Batyrhan SÁRSENHAN«Egemen Qazaqstan»
40 materıal tabyldy

Ádebıet • 09 Tamyz, 2022

Aıbergenov kúndeligi

Kúndelik jazý isi barlyq aqynǵa tán qubylys emes. Jan sózin tek poezııaǵa ne prozaǵa ǵana aqtaratyn qalamgerler jeterlik. Pýshkın kúndeligi, Muqaǵalı kúndeligi degen uǵymdar bar. Al nebári bes-alty betti quraıtyn Tólegen Aıbergenov kúndeliginen derbes oılar men aqynnyń ishki dúnıesiniń arpalysyn kórýge bolady. Kemeńger Ábish tilimen sóılesek, aqyn «qysqa ǵumyrynda tek sol kórýge, ómirdi túısiný men túsinýge ǵana arnaǵan tárizdi. Ol osynsha az ǵumyrynyń ishinde ómirdiń pendeni qashan ajal aýzyna aparǵansha aıtpaıtyn, tanytpaıtyn syry men sıpattaryn qalaı túsinip, qalaı túısinip úlgergen! Onyń ómirdi bilýi, adamdy bilýi, tabıǵatty bilýi netken tereń!»

Rýhanııat • 08 Tamyz, 2022

Sana ótkelderi

Abaı • 05 Tamyz, 2022

Bir ǵylymnan basqanyń...

Jer jaralǵaly omartadaı azynaǵan alýan pikirler shoǵyry qosa jaraldy. Pikirlerdiń deni adamnyń ózin izdeýge jolǵa shyǵýǵa úndeıdi. «Fılosofııany kókten jerge túsirgen» Sokrat «О́zińdi tany» dedi. Abý-l-Faradj: «Dana­lyqtan ada júrek – ólik júrek. Al ony ǵylymmen baıytsańyz, ol semgen baqqa jaýyn jaýǵandaı qaıta tiriledi» dedi. Ál-Farabı: «Baqyt – kemeldikke umtylý» ekenin aıtty. Borhes: «Ár adam jumaqty ártúrli beınede qııaldaıdy, al men ony bala kúnnen kitaphana keıpinde elestetemin» dedi.

О́ner • 02 Tamyz, 2022

Jankeshtilik

О́ner men jankeshtilik bir uǵym ispetti. Jankeshtilik joq jerde óner adamynyń órisi jińishkermek, tynysy tarylmaq. Qaıbir joly Muhtar Áýezovtiń ómirderegine kóz júgirte otyryp, qýǵyn-súrgin men mehnattan kóz ashpaǵan jyldaryna kýá boldyq. «Apyr-aı, osyndaı alasapyran dáýirde, kerýeni keri aınalǵan zamanda qalaısha kesek-kesek, qadaý-qadaý shyǵarmalar qaldyrǵan?» degen oıǵa qalǵanbyz. Baqsaq, munyń astarynda jankeshtilik atty alyp uǵym jatyr.

Ádebıet • 01 Tamyz, 2022

Magııalyq realızm

«Magııalyq realızm» termınin alǵash ret nemis ónertaný­shysy Frans Ro sýret ónerine qoldandy. Odan soń Ortega-ı-Gasset magııalyq realızmniń ádebıettegi orny jaıly sóz qozǵady. Latyn Amerıkasy prozasynda XX ǵasyrdyń orta tusynda termın biregeı baǵytqa aınalyp, álem oqyrmandarynyń joǵary qyzyǵýshylyǵyna ıe boldy.

О́ner • 31 Shilde, 2022

Danyshpan

Genıı sózi orys tilinen «danyshpan» dep aýdarylady. Danyshpan – talanttan joǵarǵy dúnıe. Iаǵnı asqynǵan talant, asqan talant. Álbette, bul sózdi sırek qoldanamyz. Búgin qos danyshpan – Van Gog pen Edgar Po jaıyn sóz etpekpiz. Eger danyshpan sózin qoldanýǵa bolatyn eki sýretshini atar bolsaq, biri – Salvador Dalı, biri – Van Gog bolar edi. Al birin atar bolsaq, qyrman basyndaǵy qaraýyldaı qaraýytyp Van Gogtyń jalǵyz ózi qalar edi.

Ádebıet • 28 Shilde, 2022

Borhes pikiri

XX ǵasyrdyń ekinshi jartysynda Latyn Amerıka ádebıetinde úlken dúmpý ornady. Rýben Darıo men Hose Martı bastaǵan modern baǵyty ózinen keıingi qalamgerlerge edáýir áser etti. Álem ádebıetin Gabrıel Garsıa Markes, Hýlıo Kortasar, Oktavıo Pas, Horhe Lýıs Borhes sary-jasyl elesterimen syrqattap úlgerdi. Jumbaq labırıntteri men qupııa tústeri arqyly baýraǵan ıspantildi jazýshylar magııalyq realızm baǵytynda ónimdi eńbekterdi dúnıege ákeldi.

Ádebıet • 24 Shilde, 2022

Bir másnáýı baıany

Másnáýı – parsynyń qos tarmaqty óleń joly. Iran poezııasy bergi Nıma Iýshıdj sekildi jańa baǵyttaǵy aqyndarǵa deıin másnáýı janrynda jazylǵan jyrlar kóptep tanylady. Shyǵysqa, arysy álemge dańqy shyq­qan másnáýıler ishinde, árıne, Rýmı másnáýıleriniń shoqtyǵy bıik. Ádette, formany úılestirýshi kóp, biraq ishki telegeı nur, tolǵan mán-maǵynany qıys­tyrýshy qalamger sırek.

Rýhanııat • 20 Shilde, 2022

Shal aqyn sharapaty

Bala kúngi oqyǵan dúnıe adam jadynda únemi saqtalyp turatyny bar. Keıinirek tájirıbe júzinde sol bir danalyq shoǵyry sana túkpirinen mazdap, qylań beredi. Bilim men tájirıbeniń ushtasýy bilgenniń sanaǵa myqtap ornyǵýyna sep bolsa kerek. Al parasat degen ne? Parasat degenimiz bilimniń júrekke enip, adamnyń sol arqyly ómir súrýi eken. Eger adam bir joldyń qaýipti ári paıdasyz ekenin bilip, biraq sol jolmen júrse, onda bilimi parasatqa aınalmaǵany dep tujyrymdaımyz.

Ádebıet • 18 Shilde, 2022

Qabyl

Eýropa renessansqa deıingi dáýirde túnekti kezeńdi bastan ótkerdi. Shirkeýdiń ǵylymsyz epıskoptary basqany bylaı qoıǵanda, jýyný úshin sabyndy paıdalanýdy kúná dep tapty. Qala ishinde balkonnan quıylatyn «sary sýdan» saqtaný úshin shlıapa bas kıimi men jerdegi qoqsyqty baspaý úshin bıik óksheli aıaq kıimder Eýropada oılap tabyldy. Tazalyq saqtalmaǵan ortada oba, qotyr syndy ártúrli aýrýlar jaılady, adamdar mıllıondap qyrylyp jatty.