Jansaraı • 28 Qyrkúıek, 2024
Ult basylymy – ulttyń joqshysy. Tiliniń tiregi, qashty-qýdyǵa boı aldyrmaıtyn sabyrly yntymaqqa bastaıtyn bilegi desek bolady. Bizge qazir keshpes paryz – bardyń baǵasyn bilip, joqty túgendeý bolyp tur. Bul jerde qıqymdy qoltyǵyna qystyrmaıtyn irilik, «Az adam atqa mindim dep qasqyr bolyp jurtqa shapsa, mundaı jurtta bereke qaıdan bolsyn?» (Á. Bókeıhan) deıtin adaldyq alda tursa, «atadan balaǵa mura bolyp baı til, baıtaq jer qaldy. Qazaq – joqshy, joǵyn izdegen qýǵynshy. Qýǵynshy qandaı bolsa, mal tabylmaqshy» dep ulttyń shyryldaǵan shyn uly Ahmet Baıtursynuly aıtqan, til tirligi maltyqpaı, mura ulttyq munaraǵa aınalyp, urpaq túrli syltaýdyń toryna túspeı, ala-qula kún keshpesi aıdan anyq.
Qoǵam • 06 Naýryz, 2024
Atam qazaqtan qalǵan támsil bar. «Áıel jerden shyqqan joq, ol da erkektiń balasy. Erler kókten túsken joq, áıel – onyń anasy» dep keledi. Osylaısha, er men áıeldiń quqyǵyn eki jol qaǵıdamen bekitip bergen. Bul qaǵıda qaǵazda qattalmasa da dástúrli otbasy zańy bultaqsyz oryndalǵan. Ony aýzy dýaly, sózi ýáliler qatań baqylap otyrǵan.
Pikir • 22 Aqpan, 2024
Buryn elimizde elýdeı ǵana joǵary oqý orny bolǵan. Qazir júzden asady. Shetinen ýnıversıtet. Instıtýt túlekteri shetinen myqty edi bir kezderi. Naryq bárin ózi retteıdi, báseke artyp, qajetsizi qalady dedi. Qaıdan, qojaıyndary basy aýyryp, baltyry syzdap, ter tókpeı daıyn ǵımarattardy – bárin molynan qarpyǵandar edi. Olardyń deni maman daıyndap jatyrmyz dep jelpildegenmen, pıǵyly álemde solaı dep halyqtyń qaltasyn qaǵý bolatyn. Qatyrma qaǵaz úlestiretin. Jumys tabý jaǵyna bas qatyrmaıtyn. Balam oqysa bastyq bolady degen nıettiń jetegindegi ata-ana turalap qalǵansha oqytty. Bir emes birneshe dıplom áperdi, jumys joq. Sóıtip, dıplomdy jumyssyzdar kóbeıdi. «Bolashaq» baǵdarlamasy aıasynda shetelderde maman daıyndaý qolǵa alyndy. Aqıqatyn aıtalyq, ulttyq rýhy myqtylar úshin, bul keremet is, baǵdary aıqyn baǵyt edi. Alǵashqy túlekter myqty boldy. Amal ne, júıesizdik olardyń da birazyn toqyratyp tyndy.
Mádenıet • 06 Aqpan, 2024
Ulttyń uly dúnıesine, rýhanı qundylyǵyna, ıaǵnı jurtymyzdyń bolattaı buzylmaǵan bolmysyn taıǵa tańba basqandaı tanytatyn, qansha shań-tozań borasa da tot baspaǵan, nıeti buzyq tobyr da syǵyraıyp kórgen jaýharlarymyzdy ótken ǵasyrda, qyzyl ımperııanyń sum saıasatynyń arasynan jol taýyp, hatqa túsirip, qorǵasyndaı qorytyp ketken, Alash ıdeıasyna adal arystardyń murasyn qaıta bir qarap otyrǵanda «ultshyldyǵyna» uıısyń, ataqqa jyǵylmaıtyn, ishki esebine úńilmeıtin adal isine súısinesiń. Búgingi taratyp aıtyp júrgen barymyzdyń basynda sol alyptar turǵanyna kóz jetkizip, eki dáýirdiń zııalylaryn salystyrmasqa sharań qalmaıdy. Jelkesinde turǵan jendetterge de qaramaı, bas keter qaterdi de elemeı, ult isin shyn nıetpen atqarǵandar úlgisin jaltaqtamaı jańǵyrtqanda búgin ult tili kókparǵa túspeı, kósegesi kógerip shyǵa keler edi-aý, á?!
Qoǵam • 17 Qańtar, 2024
Bir zamandary kásipodaq qoǵamdyq uıymdardyń ishindegi qadiri bar buqarashyl uıym edi. Shamalary jetkenshe ádiletsizdikke ara túsetin. Arqa súıeıtin joǵary, tómen azýy alty qarys myqty basshylary da bolatyn. Qara kúıeni jaǵyp, qansha jerden burqyldatyp kúl shashpaq ta bolǵan qaraý basshylardyń ózi yǵatyn. Qarsy kelgen jazyqsyzdyń sazaıyn berip, qurdymǵa qulaý úshin, qyńyr jetekshiler, ol uıymnyń kelisimin almaı buıryq shyǵara almaıtyn. Kelisimin ala almasa, barmaq tistep qalatyn.
Pikir • 17 Qazan, 2023
О́tken jyldary «Dári qymbat, bári qymbat» dep jazǵanymyz bar edi. Sol dárińiz sol qarqynnan tanbaı keledi. Kóshe boıy, turǵyn úılerdiń astynan jarnamasy kóz tundyryp, jarqyldaǵan jaryǵy janardy qaryp esik ashqan dárihanalardy kórgende naryq talabyna saı, báseke artyp, baǵa tómender dep úmit shyraǵyn jaǵasyń. Biraq ol úmitiń aqtalmaıdy.
Pikir • 08 Qazan, 2023
Búgingideı zamanda babalar jolyn rýhanı qundylyqtyń altyn arqaýynan shyǵaryp almaı, halyqtyq qalybymyzdy saqtap, eliktemeı, solyqtamaı aqyldy ozdyryp, álemdik úrdispen ushtastyrsaq, utylmasymyz haq. Ulttyq ıdeıa da osydan qanat qaqsa, káne!
Rýhanııat • 25 Qyrkúıek, 2023
Zerendiniń zeregi, quıylyp turar óleńi
Qorǵanbek Amanjol – aldymen aqyn. Ol, kórkem minezdi ustazymyz Zeınolla Qabdolov aıtpaqshy, poezııa baqshasynda sóz ónerin ardyń isi, «О́leń – ómir, ómir – óleń» dep bilgen jan. «Qos bólmeli qorjyn tam, qaraǵaıdan qıylǵan, Tóbesi bar jataǵan, Taǵdyrymdaı buıyrǵan» dep óleńinde órnektegendeı, sol qorjyn tamnan ot alyp, Otanyna tanylǵan Qorǵanbek týyndylary búlkilsiz bútin dúnıeler desek, asyryp aıtqandyq emes.
Tarıh • 16 Aqpan, 2023
Jaqsylar baǵalaǵan, jurt biletin, kóp tanıtyn ádebıettanýshy, zerek synshy, jýrnalıstigi men jazýshylyǵy da janyp jiberseń tilip túsetin, zerdeli ǵalym, bir sózben aıtqanda, san qyrly, bir syrly Qulbek Ergóbektiń azan shaqyrylyp qoıylǵan esimi – Qul-Qulbek.
Tarıh • 25 Qańtar, 2023
Baqqoja aǵa syrbaz, minezi bııazy, úıirsek azamat-tyn. О́zine ǵana jarasatyn jyly jymıǵany qandaı jarasymdy edi. Baýyrmaldyǵy da erekshe bolatyn. Sodan bolý kerek, meni ózi izdep kelip, tanysqany bar. Ol tusta men «Jalyn» baspasynda redaktorlyq qyzmet atqaratynmyn.
