07 Tamyz, 2018

Qazaqtyń toıy nemese Abaıdyń kómegi

1867 ret kórsetildi

Qudaıdyń qazynasyna balanatyn qazaq­tyń toıy dúrildep-aq tur. Bıznestiń basy dese bolarlyq. Toıhana ǵımaratyn salý bá­sekege aınaldy. Altynmen aptap, kú­mispen kúptegen saraılar birinen-biri asyp túsedi. Ondaı jerde toı jasaýdyń ózi de maqtanysh. Maqtanyshpen jasaǵan ke­remet toılardaǵy marapat sózder – qy­zyl tilde býyn joq degen osy eken ǵoı degizbeı qoımaıdy. Toıǵa kelgen 20-30 úl­ken-kishini tizip qoıyp sóıletken kezdegi sózder – aǵyl-tegil, básekeniń básin qyzdyrady. 

Qolynan kelgender Qazaq elinen asyp, shette toı ótkizip, shaqyrylǵan ıgi jaqsylar shabylyp baryp, aǵylyp kelip jatady. On­daı­dy estigende eki aýyldyń arasyna jete almaı júrgen eldegi jurt eske túsip, ózgege qal­dyrǵan qyrýar qarjy, átteń-aı, solarǵa buıyrsa, qınalǵan jany syılanar edi deısiń keıde.

Árıne qarjysy bar qaıdan qulaq shy­ǵar­sa da erik ózinde. Degenmen sol qarjy babalardan qalǵan atamekenniń asty-ústin­degi qazynanyń qaıyrymy ekeni anyq. «Qa­zaq­stan – qazynaly el, jer astyndaǵy baı­lyq – bir bizdiń ǵana emes, búkil keler urpaqtardyń nesibesi» dep Elbasy Nur­sultan Nazarbaev aıtqandaı, táńirim ultymyzdyń nıetine, alalyǵy joq adal tileýi­ne qaraı qazynany da úıip-tógip bergen. Tek baǵasyn bilip, ulttyń baǵyn ashsaq, urpaqty bardan taryqtyrmaı, alańsyz kún keshýine múmkindik bersek bolǵany.

Áńgimeniń ózegi qazaqtyń toıy týraly edi. Iá, atam qazaq toıdyń úlkenin súndet toı degen. Bul ata-ana úshin qasıetti mindet, qasterli uǵym, musylmandyqtyń belgisi. Burynǵylar budan keıingi úlken toı dep – ul­dyń úılený toıyn ataǵan. Qonaǵym dep tórge otyrǵyzǵan qyz uzatý toıyn da erekshe baǵalaǵan. Budan ózge ulan-asyr bolmasa­ da aǵaıyn-týys, quda-jegjat atap ótetin qýanyshtar da bolǵan.

Qazir toı túrlendi. Náreste ómirge kel­gennen bastap, toı bastalady. Árıne jaǵ­daıy kelip jatsa, jar salyp toı jasaı bergenge ne jetsin. Týǵan kún deısiz be – kóp qoı. Buryn 50-60 – osyndaı belesti jyldar ata­latyn bolsa, bul kúnderi 1 jastan bastap, 20-30-40 – bárin atap ótý úrdiske aınalyp barady. Bul keıde bardyń malyn shashsa, odan qalmaımyn dep tyrashtanǵan kedeıdi qaryzǵa kirgizip ketip jatady. Dara kórinem, ózgeden asyp túsem dep jalǵan básekege boı aldyryp, daraqylyqqa urynyp, bastaýy ádemi bolǵanmen sońy bas shaıqaýmen bitetin toılar da az emes.

Bir oıymyz aıtady, ondaı astamshylyq bardyń qadirin bilmeý, ne bas aýyryp, baltyr syzdap, mańdaı terdi tamshylatpaı ońaı jolmen kenele salǵan qarjynyń býy emes pe eken?

 Búgingi toı men toıhana dáýiri qanshaǵa baratynyn qaıdam, qaltasy qalyńǵa salmaq sala qoımaǵanmen, súıeneri bank, soǵan ǵana táýeldi qaltasy juqany qaryzǵa batyryp, álsirete berýi múmkin.

Bir toıda «toıyp alǵan» toı ıesi «Búgingi qyzyq qyzyq-aý, erteńgi bank qysqandaǵy shyjǵyrylǵan shyjyq tirlikten qalaı qutylam!» degeni esten ketpeıdi.

Bir azamattyń aıtqan áńgimesi osy arada taǵy oıǵa orala beredi. Ul men qyzynyń jaqsylyǵyn bankiniń nesıesimen ótkerip, shyrqy kirmeı shyr-pyr bolyp júrgende kenje uly qyńqyldapty. «Bitken jerim osy bolar» dep tóbe shashy tik turypty. Eldiń «matory» ustap qalady, meniń «matorym» netken myqty edi» depti.

Artynan ózge balalardan bul kem be, qaı bankiniń paıyzy tómen eken dep júr­gen­de uly: «Toı jasamaımyz. Bir kúngi jaq­sylyqqa sizdi ómir boıy qutylmaıtyn moıny­ńyzǵa qaryz qamytyn kıgizbeımin» deıdi.

Ákesi namysqa qamshy basyp nesıe alatynyn, qudanyń aldynda tómenshiktep otyrmaıtynyn aıtypty. Bala raıynan qaıtpaıdy. Qudaǵa barsa, toı jasaý kerek­tigin aıtady. Biraq ul men qyz toı jasamaıtyn bolyp bekip alǵan. Ákesi uıatty alǵa tartqanda, elge de, jelge de shashpaı, bankke telmirmeı, barymen bazar jasaıtyndaryn aıtady.

«Bul sheshimdi qaıdan taptyń?» degen ákesine balasy «Abaı kómektesti» deıdi. «Abaı kómektesse nege el kórgendeı etip toı jasamaımyz», dep ákesi Abaı degen dáýletti tanysyn oıǵa alady.

Balasy: «Sizdiń Abaı emes, qazaqtyń aqyn Abaıy» deıdi. «Qalaı kómektesedi?».

Uly Abaıdyń óleńderi men qara sózderin­de­gi sabaq bolar taǵylymdardy tarata aıtyp «Jıyrma úshinshi sózindegi»: «Bizdiń qazaqty ońdyrmaı júrgen bir qýanysh, bir jubanysh bar... jubanyshy: jalǵyz biz be, eldiń bári de sóıtip-aq júr ǵoı, kóppen kórgen uly toı,­ kóppen birge bolsaq bolady-daǵy degen sóz­di jubanysh qylady. Oǵan qudaı taǵala aı­­typ pa, kópten qalmasań bolady dep» degen tám­silin alǵa tartyp, «Men osyǵan den qoı­dym. Qatarǵa qosylsam kóppen júre­tin kún alda, áke, burynǵy qaryzdan qutylaıyq» depti.

Álgi azamat «Bul qııal emes, aqıqat, balaǵa basqa emes, bas berse tuıyqtan shyǵa­dy ekensiń. О́z basym Abaıdy oqymaı azyp júrgen sekildimin» dep edi.

Qazaqtyń toıy tarqamasyn deıik. Biraq toıdyń da toıy bar, áldi men álsiz báse­kelesemin dep tańy aırylmaý úshin, jańa zaman jastary ulttyń ozyq saltyn ǵana tý etip kóterse eken. Sonda jarysqa túsken kóptegen jurt toıy – sanalylar bas bolǵan salıqaly ult toıyna aınalary haq.

Súleımen MÁMET,
«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Kelisimde keleshek bar

Qoǵam • Keshe

Teńiz túısigi

О́ner • Keshe

Ańshylyq – asyl óner

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar