Ábekeń uly erjetken soń Sarysý-Shýdyń boıynda dúken ustap, Buqaranyń mys ydysy men Quljanyń qytaı matasyn saýdalaıtyn, qazirgi tilmen aıtqanda kásipker dosyna attandyrady. Ári ol dosyna hat jazyp, jalǵyz ulymdy eńbekke baýlyp berińiz jáne munyń qolyna kásip ashyp, saýda jasaýyna jetetindeı qarajat ustatyńyz, onyń qaıyrymy menen, dep ótinish etedi.
Amanbaı baıdyń mundaǵy oıy – áke dúnıesin ózinikindeı sezinetin ul basqadan alǵan múlikti uqyptap ustap, saýda úırener, eńbekpen tapqan dúnıeniń lázzatyn tatar degeni eken. Sóıtip shırap adam bop keter. Áıtpese, ózinde de dúnıe-baılyq jeterlik. Átteń osyǵan ıe bolar uldyń túri mynaý...
Ákesiniń amanat hatyn arqalap, jolǵa shyqqan ul meńireý dala Betpaqty basyp ótip, jazǵa salym dúkenshiniń aýylyn taýyp keledi. Dúkenshi aqsaqal eldiń shetki jaǵynda tas bulaqtyń basyna jeke úı tiktirip, sol jerde adamdardy qabyldap, saýda-sattyǵyn júrgizip otyr eken.
Aıshylyq joldy artqa tastap jetken ul «Assalaýmaǵaleıkýmdi» aıtyp tabaldyryq attaıdy. Tór aldynda qaqqan qazyqtaı qara kamzolyn jelbegeı jamylyp bir qarııa otyr. Qarsy aldyndaǵy ústelde qaptaǵan qaǵaz. Kıiz úıdiń dál ortasynda qurýly oshaqta ashyq ot jaǵýly tur...
«Ýaǵaleıkýmsalam, tórlet balam», – dep sálemin alǵan aqsaqal, qonaqqa shaı ishkize otyryp, mán-jaıǵa qanyǵady. Dosynyń amanat hatyn oqyp bolyp, qoımashy noǵaıdy shaqyrtady. «Qoımadaǵy sandyqtan bir dorba kúmis aqsha alyp kel!». Úkim oryndalady. Sóıtip bir dorba kúmis aqshany jolaýshy jigittiń qolyna ustatady. «Osyǵan kásip iste!».
Syńǵyrynan qulaqtyń qurysh-qyshýy qanatyn taza kúmis aqshany beıǵamdaý qolyna alǵan bala, tós qaltasynan qoraptaǵy shylym alyp shyǵyp, onyń bireýin sirińke shaǵyp tutady. Otyryp alyp kók tútindi soraptaıdy. Osynyń bárin baıqap otyrǵan saýdager qarııa: – Balam, ákeń sharýaqor jaqsy adam edi, sen oǵan tartpaǵan ekensiń, jańaǵy kúmis aqshany qaıtar da, kelgen izińmen elińe qaıt, – deıdi.
Túkke túsinbegen jigit eline oralady. Ákesine bolǵan oqıǵany táptishtep baıandaıdy. Osylaı da, osylaı bergen aqshasyn qaıtyp aldy. Manadan beri ulynyń áńgimesin únsiz tyńdap otyrǵan áke «E, qaraǵym, sen baıymaıtyn bala ekensiń» deıdi. «Qalaı áke?». – Shyraǵym, qasyńda laýlap tegin ot janyp tursa, sen temeki tutatý úshin bir tal sireńke shyǵyndapsyń, sony ana meniń dosym baıqap qalǵan da, seniń baıymaıtyn bala ekenińdi bilgen. Sóıtip, yń-shyńsyz jolǵa salǵan. Endi túsindiń be?
Beken QAIRATULY,
«Egemen Qazaqstan»
