10 Shilde, 2018

«Qarty bar el – qazynaly el»

1047 ret kórsetildi

Osydan 4 jyl buryn Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi elimizde 2030 jylǵa qaraı egde jastaǵy adamdardyń úlesi (2014 jyly – 6,9 paıyz) 11,2 paıyzǵa jetedi dep boljam jasaǵan bolatyn. Alaıda, búgingi jaǵdaı joǵarydaǵy kórsetilgen joramaldy teriske shyǵarǵandaı. О́ıtkeni Qazaqstanda qazirdiń ózinde jasy 60-tan asqan turǵyndar sany 12 paıyzǵa kóbeıip, ómir súrýdiń ortasha uzaqtyǵy 72 jasty kórsetip otyr.

Árıne bul jaǵymdy úrdisti elimizde halyqty áleýmettik turǵyda qoldaý sharalarynyń óz deńgeıinde júzege asyrylyp otyrǵanynyń, turǵyndardyń turmystyq jaǵdaıynyń jaqsara túskeniniń bir ólshemi retinde qarastyrýǵa bolady. Osy oraıda, elimizde egde jastaǵy adamdar qatarynyń óse túsýine sáıkes, olardyń áleýmettik máselelerin sheshýge, moraldyq-materıaldyq turǵydaǵy jaǵdaılaryna qatysty jańasha kózqarastyń qajettigi aıqyndala túsedi.  

Qazirgi tańda álemniń kóptegen elderinde, ásirese dástúrli otbasylary az, egde tartqan jalǵyzbasty jandar úlesi basym, qarttaryn arnaıy mekemelerge ornalastyrý úrdisi úırenshikti daǵdyǵa aınalǵan, qalyptasqan jaǵdaı sanalatyn Eýropa memleketterinde qarttardy qoldaý, olardyń áleýmettik máselelerin sheshý joldary birshama júıelengen. О́ıtkeni bul aımaqtarda qarttar máselesi sonaý HH ǵasyrdyń 50-60 jyldarynan bastap otbasylyq sheńberden shyǵyp, qoǵamdy ájeptáýir alańdatyp, sonyń sebebinen tıisti sharalardy qolǵa alý qajettigi týyndaǵan-dy. Iаǵnı, osy aralyqta Eýropa elderi atalǵan baǵytta naqty qadamdar jasaýǵa májbúr bolyp, aqyrynda qarttar isine qatysty sharalardy júzege asyrýda birshama tájirıbe jınaı bildi. Bul tájirıbeler BUU-nyń Qartaıý máseleleri jónindegi dúnıejúzilik assambleıasy aıasynda qabyldanǵan Qartaıý jónindegi Vena halyqaralyq is-qımyl josparynda (1982 j.), Qart adamdarǵa arnalǵan BUU-nyń qaǵıdattarynda (1991 j.), Qartaıý jónindegi Madrıd halyqaralyq is-qımyl qujatynda (2002 j.) kórinis tapty. Atalǵan joǵary deńgeıli qujattardyń qabyldanýy búginde egde jastaǵy adamdar máselesi álemdik aýqymdaǵy túıtkilderdiń birine aınalyp otyrǵanyn ańǵartady.

Al otbasylyq qundylyqtarǵa adal, dástúrli otbasylar qatary seldiremegen, ata-anaǵa degen izgi nıet búlinbegen bizdiń elimizde qarttar isi anaý aıtty qoǵamdyq dertke aınala qoıǵan joq. О́ıtkeni qara shańyraqtar qatary sıremegen Qazaqstanda jasy ulǵaıǵandardyń deni (taǵdyrdyń talaıymen jalǵyzdyqty serik etkenderdi qospaǵanda) ulyn uıaǵa, qyzyn qııaǵa qondyryp, kelin túsirip, nemere súıip, óz otbasynda perzentteriniń qamqorlyǵynda tirshilik etýde. Bul jaǵymdy úrdistiń saqtalýy qarttar máselesiniń basym bóligi óz shańyraqtary aıasynda sheshimin tabýyna, onyń jappaı qoǵamdyq túıtkilge aınalmaýyna septigin tıgizip otyr. Degenmen, bizdiń bul sózimiz Qazaqstanda qarttar máselesine qatysty túıtkilderdiń múlde joq ekendigin bildirmeıdi. О́ıtkeni egde jastaǵylardy  emdeý-saýyqtyrý, qorǵaý, eńbekke jaramdylaryn ózderiniń umtylysy bolǵan jaǵdaıda jumyspen qamtý, áleýmettik qamsyzdandyrý, bilimin, tájirıbesin eskere otyryp olardyń áleýetin paıdalaný máseleleri bizdiń qoǵamda óziniń ózektiligin kórsetýde. Bul óz kezeginde (kóptegen qarııalar qansha jerden óz shańyraqtarynda berekeli ǵumyr keship otyrǵanymen) qart adamdarǵa qamqorlyq jasaýda memleket róliniń mańyzdy ekenin bildiredi.

Sondyqtan bul máselelerge qatysty jańa kózqaras, naqty jobalar, tıisti sharalar qabyl­da­nýy qajet. Búgingi jas ýaqyty jetkende qarttyq kezeńge aıaq basatynyn eskere sóılesek, aıtylyp otyrǵan jaǵdaıattarǵa qaı-qaısymyz bolsaq ta jiti nazar aýdarǵanymyz jón-aq. 

Jalpy, atalǵan másele elimizde negizinen «Sa­lamatty Qazaqstan», «Densaýlyq» memle­ket­tik baǵdarlamalarynda qarastyrylyp ke­le­di. Degenmen, qart adamdar isin óz aldyna je­ke shesh­ken durys dep oılaımyz. Sondyqtan Qazaq­stan­da egde tartqan adamdarǵa arnalǵan, qart­tar­dyń ómir súrý sapasyn jaqsartý, den­saý­lyq saqtaý qyzmetterine qoljetimdiligin arttyrý, olardyń áleýetin elimizdiń damýyna baǵyttaý maqsattary qamtylǵan aýqymdy strategııalyq jospar, memlekettik baǵdarlama qajet-aq. Máselen, osyndaı baǵdarlamalar arqyly, basqasyn aıtpaǵanda, qarttardy jumyspen qamtý isi naqty qolǵa alynsa, nur ústine nur bolar edi. Bizdiń bulaısha sóıleýimizge Eýropa elderiniń jáne basqa da damyǵan memleketterdiń tájirıbeleri túrtki bolyp otyr. Olarda qalaı?

Mysaly, damyǵan birqatar elderde jasy kelgen qyzmetkerlerdiń uzaǵyraq eńbek etýin yn­ta­landyratyn tetikter qalyptasqan. So­nyń bir kórinisi retinde jasy kelgenderdiń ju­mys ýaqytyn birshama azaıtyp, olardyń zeı­netkerlikke shyqqannan soń da uzaǵyraq eńbek na­ryǵynda qalý múmkindigin qamtamasyz etý tásilin aıtýǵa bolady. Sondaı-aq jasamys adamdardy jeńil-jelpi tirlikterge, shyǵarmashylyq jumystarǵa tartý da mańyzdy. Osy arada qarttardyń ǵumyrlyq tájirıbelerin urpaq tárbıesine, qoǵamdy saýyqtyrý isine tıimdi paıdalaný qajettigin de umytpaǵanymyz jón. Osylaısha egde jastaǵy aǵa býyn ókilderin qoǵam ómirine belsendi túrde qatystyrýǵa kúsh salǵanymyz abzal. Budan qoǵam zor paıda kórmese, eshqandaı zııan shekpeıdi. Qarttarymyzǵa ózderiniń qoǵamǵa qajet ekendigin sezindire otyryp, belsendiligin arttyra bilsek, olardyń ómir súrý sapasynyń jaqsarýyna ári ómirleriniń uzaq bolýyna septigimizdi tıgizgen bolar edik. Qazaq «Qarty bar el – qazynaly el» deıdi. Olaı bolsa, qazynaly elimizde qarttardy qoldaýdy qaıyrymdylyq is qana emes, olardyń sapaly ómir súrý quqyǵyn qamtamasyz etý sharasy dep te qarastyrǵanymyz abzal.

Qarttyq múgedektiktiń nemese aýrýdyń balamasy emes. Kezinde keıingiler úshin terin tógip, eń­begin sińirgen qarttarymyz óz qoǵamyna naqty paı­dasyn tıgizip, rýhanı jáne ekonomıkalyq tur­ǵyda qozǵaýshy kúsh bola alady. Qoǵamda qarttar úlesiniń artýynyń basty sebebi retinde olardyń uzaq jasaýyn kóldeneń tartý jónsiz. Bul úrdiske demografııalyq qarqyndy ósimge qol jet­kize almaý máselesi áser etip otyrǵanyn qa­per­den shyǵarmaý kerek. Qarttardyń kóp bolýy – el damýynyń kórsetkishi. Qurmetteı bil­seń, qa­rttardyń qoǵamdaǵy belsendiligi arta be­redi.

Joldybaı BAZAR,
«Egemen Qazaqstan» 

Sońǵy jańalyqtar

Muz qursanǵan Ekibastuz

Aımaqtar • Búgin, 21:12

Úmit sáýlesi

Saıasat • Búgin, 21:11

Ult saýlyǵy – uly baılyq

Saıasat • Búgin, 21:09

Sábıdiń ómirin saqtap qaldy

Aımaqtar • Búgin, 21:02

Qataıǵan júrekti jibitetin eriktiler

Aımaqtar • Búgin, 21:01

Teatr baǵytyn talǵam anyqtaıdy

Teatr • Búgin, 20:59

Túrlengen temekiniń bári zııan

Medısına • Búgin, 20:58

MÁMS: Baıbalam salýdyń qajeti joq

Suhbat • Búgin, 20:55

Sańlaqtyń sońǵy samǵaýy

Qazaqstan • Búgin, 20:50

Kitap kókjıegi keńeıip keledi

Rýhanııat • Búgin, 20:41

Álem chempıonaty: Derek pen dáıek

Fýtbol • Búgin, 20:37

«Nemis máshınesi» jolda qaldy

Fýtbol • Búgin, 20:36

Stýdenttik teatr festıvali

Teatr • Búgin, 20:34

«Kúmbirle kúıim, elimde!»

Aımaqtar • Búgin, 20:28

Túrkistanda 200-deı úı jylýsyz qaldy

Aımaqtar • Búgin, 18:15

Uqsas jańalyqtar