Ahmet Baıtursynuly • 07 Jeltoqsan, 2022

Ult ustazy ulyqtaldy

185 ret kórsetildi

Ulttyń sapa deńgeıin kóterýde Ahmet Baıtursynulynyń eńbegi orasan. Rýhanı kósemniń IýNESKO kóleminde toılanǵan 150 jyldyq mereıtoıy eldigimizdi tanytty. Taıaýda Ulttyq mýzeıde Alash ardaqtysyna arnalǵan «Ulttyń uly ustazy» atty dóńgelek ústel ótti.

Alqaly jıyn Ahmettiń oqý-aǵar­tý salasyna qosqan orasan úlesi, aýdar­mashylyǵy, ǵylymı-zertteý eńbekteri men tulǵanyń urpaq úshin jasaǵan keleli isterin jan-jaqty nasıhattaý, qazaq halqynyń aıaýly perzentin ulyqtaý maqsatynda uıymdastyrylyp otyr.

Ulttyq mýzeıdiń «Qazaqstan tarıhy» bóliminiń aǵa ǵylymı qyzmet­keri Syrym Hasenovtiń moderator­ly­ǵy­men ótken dóńgelek ústelge atal­ǵan mýzeı dırektorynyń orynbasary Nazgúl Qadarymbetova, Sh.Shaıahmetov atyndaǵy «Til – qazyna» ulttyq ǵy­lymı-praktıkalyq ortalyǵynyń re­dak­­sııalyq baspa basqarmasynyń bas­­­shysy Dáýletkereı Qusaıynov, aqyn Baqytjan Tobaıaq, elordadaǵy A.Baıtursynuly atyndaǵy №48 mek­tep-lıseıi murajaıynyń jetekshi­si Altynkúl Momynqulova, sýretshi­ler Almas Syrǵabaı men Renat Elý­baev hám basqa da zııaly qaýym ókilderi qatysty.

Jıynnyń alǵashqy sózin alǵan Ult­tyq mýzeı dırektorynyń orynbasa­­ry Nazgúl Qadarymbetova Aqańnyń ­ult jolyndaǵy ǵumyrlyq eńbegin atap ótti.

«Tildiń mindeti aqyldyń ańdaýyn ańdaǵanynsha, qııaldyń meńzeýin meń­zegeninshe, kóńildiń túıýin túıgeninshe aıtýǵa jaraý» dep rýhanı kóshbasshy­nyń ózi aıtqandaı, qaharman ǵalymnyń ult órkenıetine qosqan úlesi, aqyn­dyq sıpaty, ustazdyq taǵylymy orasan zor. Qoǵam qaıratkeriniń jastaıynan taǵdyrdyń talqysyn kórip óskeni barshaǵa málim. Desek te Aqańdy ósirgen de, ǵylym men mádenıettegi kósegesin kógertken de eńbegi, eli úshin eńsere jasaǵan qyzmeti. Taý-tulǵanyń qazaq­qa bergenin taǵy 150 jyl jyrlasaq ta taý­sylmas. Bıylǵy mereıtoıy qarsańyn­­da respýblıka kóleminde de, shetelde de túrli is-shara uıymdastyryldy. Bul –  ult ustazynyń óshpes dańqynyń dáleli», dedi ol.

Osydan ǵasyr burynǵy Aqańnyń 50 jyldyǵy búginde ańyzǵa aınaldy. Mereıtoıdyń ótýine tikeleı muryndyq bolǵan Smaǵul Sádýaqasuly pen Muhtar Áýezov ekenin bilemiz. Mereıli kúnde negizgi baıandamany Smaǵul Sádýaqasuly jasaǵan. Sóz sońynda «Aqa, biz О́zińiz bastaǵan jumysty jalǵastyramyz» degende, jınalǵan jurt ornynan tik turyp qoshemet kórsetken desedi. Sol toıdyń basy-qasynda Eldes Omarov, Ábdirahman Baıdildın, Ǵalym Ahmetov jáne basqa da qaıratkerler júrge­ni aıtylady. Odan bólek, Sultanbek Qojanov pen Serikbaı Aqaev Aqańdy Tashkentke shaqyryp, mereıtoıyn atap ótkeni málim.

Sh.Shaıahmetov atyndaǵy «Til – qa­zyna» ulttyq ǵylymı-praktıkalyq orta­lyǵynyń redaksııalyq baspa bas­qarmasynyń basshysy Dáýletkereı Qusaıynov, eń aldymen, Aqańnyń osy alǵashqy mereıtoıyna toqtaldy.

«Aqańnyń esimi atalǵan tusta «tuń­ǵysh» sózi qosa júredi. Jalpy burna­ǵy qazaq mereıtoı toılaý degen úrdis bolmaǵan. Al osy mereıtoıdy kózi tirisinde alǵash kórgen – Aqań. Qazaqtyń bar zııalysy bas qosqan elý jyldyǵyna tarıh kýá. Ult ustazy mádenıet degen termındi jıi qoldanǵan. 1926 jyly Bakýde ótken Búkilodaqtyq túrkiler­diń sezinde jasaǵan baıandamasynyń kóp bóligin mádenıetke arnaıdy. Aqań «Asylynda, azattyqtyń asyly, túbi – mádenıette» dep sanaǵan. Ult ustazy aıtqany osy uǵym, mine, búgingi kúnde de ózekti», dedi.

Sondaı-aq ol mereıtoı aıasynda Parıjde IýNESKO-nyń shtab-páterinde tanystyrylǵan tórt tildegi (qazaq, orys, túrik, aǵylshyn) Ahmettiń tańdamaly shyǵarmalar jınaǵyn Ulttyq mýzeıdiń kitaphanasyna tabystady.

2020 jyly el astanasyndaǵy №48 mektep-lıseıge Ahmet Baıtursynulynyń esimi berilgen edi. Dóńgelek ústelge qatysqan atalǵan mekteptegi murajaı jetekshisi Altynkúl Momynqulova ult kóseminiń jas urpaq sanasyndaǵy rýhanı mańyzyn aıtty.

«Biz Astana qalasyndaǵy №48 mek­tep-lıseıi edik. Alty jyl boıy Ahmettiń atyn alýǵa talpyndyq. Eki ret mo­ratorııge tústik. Balalar mektep bitirgen kezde tek №48 mektep-lıseıiniń oqýshysy degen atpen emes, adamdyq dıqanshysy, ǵasyr sańlaǵy Ahmet Baıtursynuly ataǵyn alsa, sol tulǵanyń boıyndaǵy asyl qasıetterdi sińirip, eldiń malyn emes, qamyn jeıtin azamat bolsa eken dep tiledik. Sol kezdegi mektep dırektory Záýre Sadyqova Eýra­zııa Ulttyq ýnıversıtetimen – sondaǵy ǵalymdarmen birge keńesip júrip, 2020 jyly Aqań­nyń esimin aldyq. Tulǵanyń atyn alǵan soń balalarǵa da rýhanı oryn bolsyn dep murajaı ashýǵa talpyndyq. Eki jyl ýaqyt ishinde izdenip, zerttep, bes bólimnen turatyn murajaı jasadyq. Asa bir maqtanatyndaı jaǵdaı joq, desek te istiń basy bar», dedi murajaı jetekshisi.

Eske salsaq, ótken jyldyń qarasha aıynda Úkimet arnaıy qaýly shyǵaryp, mereıtoı IýNESKO deńgeıinde álemniń birneshe elinde atalyp ótiletini aıtylyp, komıssııa quramy bekitilip, komıssııa mereıtoıǵa daıyndyq jáne ony ótkizý jónindegi 63 tarmaqtan turatyn aýqymdy jospar ázirlegen bolatyn. Sol josparǵa sáıkes Alash qaıratkeri­niń shyǵarmashylyq muralary halyq­ara­lyq, respýblıkalyq jáne óńirlik deńgeıde nasıhattalyp, Qostanaı oblysyna qarasty Jangeldın aýdanynyń Ahmet Baıtursynuly aýylyndaǵy tulǵa ómirge kelgen úıdi qalpyna keltirip, jádigerlermen tolyqtyryp, mýzeı-úıi etip ashý, Baıtursyn áýleti qorymy­nyń qorshaýyn jańartý, Qostanaı oblysy­nyń aýmaǵynda Ahmet Baıtursyn­uly­nyń memorıaldyq keshenin salý, Ahmet Baıtursynuly aýylyna baratyn joldy kúrdeli jóndeýden ótkizý, Qostanaı oblysyndaǵy Ahmet Baıtursynuly men Mirjaqyp Dýlatulynyń ádebı murajaıyn, Almaty qalasyndaǵy Ahmet Baıtursynuly mýzeı-úıin abattandyrý jumystary júrgizilýge tıis-tin. Budan bólek, Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń qoldaýymen «Qazaq­stan» teleradıokorporasııasy túsirgen «Ahmet. Ult ustazy» tarıhı telehı­kaıa­sy kórermenge usynyldy. Al kúzde Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń tapsyrysy boıynsha Ulttyq kınony qoldaý memlekettik ortalyǵy Ahmet Baıtursynulynyń ómiriniń barlyq kezeńin qamtıtyn «Sońǵy úkim» kórkem fılminiń túsirilimin bastaǵan edi. Efırden áli kórsetilgen joq.

Atalǵan jıynǵa ádebıetshi, ǵalym­dardan bólek sýretshiler de qatysty. Alash qaıratkerleri serııasyn sıklǵa aınaldyryp, beınelep júrgen sýret­shi-keskindemeshi ári Ahmettiń 150 jyl­dy­ǵy logotıpiniń avtory Almas Syrǵabaı ult ustazynyń kórkem obrazy haqynda sóz qozǵady.

«Aqań týraly ótken ár jıynnyń, aıtylǵan ár sózdiń salmaǵy tereńde. Osy mereıtoıǵa sýretshiler de belsene atsalysty. Kóptegen is-sharada, kitap muqabalarynda, Parıjdiń tórinde de men jasaǵan logotıp qoıylyp júr. Bul maǵan, meniń shyǵarmashylyǵyma bir tolqynys alyp keldi. Jalpy, Alash taqyrybyna serııaly ıllıýstrasııa­lar da saldym. Qazir áleýmettik jelilerde Aqańnyń týǵan kúni bolsa, túrmedegi sýretin salyp, nasıhattap jatady. Sýretshi bolǵan soń ba, bul maǵan aýyr áser etedi. Sodan keıin ult zııalysynyń bol­mysyn, obrazyn zamanaýı formatta jasaýdy oıladym», deıdi sýretshi.

Aıta keteıik, dál qazirgi ýaqytta Almas Syrǵabaıdyń eńbekteri Qarýly Kúshterdiń Áskerı-tarıhı murajaıynda tur.

Jıyn barysynda kitap kórmesi uıymdastyryldy. Oǵan jýyrda jaryq kórgen Ahmet Baıtursynulynyń tań­damaly shyǵarmalarynyń tórt tomynan bas­tap, tulǵa týraly jazylǵan basqa da ǵalymdardyń kitaptary qoıyldy.

Sońǵy jańalyqtar

Túrkııada taǵy da jer silkindi

Oqıǵa • Búgin, 11:51

Izraılde jer silkindi

Álem • Búgin, 10:03

Ekibastuzda ýaqytsha jylý óshiriledi

Aımaqtar • Búgin, 09:27

Úmitkerlerdi tirkeý bastaldy

Saılaý • Búgin, 08:58

Jańa medıa jáne ǵalam ekonomıkasy

Qoǵam • Búgin, 08:55

Egiske nesıe berý jalǵasyp jatyr

Nesıe • Búgin, 08:50

Dostyq jáne memlekettik múdde

Qazaqstan • Búgin, 08:45

Investısııa kólemi azaıǵan

Investısııa • Búgin, 08:40

«Qara pıma» kórermenge oı saldy

Teatr • Búgin, 08:35

Úzdikter qatarynda

Marapat • Búgin, 08:35

Jampoz

Qazaqstan • Búgin, 08:25

Jedel jeli qosyldy

Álem • Búgin, 00:28

«Sáýleń bolsa keýdeńde...»

Pikir • Búgin, 00:21

Uqsas jańalyqtar