Bilim • 17 Sáýir, 2022
Ult urpaǵyn jurt kisisi dárejesine kóteretin – ata-ana, muǵalim, bılik. Osy úsh tirek namys naızasyn muqaltpaı, jigerin janyp, úmit otyn úrlese, jalǵandyqqa barmasa, sapaly bilimdi sanasyna kúńgirttendirmeı sińirse, tańǵy shyqtaı móldir, kún sáýlesindeı tunyq tárbıe berse, jaratylysynda kemdik bolmasa, bala teris ketpeıdi.
Qazaqstan • 22 Aqpan, 2022
Qazaq – sózdiń parqyn bilgen halyq. Sol arqyly adamnyń da narqyn aıyryp, baǵasyn bergen. Qazaq sózge toqtaǵan halyq edi. Sózdiń astaryn túsinbegen, betimen sóılegendi báldir-batpaq, sarala-satpaq degen. Sóz údesinen shyqpaǵandy, ýádesinde turmaǵan shalaǵaıdy shaldy-butty degen. Sózdiń suraýy bolady, suraýsyz sóz joq, onyń suraýy antty aqtaý sekildi deıtin kónekózder.
Qoǵam • 13 Mamyr, 2021
Hantáńirden qanat qaqqan qaıratker
Otyz ekinshi qara sózinde: «...ǵylymdy, aqyldy, saqtaıtuǵyn minez degen saýyt bolady. Sol minez buzylmasyn! Kórseqyzarlyqpen, jeńildikpen, ıa bireýdiń orynsyz sózine, ıa bir kez kelgen qyzyqqa shaıqalyp qala berseń, minezdiń beriktigi buzylady», dep Abaı aıtpaqshy, aqyl saýytyn serik etip, senim degen baǵdarǵa qatal qadam basqan, adamdyq qalybynan tanbaǵan bir adam bolsa, ol – professor Ádil Ahmetov aǵa bolýy kerek.
Rýhanııat • 13 Sáýir, 2021
Ult ǵumyry – urpaq sabaqtastyǵynda
Ulttyń uly bolmaǵy urpaq sabaqtastyǵynyń saralyǵynda, aldyńǵy tolqynnyń danalyǵynda. «Aldyńǵy tolqyn aǵalar, keıingi tolqyn iniler» (Abaı) degendeı, aldyńǵy tolqynnyń qurmeti keıingi tolqynǵa qashanda kerek. Onyń ádemi úlgileri halqymyzda bolǵan.
Qoǵam • 24 Naýryz, 2021
Jaýapsyzdyq pen jalǵandyq jarǵa jyǵady
Qaı dáýirde de adamdy jarǵa jyǵatyn – jaýapsyzdyq pen jalǵandyq. «О́ńkeı jalǵan maqtanmen, Shyndyq betin boıaıdy», «Shynnan ózge qudaı joq, Anyq qudaı – shyn qudaı», degen Abaı men Shákárim sózderi jadymyzda jańǵyryp tur.
Rýhanııat • 29 Qańtar, 2021
Atam qazaq: « Sóz qadirin bilmegen – óz qadirin bilmeıdi» dep, sóz kıesin qyzyl-jasyl bóz baǵasynan joǵary qoıǵan. «Alarym ketse ketsin, aıtarym ketpesin» dep, «Júrektiń sózin sóıle, til» (Abaı) degen. Osy júrek sózin sóılegende, ataly sózden attap, atasyz sózdi jaqtaǵandar nege azaımaıdy? Álde bózdiń qudireti júrip turǵanda, sóz nege kerek deı me eken?
Rýhanııat • 20 Qańtar, 2021
Adamǵa alǵys aıta almaǵan, Allaǵa da shúkirshilik ete almaıdy
Imandylyqtyń bastaýy uıatqa baryp tireletini haq. Atam qazaq aıtady: «Uıat kimde bolsa, ıman sonda» dep. Imandylyq – ár musylmannyń adal tirligi, ıaǵnı Alla elshisi Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) hadısinde kórsetilgendeı: «Kimde-kim nıetin – ımandylyqqa, tazalyqqa, tilin – shynshyldyqqa, ózin – tynyshtyqqa, minezin – týralyqqa, qulaǵyn tyńdaýshyǵa, kózin – ónegeli baqylaýshyǵa aınaldyryp alǵan bolsa, demek, ol baqytty». Mine, ımandylyq belgisi.
Qoǵam • 04 Jeltoqsan, 2020
Tyǵyryqqa tireıtin tuıyq tirlik
Osy kúni eń ońaı jumys keńsede otyryp, bılik qurý, aqyl aıtý sekildi. Ony jurt qalaı qabyldaıdy, nátıjesi bola ma, álde aıtyp qutyldym úshin be eken? Orystyń ádebıet synshysy V.Belınskıı «Aıaǵyńyzdyń astyna qarańyzshy» depti. Olarǵa ıilip, búgilip, tuqshyńdap, aıaqtyń astyna qaraý qıyn bolsa, tóńiregine jasandylyqpen emes, ózin aldaý úshin emes, jalǵan málimetti maldanbaı, turǵyndardyń sózine sál de bolsa qulaq asyp, aqıqatty attamaı jiti qarasa halyqtyń bar-joǵyn kórer edi. Búgingi bir olqylyǵymyz aıta salyp, halyqty aldaı salsaq bolady degenge saıady. Munyń aqyry bir kezderi áttegen-aıǵa ákelýi múmkin.
Tanym • 04 Jeltoqsan, 2020
Qazaq – batany baǵalaǵan jurt. Batanyń qate ketpeýin, teriske tartpaýyn, ońǵa bursa baǵyń ashylyp, baqytty ǵumyr keshetinińe erekshe mán bergen, teris bata – tek-tamyryńa kesel keltirip, ózegińe nár tambaıtynyn erte uǵyp, odan boıyn aýlaq salǵan halyq.
Qoǵam • 14 Qyrkúıek, 2020
Termın ult dybysyna úılestirilse utylmaımyz
Til jaıly, onyń ishinde azat eldiń memlekettik tili, termıni týraly aıtqaly otyz jyldan asty. Jylt etken sáýle joq deýge bolmaıdy. Táýbe, deıtin tus barshylyq. Buryn ana tilin bilmeıtin keıbir baýyrlarymyz bıik qyzmetke qoly jetip, sheneýnik bolǵan soń tili byldyrlap, artynan túzelip ketip jatyr.
