Qazaqstan • 04 Jeltoqsan, 2022

«Orteke» men Qojanasyr ázilderi IýNESKO tizimine endi

236 ret kórsetildi

Marokkonyń astanasy – Rabatta ótken IýNESKO-nyń Materıaldyq emes mádenı murany qorǵaý jónindegi úkimetaralyq komıtetiniń 46 atalymdy qarastyrǵan 17-inshi sessııasy barysynda adamzattyń materıaldyq emes mádenı murasynyń reprezentatıvtik tizimine qazaq mádenı murasynyń eki jańa elementi engizildi. Olar: «Orteke» jáne «Qojanasyrdyń ázil áńgimeleri».

Atalǵan sessııaǵa qatysqan qazaqstandyq delegasııa quramynda Qazaqstan Syrtqy ister mınıstrliginiń qyzmetkerleri men IýNESKO jáne ISESKO isteri jónindegi Qazaqstan Ulttyq komıssııasy janyndaǵy Materıaldyq emes mádenı murasy jónindegi ulttyq komıtettiń sarapshylary boldy.

Qazaqtyń dástúrli oryn­daý­­­shylyq óneri: bı, qýyrshaq, mýzyka úshtiginen turatyn «Or­teke» – bir jip­pen baılanǵan taý eshki músinshesin yrǵaqqa be­ıimdegen óner. Qaz­irgi ýaqytta túrkilerdiń bul ejel­gi óneri qýyr­shaq-mýzykalyq márte­be­ge ıe. О́ıtkeni munda kór­kem shyǵarmashylyqtyń birneshe túriniń sıntezi kórinis tapqan. Olar: sándik-qoldanbaly óner, mýzyka, bı, qýyrshaq júrgizý. «Orteke» jaı ǵana bılep qana qoımaıdy, kórermenderdiń kóz aldynda tutas bir oqıǵany órbitedi.

Qojanasyr nemese Qoja Nasreddın – Shyǵys folk­lor­­lyq keıipkeri, qysqa ázil-syqaq jáne satıralyq mınıatıýralar men ázil áńgimeler­­diń, keıde turmystyq ertegiler­diń ke­ıipkeri. Ol zulymdardy, sa­rańdardy, arsyzdar men eki­júz­dilerdi mazaq etedi. Bul ele­­­­mentti adamzattyń ma­te­­rıal­­­­dyq emes mádenı mura­sy­nyń re­­prezentatıvtik tizimine Ázer­baı­jan, Qazaqstan, Qyr­ǵyz­stan, Tájikstan, Túrkııa, Túrik­men­stan, О́zbekstan birlesip engizdi.

Adamzattyń materıaldyq emes mádenı murasynyń rep­re­zentatıvtik tizimi halyqaralyq qo­ǵamdy túrli elderdiń mádenı dás­t­úrleri jáne biliminen, ta­nym-túsiniginen habardar etýdi kózdeıdi.

Aıta keteıik, oraıy kelgen bul isti úılestirýde 2020 jyly Qazaqstannyń IýNESKO-daǵy turaqty ókiliniń orynbasary Asqar Abdrahmanovtyń eńbegi erekshe.

Buǵan deıin IýNESKO-nyń reprezentatıvtik tizimine qazaq mádenıeti men ónerine tán 11 element engizilgen, onyń ishinde tórteýi ulttyq qazaq mádenı mu­rasyna qatysty: «Dombyra kúı óneri» (2014), «Qazaq kúresi» (2016), «Asyq atý oıyny» (2017), «Qazaq jylqy ósirýshileriniń kóktemgi merekelik salt-dás­túr­leri» (2018). Jeti element bir­qatar eldiń ortaq mádenı mura­syna jatady: «Kıiz úıdi jasaý» (2014), «Aıtys óneri» (2015), «Naýryz» jáne «Qatyrma» (2016), «Qorqyt ata murasy» (2018), «Toǵyzqumalaq» (2020), «Qusbegilik» (2021).

Sál keıinge shegine sóılesek, «Orteke» jáne «Qojanasyr­dyń ázil áńgimelerin IýNESKO-nyń reprezentatıvtik tizimine engizý­de elimizdiń Álibek Asqarov, mar­qum Habylsaıat Ábishev, Ulyq­bek Esdáýlet, Dıhan Qamzabek­uly, Zııabek Qabyldınov, Nur­lan Álimjanov syndy zııa­ly qaýym ókilderi Qazaqstan Res­pýb­lıkasynyń IýNESKO jáne ISESKO isteri jónindegi Ult­tyq komıssııasynyń bas hat­shy­syna arnaıy hat jazyp, Qoja­nasyrdyń ázil áńgime­le­ri tek qazaq ultyna ǵana emes, túr­ki dúnıesine ortaq ekenin naqty dáleldermen kórsetken-di.

Máselen, qoǵam qaıratkeri, zańger-ǵalym marqum Habyl­saıat Ábishev: «Qojanasyrdyń ázil áńgimelerin qazaq halqynyń má­denı murasynyń mańyzdy ele­menti retinde qarastyramyn. Qojanasyrdyń ázilderi, afo­rızm­deri qazaq, jalpy túrki jur­tynyń ortaq murasy, ǵasyrdan ǵasyrǵa kele jatqan dúnıeta­ny­mynyń ajyramas obektisi ekeni málim. Men Qojanasyr­dyń áńgimelerin jastaıymnan estip óstim. Meniń týǵan jerim Qarqaraly ýezi, Toqyraýyn bolysyna ataqty shyǵystanýshy G.N.Potanın 1913 jyly arnaıy kelip, Qojanasyrdyń ertegilerin, ertegilerdi, mıfo­logııalyq eskertkish saryn­da­ryn jazyp alyp kitap etip shy­ǵarǵan. Oǵan habarlaýshylar, aıtqyshtar meniń ákelerim bolǵan. Qojanasyrdyń ázil­deri qysqa, ońtaıly, daǵdy-dı­dak­­tıkaly, halqymyzdyń hal­qymyzdyń dinı, etnomádenı bolmysynda tirshiliktiń kúrdeli fılosofııalyq sheshimderin ońaı sheshý esebinde qalyptasqan. Qazirgi qazaqtardyń aýyzeki kommýnıkasııasynda eń kóp silte­me jasalatyn – Abaı, sonsoń Qoja­nasyr. Qojanasyrdyń ázil­deri qazaq jáne ózge kórshiles halyqtardyń ortaq murasy re­tinde Adamzattyń materıal­dyq emes mádenı murasynyń IýNESKO qalyptastyratyn re­prezentatıvtik tizimine qosýdy ba­rynsha qoldaımyn», dep ja­z­ypty.

Mine, osyndaı qoldaý hat­tardyń, basqa da uıymdastyrý jumys­tarynyń arqasynda atal­ǵan qundylyqtar IýNESKO-nyń arnaıy tizimine engizilip otyr.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Materıaldyq emes mádenı mura­syn qorǵaý jónindegi ulttyq komıtet tóraǵasynyń orynbasary Rústem Muzafarovtyń aıtýynsha, Rabat qalasynda osy jyl­ǵy 28 qarasha men 3 jeltoqsan aralyǵynda ótken IýNESKO-nyń Materıaldyq emes mádenı murany qorǵaý jónindegi úki­metaralyq komıtettiń 17-sessııasy Qazaqstan úshin, qa­zaq mádenıeti úshin «Orteke» jáne «Qoja­nasyrdyń ázil áńgime­le­riniń» IýNESKO tizimine enýimen tarıhta qalady.

«IýNESKO BUU-nyń má­denıetke jaýapty qurylymy retinde materıaldyq emes mádenı muranyń, ónerdiń jáne basqa da rýhanı qundylyqtardyń qor­ǵalýyn qamtamasyz etedi. 2003 jyly Uıym arnaıy qujat – 180 memleket ratıfıkasııala­ǵan Materıaldyq emes mádenı murany qorǵaý týraly konvensııany qabyldady. Qazaqstan Respýblıkasy osydan on jyl buryn osy Konvensııany ratıfıkasııalady. Mádenı mura­nyń elementteri osy ǵasyrdyń jańa mindetterin sheshý úshin de mańyzdy», deıdi ol.

Rústem Muzafarovtyń sózine qaraǵanda, Komıtet músheleriniń barlyǵy «Ortekeni» IýNESKO-nyń dúnıejúzilik tizimine engizýdi qoldaǵan. Bul qazaqtyń máde­nı murasy búkil adamzattyń máde­nı damý tarıhynyń laıyqty bóli­gi ekenin moıyndaýdy kórsete­di. Sonymen qatar adamzattyń ma­terıaldyq emes mádenı mura­synyń reprezentatıvtik tizimine engizýdi Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrkııa, Túrikmenstan, О́zbekstan birlesip usynǵan «Qojanasyrdyń ázil áńgimeleriniń» de IýNESKO-nyń qorǵaýyna alynýy atalǵan týys elderdiń ortaq maqtanyshy boldy dep aıta alamyz.

54

Sońǵy jańalyqtar

Dollar 460 teńgeden tómen tústi

Qarjy • Búgin, 17:08

Erteń elordada Úkimet otyrysy ótedi

Úkimet • Búgin, 14:21

Qazaqstanda aýasy eń las qala ataldy

Ekologııa • Búgin, 12:59

Uqsas jańalyqtar