09 Sáýir, 2018

Beıbitshiliktiń tiregi – toleranttylyq

748 ret kórsetildi

Álemde, óz aınalamyzda adamı qatynastarǵa jat kórinisterge, birin-biri orynsyz kemsitken, jónsiz aıyptaǵan jandardyń is-áreketterine kýá bolǵanda fransýz jazýshysy Antýana de Sent-Ekzıýperıdiń: «Eger sen men sııaqty bolmasań, sol úshin seni kemsitpeımin, qaıta qurmetteımin» degen sóziniń ishki máninen ózgeniń nanym-senimine, ustanymyna, ártekti keletinin jaratylystardyń bolmysyna túsinistikpen qaraýdyń mańyzdylyǵyn uqqandaı bolasyń.

Ǵalamda burynnan qalyptasqan, dástúrli túrde ornyqqan toleranttylyq, tózimdilik úrdisteri búgingi halyqaralyq qoǵam­dastyqtaǵy tatýlyq pen kelisimdi, ultaralyq, konfessııaaralyq jarasymdylyqty saqtaýda mańyzdy ról atqaryp otyr. Degenmen, osy tole­ranttylyq úrdisteri solǵyn tartqan aımaqtarda saıası kıkiljińder, túrli qaqty­ǵystar oryn alýda. Bul jaǵdaıattar bizge tózim­diliktiń, ózgege qurmetpen qaraýdyń, tirshi­liktegi ártektilikke túsinistikpen oı jiberýdiń asa qajet ekenin uqtyrady.

Memleket basshysynyń «Qazaqstan-2050» Strategııasynda: «Aza­mattyq tatýlyq pen ult­aralyq kelisim – bizdiń basty qundylyǵymyz. Kóp ultty elimizdegi tatýlyq pen kelisim, mádenıetter men dinderdiń úndesýi álemdik etalon retinde tanylǵan», degen sózinen biz Qazaqstannyń toleranttylyq qaǵıdattaryna basa nazar aýdaryp, ony syrtqy jáne ishki saıasatta basym baǵyt retinde qarastyryp otyrǵanyn ańǵaramyz.

Qazirgi tańda álemdik aýqymda túrli ózge­rister bolyp jatyr. Bul ózgeristerdiń basym bóligi adamzattyń qol jetkizgen jetistik­terine tikeleı baılanysty. Ǵylym men teh­nı­kadaǵy progress, ekonomıkalyq turǵyda damý, ozyq tehnologııalardyń qoldanysqa kóptep engizilýi jáne basqa da ıgilikter mol múmkindikterge jol ashýda. Desek te, osyn­daı jaqsylyqtarǵa qaramastan, adamzat balasyn tolǵandyrar syn-qaterlerge tusaý salynar emes. О́rkenıet órine órmeleı túskeni­mizben jolymyzdy keskestegen soǵys­tar men janjaldar oshaǵy kóbeıe túsýde. Bul qaqtyǵystardyń týyndaýyna memle­ket­aralyq, dinaralyq kelispeýshilikter, áleý­mettik teńsizdikter, ekstremıstik, lańkestik toptar ylańy, adam quqyǵynyń taptalýy sııaqty jaǵdaıattar yqpal etip otyrǵany túsinikti. Biraq osy arada munyń barlyǵy toleranttylyq qaǵıdattaryna júginbeýdiń sebebinen paıda bolǵan saldarlar ekenin moıyndaǵanymyz jón.

Taǵattylyqqa qarsy uǵymdar – tózim­siz­dikke, shydamsyzdyqqa boı aldyrǵan qoǵam óz basyn ózi jutpaı tynbaıdy. Taǵatsyzdyq kóbinese asyǵys sheshim qabyldaýǵa alyp keledi de, ol kereǵar kózqarastaǵy taraptar arasyndaǵy tutanýyn kútip turǵan ottyń lapyldaı janýyna basty sebepker bolady. Bul ottyń eshkimdi jylytpasy, qaıta kerisinshe, adamdardy shyńǵyrta órteıtini anyq.

Tózbeýshilik beleń alǵan jerdegi qarsy kúshterdiń qoltyǵyna sý búrký tásili aqtaýǵa bolmaıtyn aıla ekeni belgili. Mundaı aıarlyqty aıla-tásilder qoldanylǵan oqı­ǵa­lar tarıh bederinde kóptep kezdesedi. Bul quı­tyr­qy tásilderdiń ozyq úlgisi búgingi álemde de keńinen qoldanylýda. Onyń mysal­dary qazirgi tańda oryn alyp jatqan qaqty­ǵystar men kıkiljińderdiń tóńireginen tóbe kórsetip júrgenin ishimiz sezedi.

О́z ortasynda tózimdilik kórsetpeı, «bári meniń kózqarasyma saı ómir súrý kerek» dep, basqanyń pikirimen sanaspaı astamshylyq tanytýdyń sońy jaqsylyqqa soqtyrmaıdy. Máselen álemde ózindik mádenıeti, dástúri, nanym-senimi bar túrli ulttar ómir súredi. Olardyń ishindegi áleýettileri kelesi bir ulttarǵa óz qundylyqtaryn tyqpalap, sony tutynýǵa májbúrler bolsa, oǵan qarsy kúshter paıda bolatyny sózsiz. Osylaısha ózara qarsylyqty kúshterdiń ónip shyǵýynyń arǵy negizinde kereǵar kózqarastar jatatyny aıtpasa da túsinikti. Al osy qaıshylyqty ustanymdaǵy toptardyń janjalsyz qatar ómir súrýi úshin eń qajeti – tózimdilik.

Abaı atamyz óziniń otyz tórtinshi qara sózinde: «Adam balasyna adam balasynyń bári – dos. Ne úshin deseń, dúnıede júrgende týysyń, ósýiń, toıýyń, ashyǵýyń, qaıǵyń, qazań, dene bitimiń, shyqqan jeriń, barmaq jeriń – bári birdeı, ahıretke qaraı ólýiń, kórge kirýiń, shirýiń, kórden mahsharda suralýyń – bári birdeı, eki dúnıeniń qaıǵysyna, pálesine qaýpiń, eki dúnıeniń jaqsylyǵyna rahatyń – bári birdeı eken. Bes kúndik ómiriń bar ma, joq pa?.. Birińe-biriń qonaq ekensiń, óziń dúnıege de qonaq ekensiń, bireýdiń bilgendigine bilmestigin talastyryp, bireýdiń baǵyna, malyna kúndestik qylyp, ıa kórseqyzarlyq qylyp, kóz alartyspaq laıyq pa? Tileýdi qudaıdan tilemeı, pendeden tilep, óz betimen eńbegimdi jandyr demeı, pálenshenikin áper demek – ol qudaıǵa aıtarlyq sóz be? Qudaı bireý úshin bireýge jábir qylýyna ne laıyǵy bar? Eki aýyz sózdiń basyn qosarlyq ne aqyly joq, ne ǵylymy joq bola tura, ózimdikin jón qylamyn dep, qur «oı, táńir-aı!» dep talasa bergenniń nesi sóz? Onyń nesi adam?» deıdi. Hakim Abaıdyń bul sózinen álem jurtshylyǵy, is basynda júrgen iri saıası qaıratkerler habardar bolsa, qanekı.

Qoryta aıtqanda, búginde tolerant­ty­lyq­tyń mán-mańyzyn tereńnen túsiný qajettigi aıqyndala túsýde. О́ıtkeni taǵattylyq qaǵıdattaryna júginbegen álem qaýip-qaterdiń qorshaýynan qutyla almaıdy.

Joldybaı BAZAR,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Túıtkili kóp turǵyn úı

Saıasat • Keshe

Jas sarapshylar taldaýy

Saıasat • Keshe

Ketigin tapqan kásiporyn

Ekonomıka • Keshe

Aıan týraly baıan

Rýhanııat • Keshe

Úzdikter anyqtaldy

Fýtbol • Keshe

Fransııa – pleı-offta

Fýtbol • Keshe

Aıazdaǵy apat

Aımaqtar • Keshe

Arheolog asýlary

Qoǵam • Keshe

Uqsas jańalyqtar