Aımaqtar • 08 Sáýir, 2019

Qazaqtyń Qanıpasy edi ǵoı

1215 ret kórsetildi

Qazir muǵalimniń bedelin kóte­remiz, mártebesin arttyramyz dep, zań ázirlep jatyrmyz. Osy qa­damda dástúr jalǵastyǵyn kó­teretin búgingi muǵalim kimniń mu­ra­­geri, kimniń úlgisin úırený kerek degendi esten shyǵaryp, bárin tyń­­nan bastap, bardy ysy­ryp, joqqa joramal jasaý kóp iske kól­deneń bolyp keledi. Ondaıdan jaqsarý óz aldyna, qoldaǵynyń qadirin keti­rip, jar jıegine taqap, keıin «Bul qalaı boldy?» dep ańtarylatyn tusymyz, ekinshi ret qaıtalamaý jaǵyn oılastyrý máselesi ysyrylyp qala beretini de bar. Bul bilim salasyn zorǵa emes, sorǵa súırep júr. Osydan 5 jyl­­­daı buryn búkil el ustazdary qýa­na qoldap, «Bizge de jasalǵan qur­met!» dep bilgen, kózi tiri kez­inde-aq «Qazaqtyń Qanıpasy» atan­ǵan Qanıpa Bitibaeva atyndaǵy tuń­ǵysh pedagogıkalyq mýzeı ashy­lyp edi. Bul О́skemendegi Jam­­byl atyndaǵy oblystyq ma­man­dandyrylǵan mektep-gımnazııa ınternatynda oryn tepken. Biraq ustazdardyń bul qýanyshy uzaq­­­qa barmapty. Túrli syltaýlar kesirinen mýzeı oqý kabınetine aınalyp shyǵa kelgen. Bul jaısyz máse­le bas basylym – «Egemen Qazaqstan» gazetiniń 2019 jyldyń 13 naý­ryzdaǵy nómirinde jan-jaq­ty kórsetildi. Sonda ashyp, artynan jaba salýdy qalaı túsinýge bola­­dy?

Iá, Qanıpa Bitibaeva – abyroı men bedelge eńbegimen jetken adam edi. Búgingideı bir ja­ǵyńa shyǵatyn tehnıka joq kezde barlyq kórnekilikti, 8 myńǵa taıaý dıdaktıkalyq materıaldy, sabaq josparyn, 50-ge jýyq kitap­ty saýsaǵy súıel bolyp júrip qo­ly­men jazǵan. Budan ózge baı kitaphanasy, alǵan marapattary, qundy syılyqtar, tutynǵan zattary jáne bar. Kórer kóz bolsa bul bir álem, ult pedagogıka­syna qosylǵan qazyna deýge ábden bolady. Qaıtalap aıtamyz, oǵan kózben kórip, qolmen ustaǵan adam­­nyń ǵana ılanary anyq. Eger sol baıl­yqty jınaqtap bas­tyr­saq, muǵalimder úırener kóp tásilge qol jetkizer edik. Tipti jas tolqyn ustazdardyń eń­bek jolyna baǵyt-baǵdar silter edi. Mundaı ıgilikti isti tııanaq­tylyq­pen atqarý ózge jurt­tarda baıaǵydan bar. Bitibaeva sııaqty búkil sanaly ómirin mektepte us­tazdyq ete júrip, teorııa men prak­tıkany tarazy basynda teń­sheı otyryp, orys pedago­gı­kasyna keremet úles qosqan A.Makarenko, V.Sýhomlınskıı, taǵy basqalardy mysalǵa kel­ti­rýge bolady. Olarǵa arnap ashyl­ǵan mýzeıler az emes. Qazaq to­pyraǵynda Y.Altynsarın óne­ge­sin ulyqtap, bar ǵumyryn mektepte ótkizgen naǵyz ustazdyń úlgisi men ónegesin, baı murasyn solaı dáripteı alsaq utylmas edik. Tipti ár salanyń óz tulǵalary bolady. Táýelsiz el­ pedagogıkasynyń son­daı bir eren ókili Qanıpa Bi­tibaeva desek, artyq aıtqandyq emes. Ul­tym degen ustazdy tanı alsaq, baǵa­­laı alsaq, murasyna janashyr­ bolsaq, tarshylyq jasamasaq eken. Bul keıingige de sabaq bolar edi. Qanıpa Bitibaevanyń kózi tirisinde-aq Ota­­­­nymyzdyń barlyq óńirinen júz­degen muǵalimder qaýymy onyń laboratorııasyna at aryltyp baryp, ozyq tájirıbesin úırenýdi dástúrge aınaldyrǵanyn bilemiz. Tipti Bitibaeva atyndaǵy zert­hanalar ustaz jer basyp júr­gen kezde 9 óńirde bolsa, qa­zir 16-ǵa jetti. Osynyń ózinen-aq Qa­­­­nı­pa áleminiń keń qanat jaı­ǵa­nyn aıqyn ańǵarýǵa bolady. Qa­nıpamen tildesý, pikirlesý, tá­­ji­rıbe bólisý zor mártebe edi. Ol barǵan jerinde ashyq sa­baq ót­kiz­beı qaıtpaıtyn. Ony esti­gen mu­ǵalim qalmaı qaty­sýǵa umty­latyn. 

Qanıpa Bitibaeva qyzyl ım­pe­rııa­­­nyń tusynda óziniń oqý ádis­temesimen tanylyp, Qazaq elin­de birinshi, kelmeske ketken KSRO memleketinde 5-shi bolyp KSRO mem­lekettik syılyǵyn aldy. Bul 15 odaqtas respbýlıka ishinde top jarý emes pe? Eń bastysy, ol óz topyraǵymyzda Abaı shyǵarmashylyǵyn mektepte oqytý, eki alyp – Abaı men Muh­tardy úndestire otyryp bilim berý, sol sekildi Abaı men Áýe­zovti oqytýdyń ádistemesin tuń­ǵysh jasaǵan ǵalym ustaz ekenin esten shyǵarmaǵanymyz lázim. Bitibaevanyń qorǵaǵan ǵylymı ataǵy joq. Biraq ataǵy barǵa bergisiz eńbekterin erekshe ataýǵa tıistimiz. Osyndaı sátte oıyńa ataǵy joq Ybyraı Altynsarın oralatyny bar. Másele ataqta emes, ultqa qyzmet etýde. Osy kúnderi jańa mazmunda bilim berý máselesi aıtylyp, iske asyryla bastady deımiz. Muny ult ustazy buryn bastap ketkenine kýámiz. Onyń is-tájirıbesimen tanysý jolyndaǵy izdenister kezinde sabaq ótý tásiliniń múlde bólek ekenine talaı kóz jetkizgenbiz. 45 mınýt boıy muǵalim bılik qurmaı baǵyttaýshy bolý kerektigin, baǵyt berip otyrý qajettigin, balany erkin ustap, qabiletine qaraı aqylmen baýrap alýdy, bilimińmen kóńilin aýlaýdy alǵa ozdyrýshy edi. Tipti qazirgi toptap oqytý, balalardyń erkin sóıleı kelip, taqyryptardy ózderi taldaý úlgisin de sol tusta kórsetip júrdi. Muny ol Amerıkanyń Arızona shtatyndaǵy Týssonda bolǵanda tájirıbe almasa otyryp, úırenip qaıtqanyn, ózinde bar tájirıbege olar da qyzyqqanyn, sóıtip urpaq tárbıesinde jumyla jumys isteýge bolatynyn alǵa tartqany bar. Sóıte otyryp, bizdegi keıbir azamattardyń shetel tájirıbesin túsinbeı jatyp tyqpalaıtynyna dáıek keltirip, renish bildirgenin de estigenbiz. 

Qanıpa Bitibaevanyń bir qasıe­ti – aqıqatty ashyq aıtatyn. Kim­ bolsa da betiń bar, júziń bar­ demeı týra sóıleıtin. Oǵan bi­­rer dálel keltirsek, laýreat­ ataǵyn alyp turyp, KSRO oqý mı­nıstri Iаgodınge ulttyń uly­­laryn Máskeý mektebinde oqytý qajettigin irkilmeı aıt­qan qaısarlyǵy, sol tárizdi keı­bir alqaly jıyndarda tizgin ustap otyrǵan azamattar sózdi uzartyp jiberse, tótesinen ketip «Aınalaıyn, toqeterin aıtshy, eldiń ýaqytyn almashy» deıtin. 1999 jyly elordada ult pedagogıkasyn damytý týraly jıyn ótip, Máskeýden pedagog ǵalymdar shaqyrtylyp, olardy alǵa ozdyryp sóz berip, jıyn jaıylyp bara jatqan tusta Qanıpa Omarǵalıqyzy mınıstrge: «Biz bul ǵalym-pedagogtarmen Máskeýde talaı pikir talastyrǵanbyz. Ol tusta KSRO «tiri» edi. Endi joq. Táýelsiz el pedagogıkasyn ózimizdegi ǵalym-pedagogtarmen, ádisker ustazdarmen, tájirıbeli muǵalimdermen keńese otyryp jasaý kerek emes pe?» degen suraqty tótesinen qoıdy. Bul keıin qaǵıdaǵa aınaldy. Qanıpanyń tektiligine de bir dáıek keltire keteıik, AQSh-qa barǵan saparynda keıbireýlerdiń Gorbachevke qatysty kózqarasyn bilmek bolyp talpynǵanda: «Bizdiń halyq ıaǵnı, qazaqtardyń salty boıynsha patshany jamandaý kórgensizdik, ımansyzdyq bolyp sanalady. Sondyqtan men tek jaqsylyqty ǵana aıtamyn» depti. 

Biz bul dáıekterdi nege keltirip otyrmyz, onyń bolmysynyń tazalyǵyn, ardy attamaıtyn adal­dyǵyn, adamdyǵyn kórsetý edi. Ol dúnıege qyzyqpaıtyn. Bedelin satpaıtyn. Úıi saltanatty saraı emes, bir bólme edi. 

Qanıpa Bitibaeva atyndaǵy mýzeı 2015 jyly ashylǵanda ar­naıy baryp qatysyp, ondaǵy qun­dylyqtardy kórip, halyqtyń iltıpatyn tanyp rıza bolǵan edik. Rýhanı qundylyqqa uıytqy bolyp, asylyn ardaqtaǵan azamattardyń tirligi súısintken. Sonymen qatar azat el pedagogıkasynyń tuńǵysh mýzeıi qanatyn keńge jaıady degen úmit bolǵan. Ýaqyt óte kele jeke ǵımaratqa kósher degenbiz. 

Ustazǵa qurmettiń belgisindeı sol saltanatqa oblys ákiminiń orynbasary qatysyp, sóz sóıleýi de kóńildi marqaıtqan. Endi sol mý­zeıdiń búgingi jaǵdaıyn estip, oqý kabınetine aınalǵanyn bilip et júrekke ıne qadalǵandaı bolyp otyrǵan jaıy bar. Gazettegi materıalǵa ún qosa otyryp, ustaz mýzeıi qaıta qalpyna kelse degen nıetimizdi jurtqa usynbaqpyz. Ásirese bilim salasyndaǵy keıbir olqylyqtardy túzete bastaǵan Bilim jáne ǵylym mınıstri K.Shámshıdınova, til men dili myq­ty О́skemen qalasynyń ákimi J.Omar janashyrlyq tanytsa nur ústine nur bolar edi. Ult rýhanııatyna úles qosqan áde­­­bıet, óner, qoǵam qaırat­ker­lerine ashylǵan mýzeıler eli­mizde barshylyq. Endigi jerde Baýyrjan Momyshuly aıtatyn, barlyq adamǵa bilim bergen ustazdarǵa da sondaı mýzeı ir­ge tiktese, ıaǵnı túıindeı aıtsaq, bar bol­ǵany mekteptiń ishindegi 3 ból­mege ornalasqan Bitibaeva atyndaǵy mýzeıdi qalpyna kel­tirsek bolǵany. Bolashaqta bul mýzeıdi oblys deńgeıinen bıik­tetip respýblıkalyq dáre­jege jet­kizsek, óńirlerdegi zerthana­larynan fılıaldaryn uıymdas­tyrsaq ta utylmas edik. Taǵy bir ortaǵa salar pikirimiz, murasy mıl­­lıondaǵan oqýshyǵa bilim úı­retken ádisker ustazdyń, myń­daǵan shákirtiniń kósh basynda júr­gen ult maqtanyshynyń atyna kóshe berý, bilim oryndaryna Bitibaeva esimin qosý máselesin sheship jatsaq ta esh artyqtyq etpeıdi. Osyndaı kezde ǵana ult jaqsylarynyń mártebesi artyp, keıingilerge úlgi bolary anyq dep bilemiz. «О́z ulyn, óz erlerin eskermese, El tegi qaıdan almaq kemeńgerdi» (I.Jansúgirov) degendeı, bul oı baılamdarymyz qalyń jurttan da, tıisti laýazymdy mekemelerden de, ásirese úlgi tutqan muǵalimder qaýymynan da qoldaý tabatyny sózsiz. Igi istiń oryndalýy Bitibaevaǵa ǵana kórsetilgen qurmet emes, búkil el ustazdaryna jasalǵan izet bolary aıdaı anyq.
Sońǵy jańalyqtar

Qazaqstanda et qymbattady

Qoǵam • Búgin, 15:10

Elimizde kıik sany kóbeıip keledi

Qazaqstan • Búgin, 14:41

ShQO-da elikti atqan brakoner sottaldy

Qoǵam • Búgin, 11:20

Uqsas jańalyqtar