15 Maýsym, 2018

Naǵyz qazaq...

972 ret kórsetildi

 Dombyra – qazaqtyń jany, qazaqtyń kózi, tereń tamyrly tuńǵıyǵy, san ǵasyr­lyq serigi, aǵyl-tegil kúıi. Sandaǵan ǵasyr­­lardan jetken Qorqyttyń qoby­zy únindeı injý-marjan sazdy áýeni. Dombyra kúı kúm­bezin kókke órletken kó­neniń kózi, táńirdiń qudireti. Ketbuǵanyń kúı kúńirenisi, Noǵaılynyń zar zamany, Sy­pyra jyraý, Asan Qaıǵy, Qaztýǵan, Dos­panbet, Shalkıiz­derdiń jyr arqaýy, qanaty. Baıjigit pen Aby­laı hannyń kúı tógiltken jan serigi. Kúni keshegi Nurǵısa men Qarshyǵalardyń dúl­dúl kúıshiligi. Búgingi mýzyka óneri báıte­reginiń tamyrly shejiresi. 

Qadyr Myrza Áliniń «Naǵyz qazaq qazaq emes, naǵyz qazaq dombyra» degen naqyl sózi el jadynda júrek lúpilindeı soǵyp tur. Sol Qadyr Myrza Áli osy qanatty sózdi aıtpas buryn ǵulama ǵalym Bolat Sarybaevtyń dombyra týraly jazǵan jáne qazaqtyń kóne mýzykalyq aspaptary jaıly zerttegen eńbekterine kóz júgirtti. Máselen: «Bolat Sarybaev – qazaq mádenıetinde, ásirese  qazaq mýzyka áleminde múldem oqshaý turǵan tulǵa» dep jazdy Qadyr Myrza Áli. Al Bolat Sarybaev bolsa dombyra aspabyn kóne túrkilerden jetkenin dáleldedi. Ol Ahmet Jubanovtyń: «dombyra», «dýmbra», «donbýra», «dýmbraq», «dańǵyra» atty mýzykalyq aspaptary qonysy jaqyn, kún kórisi bir, turmysy men salty, mádenıeti men tarıhy enshiles elderdiń birazynda bar», degen sózin negizge ala otyryp Altyn Orda zamanynan jetkenin, enshiles ekenin aıshyqtady. 

Odan ári Qadyr Myrza Áli: «Ol jalǵyz ózi asataıaǵyna súıenip alyp, Asan qaıǵy atamyz sııaqty búkil baıtaq Qazaqstandy, onyń adam aıaǵy basa qoımaǵan, ekiniń biri jete bermeıtin túkpir-túkpirlerine dendeı kirip, ol azdaı, irgeles otyrǵan týysqan túrki emes tatý aǵaıyndardyń aýylyna sheıin baryp, bir kezdegi halqymyz paıdalanǵan mýzyka aspaptaryn, solardyń silemderin jınap, iske qosty... Endi ózderińiz oılap qarańyzdarshy! Jańa-jańa dúnıege kelgen Qurmanǵazy orkestri bir kezde qandaı edi, kóne mýzyka aspaptary tabylǵannan keıin qandaı! Eger atalmysh aspaptar tabyl­maǵanda «Otyrar sazy» dúnıege keler me edi, kelmes pe edi» dep jazdy Qadyr Myrza Áli. Aqyn janynyń Bolat Sarybaevtyń dombyra jaıly jazǵan jáne kóne mýzykalyq aspaptar jaıly jazǵan baǵa jetkisiz eńbek­terine degen júrekjardy oılary men súıis­penshiligi edi bul.

Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev­­tyń­ Jarlyǵymen shildeniń bi­rin­­shi jeksenbisi Ulttyq dombyra kúni bolyp belgilegeni, sóz joq ultymyzdyń te­reń tamyrly mádenıetin asqaqtatyp, rýhyn kóterdi. Osy oraıda Ult­tyq dombyra kúni bolyp belgilenýine baılanysty ony uıymdastyrýshylar alqasyna meniń de aıtarym bar.

 Dombyra kúni meıramynda eń áýeli ál-Farabıdiń, Shoqan Ýálıhanov pen Ál­keı Marǵulannyń, Ahmet Jubanov pen Bolat Sarybaevtyń dombyrany zerttegen eńbekteri arnaıy jıyndarda, konsertterde halqymyzǵa jetkizilip aıshyqtalýy qajet dep sanaımyn. 

Dombyra jaıly hakim Abaıdan bastap jazǵan aqyn óleńderi jeke kitap bolyp toptastyrylyp baspa júzinde jaryq kórýi qajet. Máselen, Dıas Asan-Sarybaı 2004 jyly qurastyryp shyǵarǵan «Shirkin, dombyra» kitabynda Kenen Ázirbaevtyń «Dombyra» óleńinen bastap 66 aqynnyń tek qana dombyraǵa arnalǵan 66 óleńi bir kitapqa toptastyrylyp jaryqqa shyǵaryldy. Bul kitap, árıne sóz joq halqymyzdyń dombyraǵa degen súıispenshiligin tanytady.

Halqymyzdyń dombyrashylyq óneri jaıly jáne kúıshilik mektepter jaıly zerttep kitap jazǵan Ahmet Jubanov, Latıf Hamıdı, Bolat Sarybaev, Beısenǵalı Ǵızatov, Habıdolla Tastanov, Tmat Merǵalıev, Ýálı Bekenov, Aqseleý Seıdimbekov, Talasbek Ásemqulov, Bazaráli Múptekeevter jaıly, sondaı-aq ortamyzda júrgen Aıtjan Toqtaǵanov pen Janǵalı Júzbaev, Murat Ábýǵazy eńbekteri jaıly jyly-jyly sózdermen merzimdi baspasóz betterinde atalyp ótýge tıisti dep sanaımyn. 

Sondaı-aq kúni keshe ózimiz kúıtabaǵyn shyǵaryp teledıdar efırinde kúıler oryn­datqan Jappas Qalambaev, Dáýlet Myq­tybaev, Aqqyz Ahmetova, Rústembek Omarov, Ázıdolla Esqalıev, Maǵaýııa Ham­zın, Nurǵısa Tilendıev, Ápıke Ábenova, Tólegen Mombekov, General Asqarov, Boran­qul Qoshmaǵambetov, Shaǵdar Aqylbekov, Qarshyǵa Ahmedııarov, Talasbek Ásemqulov, Bazaráli Múptekeev jáne ortamyzda júrgen Shámil Ábiltaı jaıly, sonymen qatar búginginiń Táttimbeti atanǵan dúldúl kúıshi Seken Turysbekov shyǵarmashylyǵyn, sondaı-aq kóz aldymyzda qanat jaıǵan búgingi talantty jas dombyrashylardyń shyǵarmashylyǵy jaıly da dál osy kúni atap ótkenimiz jón. 

Ulttyq dombyra kúni kúı oryndaýshylar­dyń ǵana toıy bolmaýǵa tıisti, ol hal­qymyzdyń injý marjan murasy retinde ultymyzdyń tereń tamyr­ly sanasymen baılanystyrylyp sheshiletin, búkil halyqtyq mándegi rýhanı jańǵyrý úlgisinde ótýi kerek. Sózimdi tobyqtaı túıinder bolsam, Qadyr Myrza Áliniń «Naǵyz qazaq qazaq emes, naǵyz qazaq dombyra» degen qanatty sózi aldaǵy atalyp ótilmek Ulttyq dombyra kúnine saı beıne bir rýhanı jańǵyrý serpininiń áserine ulasqandaı. Kele jatqan Ulttyq dombyra kúni qutty bolsyn!

Jarqyn Shákárim,
Qazaqstannyń eńbek 
sińirgen qaıratkeri

Sońǵy jańalyqtar

Aıtyp kelgen apat

Aımaqtar • Keshe

«Myń bala» jeńimpazdary

Rýhanııat • Keshe

Aqıqattyń aı dıdary – baspasóz

Egemen Qazaqstan • Keshe

Yntymaqtastyq yqpaly

Ekonomıka • Keshe

Jańa formattaǵy saýda

Ekonomıka • Keshe

Jótelge jeńil qaramańyz

Medısına • Keshe

Kókjardaǵy modýldi medpýnkt

Medısına • Keshe

Bitimgershilik sardarlary

Qazaqstan • Keshe

Jyp-jyly júrek býyndaı

Ádebıet • Keshe

Daýystyń da túsi bar

Ádebıet • Keshe

Talantty ánshige taǵzym

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar