Súleımen MÁMET«Egemen Qazaqstan»
107 materıal tabyldy

15 Qańtar, 2019

Ońtaılandyrý ońalta ma, omalta ma?

Orta bilim salasyna qatysty taǵy bir ońtaılandyrýdyń qulaǵy qyltıyp, «bul qalaı bastalyp, qalaı aıaqtalady?» degen sansyz suraq kóptiń kókeıin búlkildetip otyr. «Qundylyqtar aýysatyn, shyndyqtar shatysatyn uly ózgerister týysynda ómirdiń ózi karnavalǵa uqsap ketedi», dep Mıhaıl Bahtın aıtpaqshy, bilim salasyndaǵy mundaı reformalardan jurttyń júıkesi juqarý bylaı tursyn, karnavalǵa aınalyp bara ma degen kúdik joq emes. Qabyldanǵan, tolyqtyrylǵan zańdar, ár mınıstrdiń tusynda túzilgen baǵdarlamalar, oǵan bólingen qarjy – «óıtemiz de, búıtemiz» dep keletin jarnamaǵa bergisiz jıyndar, konferensıalar, onda sóılenetin sózder qısapsyz desek, artyq aıtqandyq bolmas.

26 Jeltoqsan, 2018

Abaıdyń aıtqany

Ultty súıýdiń úlgisin kórsetken bir adam bolsa, ol – Abaı. Uly aqyn jan baǵý jaǵynan kemdik kórmegen. Ata-babasy − keńes za­manynda kóp aıtatyn «shynjyr balaq shubar tós». Abaı sony mise tutpaı, qaryn toq, qaıǵy joq, tórt qubylam túgel demeı, tyrnaq astyna kir jınap, ony kórsetpegen bolyp kólgirsimeı, aq nıet, adal kóńilmen, aqyl-parasatpen qazaqty qaıtsem qatarǵa qosamyn depti.

12 Qarasha, 2018

Sotqa silteı salý sán be?

Qara qyldy qaq jaryp, ádildikti aıtqan qazaq bıleriniń bılik qaǵıdasy: «Týra bıde týǵan joq, týǵandy bıde ıman joqqa» negiz­delgeni málim. Qasqaıyp turyp qamshysyn aldyna tastap: «Baı bolsań halqyńa paıdań tisin, batyr bolsań dushpanǵa naızań tısin. Baı bolyp paıdań tımese, batyr bolyp naızań tımese jurttan ala bóten úıiń kúısin» dep Áıteke bıdiń shamyrqanǵany, judyryqtaı jumylǵan Qazybek bıdiń Qońtajyny bılik aıtý kezegi tıgende: «Sózdi óńmenime suǵyp aıtqan kezde, eki ıyǵynan eki aıý aýzynan ot shashyp «typyr»» etshi, «kóreıin» dep turdy. Kórdińiz be, bılik aıtqan adam sózimen de kózimen de, susymen de yqtyra alady eken. Qazaq bıleri dala zańynyń oryndaýshylary bolǵan. Tek ádildikti tý etip kótergen onyń aldynda han da qara da birdeı jaýap bergen.

07 Qarasha, 2018

Qazaq otbasy

Otbasy uǵymy – qazaq úshin qasıetti de qadirli. Túbiri − ot, ot jylý beredi, ómir syılaıdy, tirshiliktiń kózi, úıdiń ishindegi «ýildegen» jeldi, «azynaǵan» aıazdy toıtaryp, otbasy ıesine sanalatyn adamǵa baq-dáýlet darytady. Otanasy, otaǵasy degen eki sózdiń arǵy jaǵyna oı jiberseń – qazaqtyń kemeldigine, bárin qysqa baılammen uǵyndyratyn kemeńgerligine kóz jetkizesiń. Sondyqtan da shyǵar, otbasy qaǵıdasynyń qashan da bıik turatyny. Qazaq otbasyn qurǵanda jetesizdikten jerip, kórgensizdikten boıyn aýlaq salǵan. Ata-ana úlgisin alǵa ozdyrǵan.

17 Qazan, 2018

Urpaq azsa – ultqa qater

J.Aımaýytov pen M.Áýezov keıbir qazaq mineziniń minin, sol mindi kórip ósken balanyń jamandyqqa salynatynyn 1917 jyly «Alash» gazetinde jarıalaǵan maqalasynda: «Ultym», – dep oqyp shyqqandar halyq arasyna kelse, qaraıa bastaıdy» dep, artynan: «Saıyp kelgende, qazaqta qalyp turǵan ózgeshe minezder: tili aıtqandy qoly qylmaıtyn – turaqsyzdyq, uıymsyzdyq, basynan aspaıtyn – ózimshildik, ezdik» depti. 

23 Tamyz, 2018

Qatygezdik qamyqtyrady

El bolyp eńse tiktep, tirligimiz ońalyp, jyrtyǵymyz jamalyp, barymyzdyń baǵyn ashyp jatqan tusta, qatygezdik pen qaıyrymsyzdyq tas kenedeı bolyp jabysyp alatyndy shyǵardy. Jurt bolǵan jerde ondaı-ondaı kezdespeı turmaıdy deımiz. Biraq etek jaıyp ketse, esten tandyrmaı, bul qalaı ózi degizbeı qoımasy anyq. 

07 Tamyz, 2018

Qazaqtyń toıy nemese Abaıdyń kómegi

Qudaıdyń qazynasyna balanatyn qazaq­tyń toıy dúrildep-aq tur. Bıznestiń basy dese bolarlyq. Toıhana ǵımaratyn salý bá­sekege aınaldy. Altynmen aptap, kú­mispen kúptegen saraılar birinen-biri asyp túsedi. Ondaı jerde toı jasaýdyń ózi de maqtanysh. Maqtanyshpen jasaǵan ke­remet toılardaǵy marapat sózder – qy­zyl tilde býyn joq degen osy eken ǵoı degizbeı qoımaıdy. Toıǵa kelgen 20-30 úl­ken-kishini tizip qoıyp sóıletken kezdegi sózder – aǵyl-tegil, básekeniń básin qyzdyrady. 

01 Tamyz, 2018

Ult taǵylymy

Ultty ósiretin, uly etetin aqaýsyz móldir baǵyt bar, ol – ult taǵylymy. Ulttyq taǵylymy myqty memleketter qansha jerden tyǵyryqqa tirelse de, bereke-birliktiń, aqyl-oıdyń, alyp jetekshilerdiń bastaýymen qıyndyq ataýlyny jeńip, shóńgedeı jabysqan páleniń bárin jolda qaldyrady.

23 Shilde, 2018

Shyn talant uıatqa uııdy

«Adamzat saparynyń meımanymyz, bir mezet jer betine keter soǵyp», dep jyrlady Qasym Amanjolov. Qazir jer betine meıman bolyp kelgenderdiń bir shoǵyry ataq qýyp álekke túsip júrgen sekildi. Bulaı deýge sebep, ataq qýǵandar shyn talantqa kóleńkesin túsirip, ony keıinge ysyra beredi. Al shyn talant uıatqa uııdy. «Adam aqıqatty bas kózimen kórmeıdi, aqyl kózimen kóredi», depti Shákárim. Aqyl kózin ataq qýǵan kezde bas kózi bılep ketetindeı bolady da turady.

29 Maýsym, 2018

Mektep oqýshylaryn tamaqtandyrý máselesi ózekti

Sonymen taǵy bir oqý jylyn aıaqtadyq. Oqýshylar demalysqa shyqty. Úmitin úkilegen túlekter synaq tapsyrýda. 11 jyl alǵan bilimi sarapqa túsip, ata-ana men ustazdardyń, ózderiniń de taban aqy, mańdaı teriniń óteýi tarazylanady.