Aımaqtar • 08 Sáýir, 2019

Qazaqtyń Qanıpasy edi ǵoı

2160 ret

kórsetildi

10 mın

oqý úshin

Qazir muǵalimniń bedelin kóteremiz, mártebesin arttyramyz dep, zań ázirlep jatyrmyz. Osy qadamda dástúr jalǵastyǵyn kóteretin búgingi muǵalim kimniń murageri, kimniń úlgisin úırený kerek degendi esten shyǵaryp, bárin tyńnan bastap, bardy ysyryp, joqqa joramal jasaý kóp iske kóldeneń bolyp keledi. Ondaıdan jaqsarý óz aldyna, qoldaǵynyń qadirin ketirip, jar jıegine taqap, keıin «Bul qalaı boldy?» dep ańtarylatyn tusymyz, ekinshi ret qaıtalamaý jaǵyn oılastyrý máselesi ysyrylyp qala beretini de bar. Bul bilim salasyn zorǵa emes, sorǵa súırep júr. Osydan 5 jyldaı buryn búkil el ustazdary qýana qoldap, «Bizge de jasalǵan qurmet!» dep bilgen, kózi tiri kezinde-aq «Qazaqtyń Qanıpasy» atanǵan Qanıpa Bitibaeva atyndaǵy tuńǵysh pedagogıkalyq mýzeı ashylyp edi. Bul О́skemendegi Jambyl atyndaǵy oblystyq mamandandyrylǵan mektep-gımnazııa ınternatynda oryn tepken. Biraq ustazdardyń bul qýanyshy uzaqqa barmapty. Túrli syltaýlar kesirinen mýzeı oqý kabınetine aınalyp shyǵa kelgen. Bul jaısyz másele bas basylym – «Egemen Qazaqstan» gazetiniń 2019 jyldyń 13 naýryzdaǵy nómirinde jan-jaqty kórsetildi. Sonda ashyp, artynan jaba salýdy qalaı túsinýge bolady?

Súleımen MÁMET

Iá, Qanıpa Bitibaeva – abyroı men bedelge eńbegimen jetken adam edi. Búgingideı bir jaǵyńa shyǵatyn tehnıka joq kezde barlyq kórnekilikti, 8 myńǵa taıaý dıdaktıkalyq materıaldy, sabaq josparyn, 50-ge jýyq kitapty saýsaǵy súıel bolyp júrip qolymen jazǵan. Budan ózge baı kitaphanasy, alǵan marapattary, qundy syılyqtar, tutynǵan zattary jáne bar. Kórer kóz bolsa bul bir álem, ult pedagogıkasyna qosylǵan qazyna deýge ábden bolady. Qaıtalap aıtamyz, oǵan kózben kórip, qolmen ustaǵan adamnyń ǵana ılanary anyq. Eger sol baılyqty jınaqtap bastyrsaq, muǵalimder úırener kóp tásilge qol jetkizer edik. Tipti jas tolqyn ustazdardyń eńbek jolyna baǵyt-baǵdar silter edi. Mundaı ıgilikti isti tııanaqtylyqpen atqarý ózge jurttarda baıaǵydan bar. Bitibaeva sııaqty búkil sanaly ómirin mektepte ustazdyq ete júrip, teorııa men praktıkany tarazy basynda teńsheı otyryp, orys pedagogıkasyna keremet úles qosqan A.Makarenko, V.Sýhomlınskıı, taǵy basqalardy mysalǵa keltirýge bolady. Olarǵa arnap ashylǵan mýzeıler az emes. Qazaq topyraǵynda Y.Altynsarın ónegesin ulyqtap, bar ǵumyryn mektepte ótkizgen naǵyz ustazdyń úlgisi men ónegesin, baı murasyn solaı dáripteı alsaq utylmas edik. Tipti ár salanyń óz tulǵalary bolady. Táýelsiz el pedagogıkasynyń sondaı bir eren ókili Qanıpa Bitibaeva desek, artyq aıtqandyq emes. Ultym degen ustazdy tanı alsaq, baǵalaı alsaq, murasyna janashyr bolsaq, tarshylyq jasamasaq eken. Bul keıingige de sabaq bolar edi. Qanıpa Bitibaevanyń kózi tirisinde-aq Otanymyzdyń barlyq óńirinen júzdegen muǵalimder qaýymy onyń laboratorııasyna at aryltyp baryp, ozyq tájirıbesin úırenýdi dástúrge aınaldyrǵanyn bilemiz. Tipti Bitibaeva atyndaǵy zerthanalar ustaz jer basyp júrgen kezde 9 óńirde bolsa, qazir 16-ǵa jetti. Osynyń ózinen-aq Qanıpa áleminiń keń qanat jaıǵanyn aıqyn ańǵarýǵa bolady. Qanıpamen tildesý, pikirlesý, tájirıbe bólisý zor mártebe edi. Ol barǵan jerinde ashyq sabaq ótkizbeı qaıtpaıtyn. Ony estigen muǵalim qalmaı qatysýǵa umtylatyn.

Qanıpa Bitibaeva qyzyl ımperııanyń tusynda óziniń oqý ádistemesimen tanylyp, Qazaq elinde birinshi, kelmeske ketken KSRO memleketinde 5-shi bolyp KSRO memlekettik syılyǵyn aldy. Bul 15 odaqtas respbýlıka ishinde top jarý emes pe? Eń bastysy, ol óz topyraǵymyzda Abaı shyǵarmashylyǵyn mektepte oqytý, eki alyp – Abaı men Muhtardy úndestire otyryp bilim berý, sol sekildi Abaı men Áýezovti oqytýdyń ádistemesin tuńǵysh jasaǵan ǵalym ustaz ekenin esten shyǵarmaǵanymyz lázim. Bitibaevanyń qorǵaǵan ǵylymı ataǵy joq. Biraq ataǵy barǵa bergisiz eńbekterin erekshe ataýǵa tıistimiz. Osyndaı sátte oıyńa ataǵy joq Ybyraı Altynsarın oralatyny bar. Másele ataqta emes, ultqa qyzmet etýde. Osy kúnderi jańa mazmunda bilim berý máselesi aıtylyp, iske asyryla bastady deımiz. Muny ult ustazy buryn bastap ketkenine kýámiz. Onyń is-tájirıbesimen tanysý jolyndaǵy izdenister kezinde sabaq ótý tásiliniń múlde bólek ekenine talaı kóz jetkizgenbiz. 45 mınýt boıy muǵalim bılik qurmaı baǵyttaýshy bolý kerektigin, baǵyt berip otyrý qajettigin, balany erkin ustap, qabiletine qaraı aqylmen baýrap alýdy, bilimińmen kóńilin aýlaýdy alǵa ozdyrýshy edi. Tipti qazirgi toptap oqytý, balalardyń erkin sóıleı kelip, taqyryptardy ózderi taldaý úlgisin de sol tusta kórsetip júrdi. Muny ol Amerıkanyń Arızona shtatyndaǵy Týssonda bolǵanda tájirıbe almasa otyryp, úırenip qaıtqanyn, ózinde bar tájirıbege olar da qyzyqqanyn, sóıtip urpaq tárbıesinde jumyla jumys isteýge bolatynyn alǵa tartqany bar. Sóıte otyryp, bizdegi keıbir azamattardyń shetel tájirıbesin túsinbeı jatyp tyqpalaıtynyna dáıek keltirip, renish bildirgenin de estigenbiz.

Qanıpa Bitibaevanyń bir qasıeti – aqıqatty ashyq aıtatyn. Kim bolsa da betiń bar, júziń bar demeı týra sóıleıtin. Oǵan birer dálel keltirsek, laýreat ataǵyn alyp turyp, KSRO oqý mınıstri Iаgodınge ulttyń ulylaryn Máskeý mektebinde oqytý qajettigin irkilmeı aıtqan qaısarlyǵy, sol tárizdi keıbir alqaly jıyndarda tizgin ustap otyrǵan azamattar sózdi uzartyp jiberse, tótesinen ketip «Aınalaıyn, toqeterin aıtshy, eldiń ýaqytyn almashy» deıtin. 1999 jyly elordada ult pedagogıkasyn damytý týraly jıyn ótip, Máskeýden pedagog ǵalymdar shaqyrtylyp, olardy alǵa ozdyryp sóz berip, jıyn jaıylyp bara jatqan tusta Qanıpa Omarǵalıqyzy mınıstrge: «Biz bul ǵalym-pedagogtarmen Máskeýde talaı pikir talastyrǵanbyz. Ol tusta KSRO «tiri» edi. Endi joq. Táýelsiz el pedagogıkasyn ózimizdegi ǵalym-pedagogtarmen, ádisker ustazdarmen, tájirıbeli muǵalimdermen keńese otyryp jasaý kerek emes pe?» degen suraqty tótesinen qoıdy. Bul keıin qaǵıdaǵa aınaldy. Qanıpanyń tektiligine de bir dáıek keltire keteıik, AQSh-qa barǵan saparynda keıbireýlerdiń Gorbachevke qatysty kózqarasyn bilmek bolyp talpynǵanda: «Bizdiń halyq ıaǵnı, qazaqtardyń salty boıynsha patshany jamandaý kórgensizdik, ımansyzdyq bolyp sanalady. Sondyqtan men tek jaqsylyqty ǵana aıtamyn» depti.

Biz bul dáıekterdi nege keltirip otyrmyz, onyń bolmysynyń tazalyǵyn, ardy attamaıtyn adaldyǵyn, adamdyǵyn kórsetý edi. Ol dúnıege qyzyqpaıtyn. Bedelin satpaıtyn. Úıi saltanatty saraı emes, bir bólme edi.

Qanıpa Bitibaeva atyndaǵy mýzeı 2015 jyly ashylǵanda arnaıy baryp qatysyp, ondaǵy qundylyqtardy kórip, halyqtyń iltıpatyn tanyp rıza bolǵan edik. Rýhanı qundylyqqa uıytqy bolyp, asylyn ardaqtaǵan azamattardyń tirligi súısintken. Sonymen qatar azat el pedagogıkasynyń tuńǵysh mýzeıi qanatyn keńge jaıady degen úmit bolǵan. Ýaqyt óte kele jeke ǵımaratqa kósher degenbiz.

Ustazǵa qurmettiń belgisindeı sol saltanatqa oblys ákiminiń orynbasary qatysyp, sóz sóıleýi de kóńildi marqaıtqan. Endi sol mýzeıdiń búgingi jaǵdaıyn estip, oqý kabınetine aınalǵanyn bilip et júrekke ıne qadalǵandaı bolyp otyrǵan jaıy bar. Gazettegi materıalǵa ún qosa otyryp, ustaz mýzeıi qaıta qalpyna kelse degen nıetimizdi jurtqa usynbaqpyz. Ásirese bilim salasyndaǵy keıbir olqylyqtardy túzete bastaǵan Bilim jáne ǵylym mınıstri K.Shámshıdınova, til men dili myqty О́skemen qalasynyń ákimi J.Omar janashyrlyq tanytsa nur ústine nur bolar edi. Ult rýhanııatyna úles qosqan ádebıet, óner, qoǵam qaıratkerlerine ashylǵan mýzeıler elimizde barshylyq. Endigi jerde Baýyrjan Momyshuly aıtatyn, barlyq adamǵa bilim bergen ustazdarǵa da sondaı mýzeı irge tiktese, ıaǵnı túıindeı aıtsaq, bar bolǵany mekteptiń ishindegi 3 bólmege ornalasqan Bitibaeva atyndaǵy mýzeıdi qalpyna keltirsek bolǵany. Bolashaqta bul mýzeıdi oblys deńgeıinen bıiktetip respýblıkalyq dárejege jetkizsek, óńirlerdegi zerthanalarynan fılıaldaryn uıymdastyrsaq ta utylmas edik. Taǵy bir ortaǵa salar pikirimiz, murasy mıllıondaǵan oqýshyǵa bilim úıretken ádisker ustazdyń, myńdaǵan shákirtiniń kósh basynda júrgen ult maqtanyshynyń atyna kóshe berý, bilim oryndaryna Bitibaeva esimin qosý máselesin sheship jatsaq ta esh artyqtyq etpeıdi. Osyndaı kezde ǵana ult jaqsylarynyń mártebesi artyp, keıingilerge úlgi bolary anyq dep bilemiz. «О́z ulyn, óz erlerin eskermese, El tegi qaıdan almaq kemeńgerdi» (I.Jansúgirov) degendeı, bul oı baılamdarymyz qalyń jurttan da, tıisti laýazymdy mekemelerden de, ásirese úlgi tutqan muǵalimder qaýymynan da qoldaý tabatyny sózsiz. Igi istiń oryndalýy Bitibaevaǵa ǵana kórsetilgen qurmet emes, búkil el ustazdaryna jasalǵan izet bolary aıdaı anyq.