Qoǵam • 17 Sáýir, 2019

«Qazaq» – qazaqtyń úni

1084 ret kórsetildi

Bodandyqtyń qamyty qylqyndyryp tursa da tumyldyryǵyn úzip ult únin óshirip almaıyq dep áreket etken Alash rýhynyń kósh basynda turǵandar «Áýeli, gazet – halyqtyń kózi, qulaǵy hám tili. Adamǵa kóz, qulaq til qandaı kerek bolsa, halyqqa gazet sondaı kerek. Gazeti joq jurt basqa gazeti bar jurttardyń qasynda qulaǵy joq kereń, tili joq maqaý, kózi joq soqyr syqyldy», dep «Qazaq» gazetin 1913 jyly jaryqqa shyǵarǵan

Bes jyl boıy halyqtyń qolynan túspegen basylymǵa jazǵan arnaý sózinde ult arystary 1909 jyly AQSh-ta – 21435, Fran­sııada – 8940, Germanııada – 8000, Italııada – 3000, Reseıde – 2058 gazet hám jýrnaldyń jurtqa aqparattyq qyzmet kórsetip jat­qanyn aıtyp, sózdiń qudireti bu­zýǵa da, dáneker bolyp túzeýge de je­tetinin jetkizdi. Halyqtyń ja­ıyn aıtyp, ózgelermen qarym-qa­tynas júrgizýge arnaıy basylym ashqandaryn, ıgilikti is halyqtyń oıanýyna, quldyq sana­dan qutylýyna septigin tı­gi­zip, bas shulǵyp otyra berýden qutqaratynyn tilge tıek etti. «Ataly jurtymyzdyń, aýdan­dy ultymyzdyń arýaqty aty dep, gazetimizdiń esimin «Qa­zaq» qoıdyq. Ult úshin degen istiń ulǵaıýyna kúshin qosyp, kómek­tesip, qyzmet etý qazaq balasyna mindet. Halyqqa qyzmet ete­min deseńder, azamattar, týra jol­dyń biri osy. Jol uzaq, ǵumyr qys­qa, qoldan kelgenin ǵumyr jet­­ken­­she istep ketelik», dedi ult jaqsylary.

Ultqa uıytqy bolǵan «Qa­zaq» gazetiniń materıaldaryn shań basqan arhıvten alyp, Ú.Sýb­hanberdına bastaǵan azamattar 1998 jyly 550 betten turatyn kitap shyǵarǵan edi. Osy úrdisti endi «Arys» baspasy (jaýapty redaktory, professor Ǵarıfolla Ánes) jalǵastyryp, Aty­raý oblysy ákimdiginiń qol­daýymen júzege asyryp otyr. Bir ereksheligi burynǵy kitap to­lyq qamtı almasa, bul jolǵy basylymda bári jınaqtalǵan.

Qıly qıyndyqtardy kóre júrip adal qyzmet etken «Qazaq» gazetin shyǵarýshylar 5 jyl ishinde birneshe tomǵa jetetin ma­te­rıaldar jarııalaǵan. Bi­rin­shi nómirden bastap túrli taqy­ryptar qaýzalyp, aıdarlarmen berilip otyrǵan. Mysaly, «Oqshaý sóz» degen aıdar­men «Din talasy» degen maqala berilse, «Ishki habarlar», «Syrtqy habar­lar», «Tilshi habarlary», «Basqarmaǵa kelgen hattar», «Tilshiler sózi» aıdarlarynda el óńirlerinen kelgen alýan túrli oqıǵalardy, shetel habarlaryn úzbeı berip otyrdy. Sońyna oqyrmandardyń tilek-talabyn da qosqan. Máselen, «Qazaq» gazeti qadamynyń ashylýyn quptap «Meniń oıym: sózge sheber, tilge júırik birneshe jigit shyǵyp, ataqty baı musylman qazaqtarymyzǵa jolyǵyp istiń jaıyn túsindirse, «Qazaq» gazetasy aıaqqa basqandaı kómek tabylmas pa deımin. «Jarly bolsań, arly bolma. Qarap turyp sorly bolma degen ǵoı» depti Qylyshbaev degen oqyrman. Bi­rinshi nómiri kitaptyń on betinen oryn alyp, sońyna «Bas shy­ǵarýshy: Ahmet Baıtursynov, Bastyrýshy: Mustafa Orazaev» dep túıindelgen. О́zge nómirlerde osylaı jalǵasyn taba beredi.

«...El dertiniń sebebin uǵyp, emin bilip... bos sózden de iske qaraı aıaq basamyz dep talap qyla bastaǵan ýaqytqa» basylymnyń jetkenin alǵa tartqan Muhtar Áýezov sol aqıqatty osy gazet ar­qyly tartý qajettigin atap, Alash rýhty jurtymyzdyń qaı-qaı­sysy da qazaq álemdegi myqtylardyń qataryna jetsek degen nıette ekenin alǵa tartyp, árbir ult ókili «qarańǵy qazaq kó­gine» (Sultanmahmut) kún bo­lý bas­ty maqsat ekenin qadap aı­typty.

«Tilshiler sózi» degen aıdar­men berilgen toptamadaǵy óńir jańalyqtary erekshe este qala­dy. Gazettiń №18 sanynda Se­meı­den Shahkárim (gazette osylaı jazylǵan) Qudaıberdiniń árbir sózinde jastarǵa bilim berý máselesin jan-jaqty qozǵap, «Qazaq» gazetine «Aıqap» jýrnalyn seriktes etip shyǵarýdy usy­nyp, «Bilimsiz el jas bala sııaq­ty. Bir jańa nárse kórinse burynǵyny tastap soǵan umtyl­maqshy», dep bilim berýdi ult isine aınaldyrýdy eske salady.

«Bizdiń qazaqtyń jeri qa­shannan-aq memleket múlki dep qoıǵan jer», dep jer máselesi týraly tııanaqty baılamdar­dy qozǵap, qazaq jeriniń qalybyn buzbaı, nárin ketirmeı saqtap, eshkim­niń qanjyǵasynda jiber­meı, keıingi urpaqqa qaldyrýdy áńgimege jıi arqaý etti. Sonymen qatar rýhanı muralarymyzdy da, ádet-ǵuryptarymyzdy da, halyqtyq tárbıemizdi de nazardan tys qaldyrmaǵan.

Al qapyda oqqa baılanǵan semınarııa túlegi Qazy Nurmuhan­beduǵlyny jerleý rásiminde Shákárim halyqqa arnaǵan sózinde «Áleýmet! Mynaý jatqan kim, bilesińder me? Bul ulty úshin shybyn janyn qurban qylǵan Alash azamatynyń tuńǵyshy. Mynaý joldastaryńdy umy­ta kórmeńder. Munyń úı ishi­niń mindeti – senderdiń moıynda­ryńda! Alpys jasqa kelgende mundaı ult úshin qurban bolatyn azamatty kóremin degen úmi­tim joq edi» dese, Mirja­qyp Dýlat­uly «Alashtyń bul qur­bany − aıaýly joldas, Qazy jas» depti. Mine, osyndaı ulttyń jaq­sylyǵyn da, qaıǵysyn da kór­setken «Qazaq» gazeti qazaq ta­rıhynyń bir beti dese bolǵandaı.

О́tken ǵasyrdyń basyndaǵy ult aınasyna aınalǵan, qazaq únin estir qulaqqa jetkizgen «Qa­zaq» gazetinde jarııalanǵan bul qundylyqtardyń alǵashqy eki tomyn qarap otyrǵanda san túrli oıǵa qalasyń. Qansha adam taǵ­dyry aldan shyǵady. Buryn gazet tigindisimen kez kelgen adam tanysa almaıtyn bolsa, bul eki tom qoljetimdi bolyp tur. Qalǵan jyldardy qamtıtyn kitaptar aldaǵy ýaqytta jaryq kórmek. Alar sabaq, úırener taǵylymy mol dúnıe qashanda óz qunyn joımaq emes. Sarǵaıǵan murany jańa zamannyń qaǵazyna basyp halyqqa usyný naǵyz erlikke para par is. Budan da ózge de gazet-jýrnaldardaǵy dúnıelerdi kitap etip jarııalap, keıingi urpaqqa usynsaq utarymyz mol.

Sońǵy jańalyqtar

Brent markaly munaı baǵasy ósti

Ekonomıka • Búgin, 09:19

Almatydaǵy alyp mýral

Aımaqtar • Búgin, 09:15

Seısenbige arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:09

Týrnırdiń shırek fınalyna shyqty

Tennıs • Búgin, 09:07

Fransııadan da jeńildi

Hokkeı • Búgin, 09:05

«Astana opera» – álem nazarynda

Teatr • Búgin, 09:00

Álkeıdi áli zertteý qajet

Aımaqtar • Búgin, 08:55

Ulttyq ulanda boldy

Qazaqstan • Búgin, 08:52

Kıprdan kelgen kúmis pen qola

Bilim • Búgin, 08:50

Ǵalymdar muǵalimderge keńes berdi

Ǵylym • Búgin, 08:48

Balalarǵa ekzoskelet áperedi

Medısına • Búgin, 08:43

El damýynyń bolashaǵyna arnaldy

Qazaqstan • Búgin, 08:36

Uqsas jańalyqtar