Rýhanııat • 29 Qańtar, 2021

Toqyǵannan oqyǵandar kem be?

Atam qazaq: « Sóz qadirin bilmegen – óz qadirin bilmeıdi» dep, sóz kıesin qyzyl-jasyl bóz baǵasynan joǵary qoıǵan. «Alarym ketse ketsin, aıtarym ketpesin» dep, «Júrektiń sózin sóıle, til» (Abaı) degen. Osy júrek sózin sóılegende, ataly sózden attap, atasyz sózdi jaqtaǵandar nege azaımaıdy? Álde bózdiń qudireti júrip turǵanda, sóz nege kerek deı me eken?

Rýhanııat • 20 Qańtar, 2021

Adamǵa alǵys aıta almaǵan, Allaǵa da shúkirshilik ete almaıdy

Imandylyqtyń bastaýy uıatqa baryp tireletini haq. Atam qazaq aıtady: «Uıat kimde bolsa, ıman sonda» dep. Imandylyq – ár musylman­nyń adal tirligi, ıaǵnı Alla elshisi Paıǵam­­bar­ymyz Muhammed (s.ǵ.s.) hadısinde kór­setilgendeı: «Kimde-kim nıetin – ıman­dylyqqa, tazalyqqa, tilin – shyn­shyldyqqa, ózin – tynysh­tyqqa, minezin – týralyqqa, qula­ǵyn tyńdaýshyǵa, kózin – ónegeli baqylaý­shyǵa aınaldyryp alǵan bolsa, demek, ol baqytty». Mine, ımandylyq belgisi.

Qoǵam • 04 Jeltoqsan, 2020

Tyǵyryqqa tireıtin tuıyq tirlik

Osy kúni eń ońaı jumys keńsede otyryp, bılik qurý, aqyl aıtý sekildi. Ony jurt qalaı qabyldaıdy, nátıjesi bola ma, álde aıtyp qutyldym úshin be eken? Orystyń ádebıet synshysy V.Belınskıı «Aıaǵyńyzdyń astyna qarańyzshy» depti. Olarǵa ıilip, búgilip, tuqshyńdap, aıaqtyń astyna qaraý qıyn bolsa, tóńiregine jasandylyqpen emes, ózin aldaý úshin emes, jalǵan málimetti maldanbaı, turǵyndardyń sózine sál de bolsa qulaq asyp, aqıqatty attamaı jiti qarasa halyqtyń bar-joǵyn kórer edi. Búgingi bir olqylyǵymyz aıta salyp, halyqty aldaı salsaq bolady degenge saıady. Munyń aqyry bir kezderi áttegen-aıǵa ákelýi múmkin.

Tanym • 04 Jeltoqsan, 2020

Kemel qazaqtyń kelbeti

Qazaq – batany baǵalaǵan jurt. Ba­tanyń qate ketpeýin, teriske tartpaýyn,­ oń­ǵa bursa baǵyń ashylyp, baqytty ǵu­myr keshetinińe erekshe mán bergen, teris bata – tek-tamyryńa kesel keltirip, óze­gińe nár tambaıtynyn erte uǵyp, odan boıyn aýlaq salǵan halyq.

Qoǵam • 14 Qyrkúıek, 2020

Termın ult dybysyna úılestirilse utylmaımyz

Til jaıly, onyń ishinde azat eldiń memlekettik tili, termıni týraly aıtqaly otyz jyldan asty. Jylt etken sáýle joq deýge bolmaıdy. Táýbe, deıtin tus barshylyq. Buryn ana tilin bilmeıtin keıbir baýyrlarymyz bıik qyzmetke qoly jetip, sheneýnik bolǵan soń tili byldyrlap, artynan túzelip ketip jatyr.

Pikir • 02 Qyrkúıek, 2020

Ár qazaq nar qazaqqa aınalsa, qane!

Qazaq ne kórmegen dep keıde kólgirsıtinimiz bar. Kóre berý mindet emes shyǵar. Iá, qazaq kórmedi emes, kórdi. Ony joqqa shyǵara almaımyz. Búgin ondaı jel sózben aqtalam deý aǵattyq. Buryn bárin ózge kórsetti. Tózdik. Kóndik. Táýbe, qaıta jandandyq. Irgeli el boldyq. Oǵan da otyz jylǵa taıap qaldy. Olaı bolsa, ótkendi aıta berýdiń qajeti shamaly. Ár nárseniń jón-josyǵy, orny bolady.

Qoǵam • 28 Shilde, 2020

Sheneýnikter ózgerýge tıis

Eldik isti atqarý kimge de bolsa syn. Synnan súrinbeı ótý – paryz. Paryzǵa adaldyq – azamattyq qaryz. Qaryz ben paryzdy qara basynyń qamyna, qubyrdaı qulqynyna ıkemdegender, jurt bolǵaly jutýdaı jutyp, jyrtyǵymyzdy jamaı almaı kelemiz.

Qoǵam • 16 Maýsym, 2020

Jurtyn izdegen ul men qyz

Tekke tartý, qanǵa qyzý degen uǵym qazaqta álimsaqtan bar. Ol úlkendi qoıyp, shetke ketken balanyń boıynan da tabylyp jatady. Buǵan 2001 jyly muhıttyń arǵy jaǵyndaǵy AQSh-qa «attanǵan» urpaqty izdep barǵanda kózimiz jetken. Qushaǵyńa umtylǵan uldy, etegińnen tartqan qyzdy kórip, qanǵa tartý degen osy eken-aý degenbiz.

Rýhanııat • 04 Maýsym, 2020

Eldik tańba – el muraty

Qanshama urpaq ańsap, armandap, zaryǵyp jetken táýelsizdikke qol jet­kiz­ge­nimizge de úsh on jyldyqtyń júzi bolyp qaldy. Bodandyqtyń qamyty al­qymnan alyp, tynysty talaı tarylt­ty. Qasiret tańbasyn da kıgizbeı qoı­mady. Biraq qaısar qazaqty nıeti qaraýlar joıa da, joǵalta da almady. «Elim-aılap!» júrip qazaq eldigine jetti. Burynǵy babalar bórili baıraq, aq tý ustasa, búgingi jurtymyz úsh birdeı eldik belgisin ornyqtyryp otyr.

Rýhanııat • 02 Maýsym, 2020

Ár aýyl­dyń óz «Groz­nyıy» bolǵan

Biz úlkenge uıyǵan ulttyń urpaǵymyz. Sol úlkenniń tobylǵy sap­ty qamshynyń minsiz órimindeı sózi sot úkimindeı, mirdiń oǵyn­daı, sekseýildiń shoǵyndaı bolǵan bir zamandary. Ondaı sóz aıladan emes, daladaı darhan aqyldan shyǵatyny da belgili. Aqyl­dan shyqqan sózde aqaý da, kemdik te bolmaıdy, tek keńdik, taza tabıǵattaı tamyljyǵan kemeldik qana saltanat quryp tu­rady.