17 Naýryz, 2017

Tán men jannyń dárýmeni – tabıǵı ónim

176 ret kórsetildi

Qazaqtyń jeri darhan, dáýleti mol. Sol dáýletti sáýletke aınaldyrý jolynda eńbektenip kelemiz. Eń bastysy, Otanymyzdaǵy tabıǵı ónim talaıdy tamsandyryp otyrǵany anyq. Osydan biraz jyl buryn Germanııadan bir dáriger keldi.

Sheteldik meımanmen birge júrgen aǵamyz: «Bular kóp tamaqqa joq», degenine qaramaı, ulttyq dástúrge saı dastarqan jasap, bas tartyp, qymyz, shubat quıyp, qoǵadaı japyrylyp, qonaq ettik. «Bul ne degen batpan quıryq!» dep dán rıza bolǵan dáriger dastarqanǵa tóne qarap, erkin sheshildi. Ulttyq taǵam men kıim úlgilerine tánti bolǵan meıman: «Sizder nege aýyrasyzdar?» dedi sóz arasynda. Shynynda, qazaqtyń jaratylysy da, tamaǵy da – bári tabıǵatpen úndes qoı. Bul da ult nıetine bergen Allanyń sharapaty shyǵar.

Qazaq jeriniń kıesinen ba, bir ǵana qatty bıdaıynyń ózi álemdik bazardy jaryp tur. Kezinde KSRO jurty da tamsanǵan. Babyn taba alsaq, budan ózge de baılyǵymyz jetip artylady. Alaly jylqy, aqtyly qoı, tabyn-tabyn sıyr – bári bar. Osy kúnderi qazaqtyń dańqyn jer astyndaǵy baılyǵy tanytyp jatsa, ýaqyt óte kele jer basyp júrgen adamnyń as iship, aıaq bosatatyny ras bolsa, jer ústindegi ónimderimen de jurtymyz álem halqynyń aýzyna ilinip, bedel bıiginen kórinetinine senimimiz kámil. Elimizdiń taý-tasy, qyr men oıyndaǵy dárilik shóptiń uzyn sany alty myńnan asady eken. Bul da tabıǵı ónim. Osy baılyqqa qunt kerek bolyp tur. Eger qunttaı, baǵalaı almasaq, bul baılyqty ózgeler paıdalanyp, ózimiz jasandy ónimge qarap qalýymyz kádik. О́ıtkeni, naryq talaby qaıtseń de aqsha tabý dep biletinder túrli burys isterge baryp júr. Bárin satýǵa ázir. О́z elimizde óndirilgen, shetten ımporttalǵan taýarlardy zerthanada saraptama jasaǵanda bári birdeı talapqa saı bolmaıdy. Ondaı sapasyz ónim adam densaýlyǵyn ońaltpaıdy, omaltpasa. Májiliste nan ashytqysyndaǵy zııandy qospa qozǵalyp baryp, artynan aqtalýmen tyndy. Jel bolmasa shóptiń basy qımyldamasa kerek edi. Ýlanyp qalý da sondaıdan bolsa kerek. Nesin jasyramyz, ózgelerden kelgen ónim túrleri bizde az emes. Sonyń bári birdeı sapaly deı almaımyz. Ondaı sapasyz ónimder týraly málimetter jetip artylady. Kórshi Qytaı eli jasandy ónimniń neshe atasyn shyǵaryp jatqany belgili. Bizdiń tabıǵı ónimderimizge olar qyzyǵa qaraıdy. Elbasy N.Nazarbaev «Qazaqstan-2050» Strategııasynda adam­zat­tyń mıllıardtap ósip jatqanyn aıtyp, sol mıllıardtardy azyq-túlikpen qamtamasyz etý ońaı bolmaıtynyn eskertken. Osy tusta da qazaq ónimine suranys artpasa, azaımaıdy. Ásirese, tabıǵı ónim altynnan kem bolmasy haq. Myna bir oıdy ashyp aıtýdy paryz sanaımyz. Ol – ese bermeı kele jatqan GMO (gendik modıfıkasııa – jasandy ónim). «Saqtyqta qorlyq joq», deıdi halqymyz. Osy jasandy ónimniń paıdasy men zııanyn bilemiz be? Elimizdegi «Standarttaý týraly» zań talabyna saı onyń taralýyn qadaǵalap otyrǵan júıe bar ma? Jasandy ónim jaıyn qazirden qolǵa almasaq, erteń kesh qalýymyz múmkin.

Memleketimizde qazir bir jaqsy úrdis iske asa bastady. Ol – aýylsharýashylyq kooperatıvterin qurý. Jabaıy jeke­she­len­dirýdiń tusynda áp-ádemi tabysty ujymdardyń oırany shyqty. Jerge ıe bolyp, mal ósirip, egin egip tirlik etkender ónimin ótkize almaı qınaldy. Oǵan shetten taýar alǵan áldeqaıda tıimdi degen qasań qaǵıda sebepker boldy. Sonyń kesirinen mal azaıyp, jer bos qaldy. Endi el qaıta serpilgende jerinen aıyrylyp qalǵan sharýalar kooperatıvke «eń bolmasa jer úlesimizben qosylsaq, qane!» dep, áýre-sarsańǵa túsip júr. Olardyń úlesin kezinde qolynda qarjysy barlar zańdastyryp alǵan kórinedi. Kooperatıvtiń paıdasyn qazaq jurty bilgen. Oǵan ótken ǵasyrdyń basynda, 21 jasynda M.Áýezov «kooperatıvteri bolǵan eldiń kemshilik kórmeıtinin» aıtqany dálel. Tarydaı shashylmaı, bereke-birlikke uıyp birigýdiń paıdasy bolmaı qoımaıdy. Ony arǵy-bergi tarıhqa, keńestik kezeńge, qazirgi uıymdasqan ujymdarǵa qarap ańǵarýǵa bolady. Bul tabıǵı ónimniń óristeýine jol ashady. Áıtse de sol tabıǵı ónimdi óndirip otyrǵandar keıde baltyr syzdatyp, bas aýyrtpaı, jele jortyp júrip-aq baılyqqa keneletin alypsatarlardyń «jemine» aınalyp qalýda. Mysaly, qala bazarlarynda 1000 teńge, keıde odan da joǵary baǵa kórsetilgen qııar ónimderin óndirýshilerden deldaldar 500 teńgeden alyp, qalǵan baǵany ózi belgileıdi eken. Tipti ónim ıelerin bazar mańyna jolatpaıtyn jaǵdaılar da bar ekeni aıtylady. Mundaı kedergi et-sút ónimderine de, basqa taýarlarǵa da qatysy bar desek qatelespeımiz. Etken eńbek, tókken teriniń ıgiligin ózgelerdiń kórýi tabıǵı ónim óndirýshilerdiń yntasyn azaıtyp, yqylasyn tómendetpeı qoımasy anyq.

Jalpy, tabıǵı ónim óndirýshiler óniminiń halyqqa tikeleı kedergisiz jetýin qadaǵalaı alsaq, baǵanyń sharyqtaýy tyıylar edi. Qoldan-qolǵa ótip, árkim óz bilgen baǵasyn qoıý qarapaıym qaýymnyń qaltasyn qaǵý ekeni sózsiz. Endeshe kooperatıvter qurý tusynda osy máseleni tıisti mekemeler qolǵa alsa, jurttyń tilegi qabyldanyp, adamnyń jany men tánine dárýmen bolatyn tabıǵı ónimge batyl jol ashsa, utylmas edik.

Súleımen MÁMET,
«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Aqtaýda er adam bıikten qulap mert boldy

Aımaqtar • Búgin, 10:53

Sport jańalyqtaryna sholý

Sport • Búgin, 09:11

Bárimiz bir aspannyń astyndamyz

О́ner • Búgin, 09:10

Sýretshiler úıi ashyldy

Aımaqtar • Búgin, 09:08

Bal bulaq bolyp aqty

Aımaqtar • Búgin, 09:07

Ońaılyqpen em qonbaıdy

Medısına • Búgin, 09:05

Uqsas jańalyqtar