysý nemese Áziret sultan rýhymen tildesý», «Qarlyǵash pen Qazaq», «Jalǵyzdyń jyry», «Qamshy tartý», «Jylqy minez», «Adyraspan», «Úshkirý», «Qara shańyraq», «Tal besik» sııaqty óleń­der leginiń qaısysyn alsańyz da ulttyq naqysh-boıaýy qanyq.

T.Táshenov óleńderiniń poetıkasyna, estetıkalyq álemine zer salsańyz neshe túrli ádis-tásilderge, tushymdy tujyrymdar men parasatty paıymdarǵa molynan kezigesiz. Aqynǵa az-kem kezek bereıik. Tókeń «Sýret» atty óleńinde:

«Aıly tún – aq jal arǵymaqtardaı,

Aıdyn kól – jatqan

jarqyrap mańdaı…

Sar dala jaqtan sulýsha esip,

Sypaıy ǵana salqyn aqqandaı;

Dúleıdiń shoǵy – úreıdiń oǵy

Qyp-qyzyl juldyz balqyp aqqandaı,

Jalǵyzdyń muńy – baıǵyzdyń úni

Janyńdy bir sát qaltyratqandaı…»

Kóńildiń kiltin dóp basyp, adamnyń qubylmaly jan saraıynan syr shashyp tur.

Taǵy bir óleń – «О́rt ishinen aman shyq­qan gúldeımin»:

Kúnde, meıliń,

Mine, meıliń,

Kúl, meıliń!

О́rt ishinen aman shyqqan gúldeımin...

...Baq degen – bir baqa aıǵyrdyń qasqasy,

Burys qonyp, durys oıǵa shókpegen.

Shalmasa da jıi shabyt – shaban ker,

Meniń keýdem – jazylmaǵan kálam-sher.

Keńdiginen kemdik kórip júretin

Maǵan emes,

Mańdaıyma sálem ber!..

Túsin bermes,

Ishi túgil, jazǵan bas,

Jer qozǵalar – Tóreǵalı qozǵalmas».

Aqyn osy óleńinde óziniń bolmys-bitimin, ishki syryn poetıkalyq utymdy ádispen bere alǵan...

Tókeńniń týǵan jer, el, ómir, tabıǵat, mahabbat jáne basqa da taqyryptar qoz­ǵalǵan óleńderi kimdi de bolsyn beıjaı qaldyrmaıdy. Ásirese aqynnyń týǵan jer­ge degen iltıpaty erekshe ekendigin shyǵar­mashylyǵynan anyq baıqaısyz. Týǵan jer, ósken el taqyrybynda jazylǵan óleń­derinen qazaqtyń tarıhy, shejiresi sóılep kep beredi de qazaqy qanyń týlaıdy.

Tókeń «Qarataý» degen óleńinde bylaı tolǵapty:

«Birese kók munartyp,

Birese qońyr tartyp,

Qubylǵan qaıran taýym

Shoqtyǵy artyq.

Tepsingen Teriskeıdiń rýhyndaı,

Tur á-neý ór ashýyń kókti sharpyp.

Men úshin asqar shyńyń – Arshydaıyn,

Kóriner quzyń bıik – Kúrsideıin...

Úzilmes muńyń myń jyl jyrlasa da

Súrinbes júz jyraý men myń súleıiń...

...Qarataý – Sozaqtyń kerme qasyndaı,

Aspan men Jer jaralǵanda

Ortasynda qalǵan

Ashylmaı – Qudaıdyń qaıǵysy tunǵan qara tasyndaı...»

Sozaqtyń kúngeı jelkesinen kókteı ótip jatqan, myrza peıilmen baılyǵyn shashsa da qut-berekesi ortaımas Qarataýynyń shyńyn Arshyǵa, naızadaı úshkir quzyn Kúrsige teńegen aqynnyń týǵan jerge degen ystyq yqylas, ilgeri nıetine qalaı súısinbessiń?!

Sozaq aýdanynyń ortalyǵy Sholaq-Qor­ǵan aýylyna jaqyn, Qarataýdyń etegine jar­masa ornalasqan Qarabulaq degen bere­keli aýyl bar. Tókeń osy aýylda týǵan. Muqa­ǵalıǵa Qarasazy qadirli bolsa, Tókeńe Qara­bulaqtaı jer jannaty joq. «Qaıran, Qara­bulaǵym» degen óleńinde aqyn bylaı deıdi:

«Qaıran, Qarabulaǵym!

Qaıda qamsyz, bula kún?!

Janym búgin jabyrqap,

Jar basynda jyladym...

...Topyraǵy – qunarym,

Tasy bolǵan – Tumarym.

Qaıran, Qarabulaǵym,

Qaıran, Qarabulaǵym!»

Aqyn úshin ózi árbir tasyn tumardaı kóretin Qarabulaǵy qutty qonys, berekeli meken.

Aqynnyń oqyrmannan laıyqty baǵasyn alǵan, áriptes aǵaıyn jyly lebiz bildirgen «Aqqýdyń qaýyrsyny», «Jaýratqan – japyraqtyń kóleńkesi» jáne «Sarǵaldaq» atty jyr jınaqtary halqymyzdyń rýhanı qazynasyna qosylǵan úles. Aqyn baqytynyń máni de osynda.

Atalǵan kitaptar Tóreǵalı Táshenovtiń qazaq poezııasyndaǵy ornyn aıqyndap berdi. Desek te aqyn úshin 1997 jyly Almaty qalasynda basyp shyǵarylǵan «Aqqýdyń qaýyrsyny» atty jınaǵynyń jóni bólek. Bul týraly Tókeńniń ózi bylaı deıdi: «1997 jyly «Aqqýdyń qaýyrsyny» degen pyshaqtyń qyryndaı tuńǵysh jyr jınaǵymdy Almatydan myń dana etip shyǵardym. Tuńǵysh jınaq bolǵanmen, ol jurtqa tańdamalym sııaqty áser etti. Ábden ózimniń qatań synymnan ótken, pisip-jetilgen otyz bes jasymda shyǵarǵan kitabym ǵoı. Osy alaqandaı kitap meniń aqyndyq pasportym boldy. Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń 1998 jylǵy ádebı jyldyq qorytyndysynda baıandamashynyń aýzyna iligip, jaqsy baǵalandy».

Al taıaýda ǵana jaryq kórgen, Almatyda tusaýy kesilip, áli bizdiń qolymyzǵa jetip úlgermegen «Aıttym quldyq, Qalamqas» atty jańa jyr jınaǵy aqynnyń poezııadaǵy belesin ózgeshe ólshem bıigine kótererin ishimiz sezedi.

T.Táshenovtiń jýrnalıstıka salasyn­daǵy eńbegi de eren. Jańatas qalasynda shyǵyp turǵan «Qarataý kenshisi» – «Gornıak Karataý» óndiristik gazetinen jýrnalıstik joly bastalǵan Tókeń respýblıkalyq basylymdarda jaryq kórgen maqalalarymen keńinen tanyldy. Oqyrman maqalasyn qıyp alyp, saqtap qoıatyn izdenimpaz jýr­nalısterdiń qataryna qosylǵan Tókeń­niń qozǵaǵan taqyryptary tańǵaldyrady. Taqyrybyn oınata qoıyp, árbir sóılemin mánisin keltire jazar bizdiń keıipkerimiz ańyzdan aqıqat izdegende, jabýly jat­qan, qaltarysta qalyp qoıǵan máseleler­di aldyńa jaıyp salǵanda razy bolasyń. «Pýshkındi atqan – kim?», «Arqalyq aspa­nyn ańdyǵandar kimder?», «Jeti qat jer asty­nan shyqqan daýys», «Qapshaǵaıdyń tıimdi­ligi kóp pe, zııany kóp pe?», «Qazyǵurttyń tóbesinen nege ushaq ushpaıdy?», «Qaǵbadaǵy qantógis», «Uly Mańǵyttyń sońǵy tuıaǵy», «Han Táńiri – qazaq jeriniń Shambala­sy», «Aǵa leıtenant Aǵaevty aqtaı alamyz ba?», «Shymkentti shýlatqan «soǵys» qashan bolyp edi?», «Temirtaý tragedııasyn» týdyrǵan aıyptylar kim?», «Shtırlıs – qazaq» bolǵan ba?», «Gıtlerdiń Qazaqstanǵa soǵysy» neni kózdedi?», «Álemdik jasyryn úkimet» qaıda ornalasqan?» syndy kóptegen materıaly talaıdyń esinde bolar.

Tókeńniń ǵylymı-tanymdyq maqala­laryn aıtsańshy, shirkin! Onyń bul baǵyt­taǵy zertteýleri qazaq pýblısıstıkasy­nyń deńgeıin kóterdi. Ol ne jazsa da je­rine jetkize ári batyl jazdy. 2011 jyly «Sana men saıasat» jáne 2012 jyly «Táýelsizdik talaıy», 2016 jyly «Qara jerdiń kin­digi» atty jınaqtarynda toptastyrylǵan eńbekterinen onyń pýblısıstıkalyq janrda qarymdy qalamger ekenin anyq kóre­siz. Tókeńniń el esinen shyǵyp bara jatqan oqıǵalardy «jelkesinen súırep» alyp shyǵar sheberligi, sanasynyń súzgisinen ótip, kóńiline áser etken oı-paıymdaryn usynýdaǵy eptiligi óz aldyna bólek áńgime.

Tókeń «Endi qandaı maqala jazar eken?» dep eleńdep kútip júretin oqyrmany kóp ekenin sezetindikten eshqashan olpy-solpy dúnıe usynbaıdy. Oqyrman aldyndaǵy jaýapkershiligin seziný degen osy bolar. Onyń jazǵan zertteý maqalalary, júrgizgen suhbattary búginde ınternet áleminde, saıttarda órip júr. Kóshirip alyp basa beredi. Olarǵa pálen dep jatqan Tókeń joq.

Árıne, maqala ózdiginen jazyla sal­maıdy... Bıik talǵamy, kópshiliktiń aldyn­daǵy jaýapkershiligi Tókeńdi tynysh jat­qyz­baıdy. Tom-tom kitaptar oqý, eski ba­sy­lym­­dardy, arhıvterdi aqtarý, olardan tap­qan dúnıelerin taldap, saraptap búgingi oqyrman talabyna saı jazyp shyǵý ońaı deımisiz. Biraq Tókeń osyndaı aýyr beınetti abyroımen atqaryp keledi. О́ıtkeni onyń ómiri jaýapkershilikten quralǵan. Belgili ádebıetshi ǵalym Qanseıit Ábdezuly kezinde Tókeńniń jazbalary jas jýrnalısterge sheberlik shyńdaý jaǵynan da berer sabaǵy mol ekenin aıtqan edi. Ǵalymnyń bul pikirin aldaǵy ýaqytta eskergenimiz abzal.

Qoryta aıtqanda, Tóreǵalı Táshenov – poezııa áleminde de, ulttyq baspasóz keńis­tiginde de ózindik orny bar aıtýly qalamger. Bul bizdiń ǵana emes, jurttyń pikiri.

Sońǵy jańalyqtar

Jańa baǵyt

Saıasat • Keshe

О́rt: qaýip pen saqtyq

Tótenshe jaǵdaı • Keshe

Jańa kólikter tabystaldy

Aımaqtar • Keshe

Qobyz ulyqtalǵan kesh

Qoǵam • Keshe

Esirtkige esirgender

Qoǵam • Keshe

El qorǵany er Bógenbaı

Tarıh • Keshe

Ultqa qyzmet etýdiń úlgisi

Ádebıet • Keshe

Tulǵa týraly týyndy

Ádebıet • Keshe

Jolbarys jymy

Ádebıet • Keshe

Jıyrmasynda jalyn keshken

Poezııa • Keshe

El senimin jalǵaǵan joba

Ekologııa • Keshe

Jelaıaqtar Astanada jınalady

Jeńil atletıka • Keshe

Jádiger bolyp jetken alǵys

Jádiger • Keshe

Jánibekti jekpe-jekke shaqyrdy

Kásipqoı boks • Keshe

Otpan taýdaǵy salbýryn

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar