О́ner • 17 Qazan, 2018

Denıs Kın: Almatydaǵy mozaıkalardy saqtap qalǵym keledi

494 ret kórsetildi

Almatynyń kórikti kóshelerimen bite qaınasyp ketken monýmenttik kartınalardy jıystyryp, bas-aıaǵyn muqııat túgendep júrgen jalǵyz adam bar. Ol – almatylyq Denıs Kın. Onyń eldegi monýmenttik beıneleý óneri salasynyń búgingi jaı-japsary, Monumental Almaty jobasynyń mańyzy, bolashaq jospary jaıyndaǵy áńgimesin nazarlaryńyzǵa usynyp otyrmyz.

– Denıs, sizdi kópshilik mo­nýmenttik beıneleý óneri salasynyń zertteýshisi re­tin­de biledi. Jalpy, Qazaq­stan­da qashannan beri tura­syz? 

– Alǵash 17 jasymda stýdent almasý baǵdarlamasy arqyly Almatyǵa oqýǵa kelip, qazaq tili men orys tilin úırene bastadym. Keıin týyp-ósken jerim AQSh-tyń Kalıfornııa shtatyna oralǵan soń, lıngvıstıka salasyna den qoıdym. Qazir bes jyldan beri Almatyda turyp jatyrmyn. Qala arhıtektýrasy men ınfraqurylymyndaǵy, tirshiligindegi keı jaıttar meni qy­zyqtyra tústi. Alaıda aǵyl­shyn tilinde mardymdy derek tabý qıynǵa soqty. Qalanyń kórikti jerlerin jaıaý aralap, fotosýretke túsirip, qala týraly blog júrgize basta­dym. Osylaısha Walking Almaty jo­basy týrıster men almaty­lyqtar arasynda keń tanylyp, taralyp ketti. 

– Jaqynda ǵana áleý­mettik jelide mozaıkamen be­zen­dirilgen eski ǵımarattyń buzylǵaly jatqanyn aıtyp kómek suraǵan edińiz. Ol is qalaı retteldi?

– Qarasaı aýdany, Terekti aýylyndaǵy mozaıkany saqtap qalý týraly sońǵy sátte áleý­mettik jelige kómek surap jazýyma týra keldi. Mekemeniń ıesi mozaıkany tezdetip she­ship almasaq, ǵımaratty qu­ry­lys maqsatynda buzyp jat­qanyn habarlaǵan edi. Qaıda habarlaspadyq. Ákimdikke de shyqtyq. Aqyr sońynda jeli­degi jazbamyzdy kórgen bir kásipker qajetti tehnıka berip, mozaıkany sheship alý úshin álgi jerge bardyq. Bir qabyrǵasyn áldeqashan buzyp tastaǵan eken. Keshkisin mekemeniń qo­ja­ıyny mozaıka ózine kerek ekenin aıtyp, aınyp qalypty. Qa­byrǵadaǵy iri pannonyń qur­dymǵa ketkeni ókinishti, degen­men ekinshi qabyrǵadaǵy sýretti saqtap qalýǵa tıtteı de bolsa yqpal etkenimizge qýanysh­tymyz. Bul 1981 jyly jasalǵan Borıs Chývylkonyń mozaıkalyq shyǵarmasy bolatyn. 

– Jalpy, monýmenttik beı­­ne­leý óneri salasyna qy­­­zy­­­ǵýshylyǵyńyz qalaı bas­tal­ǵan edi? Monumental Alma­ty jo­basy sizge nelikten qym­bat?

– Almatyǵa alǵash kelgen kúnim áli esimde. Keńestik moný­menttik realızmniń qazaq­standyq damýy men monýmenttik naqyshtaǵy sáýlet qurylystary meni erekshe tańǵaldyrdy. Mundaı tamasha óner týyndylaryn Amerıkada esh jerden kóre almaısyz. Qaraýsyz jatqan kórkem týyndylardy saqtap qalǵym keldi. Osy maq­satta Monumental Almaty saı­tyn quryp, 100-den astam fres­ka, mozaıka, vıtraj syndy keskindeme jumystary týraly derekterdi toptastyrdym. Men bolmasam da, ónerge beıjaı qaramaıtyn ózge bireý jana­shyrlyq tanytqan bolar edi.

– Qandaı monýmenttik kes­­kindemeni erekshe aıtar edi­ńiz?

– Eń súıikti kompozı­sııa­lardyń biri retinde «Almaty» qonaqúıinde ornalasqan «Eńlik-Kebek» pannosyn (Moldahmet Kenbaev, Nıkolaı Sıvchınskıı, 1965 jyl) aıtar edim. Munda tarıhı jyrdyń bar bolmysy aıshyqtalǵan, anyq kórinedi. Soldan ońǵa qaraı eki jastyń ta­nystyǵynan bastalyp, ǵa­shyq­tyq kúresi jolyndaǵy syn-qater túgel baıandalǵan. Qıy­myl-qozǵalystary qandaı shynaıy, dál jandy sýret sııaqty. 

 «Eńlik-Kebek» pannosy, Moldahmet Kenbaev, Nıkolaı Sıvchınskıı, 1965 jyl

– Jumys barysynda qan­daı kedergiler jıi kezdesti?

– Qandaı qıyndyqqa tap bolmadyq deısiz. Baıqaýymsha, Qa­zaqstanda zertteý jumys­taryn júrgizý, ıaǵnı tıisti aqpa­ratqa qol jetkizý ońaı emes. Ásirese Ulttyq kitaphananyń jumys isteý júıesi kóńilimnen shyq­pady. Qyzmetkerler tap­syrys bergen kitaptyń joǵa­lyp ketkenin aıtty. Bul Ult­tyq qor emes pe, kitaptyń joǵalyp ketkeni qalaı? Meni asa tańǵaldyrǵan osy jaıt bol­dy. Ekinshi jıi kezdesken másele, ǵımarat ıelerimen til tabysa almadyq. Olar moný­menttik týyndylardy sýretke túsirýdi erekshe qupııa sanap, ruqsat bermeıtin. Máselen, N.Sas atyndaǵy balalar men jasóspirimderge arnalǵan mem­le­kettik akademııalyq orys teatrynyń mańdaıshasyndaǵy keskindemeni fotoǵa túsire al­ma­dyq. Mekeme basshylyǵy jata kep, qarsylyq tanytty. Jalpy ıdeıamyzdy birden tú­sine qoıatyndar az. 

– Qoldaýshylar boldy ma?

– Bastapqyda jobany óz qarjymmen jalǵyz atqa­ryp júrdim. Áıtkenmen son­sha­lyqty qaltaly adam emespin. Ýaqyt óte kele tıisti oryndarǵa hat joldaý kezinde Qazaqstan Sýretshiler odaǵy, Almaty ákim­diginiń týrızm basqarmasy qol­daý kórsetip, birqatar jumy­symyzdy jeńildetip bergeni ras.

– Qala ákimdigine atal­ǵan jobańyzdy usynyp kórme­dińiz be? 

– Ázirge ákimdiktiń týrızm bas­qarmasymen ǵana jumys atqaryp kórdik. Aldaǵy kúnderi Mádenıet basqarmasymen jo­ly­ǵyp, osy máseleni kún tár­ti­bine qoıǵymyz keledi. О́ıt­keni tarıhı mańyzy bar ult­tyq muralardy saqtaý jumys­tary olardyń tikeleı min­deti. Qanshalyqty qundy dúnıe­ler­diń qaraýsyz jatqanyn tú­sin­se eken deımiz.

– Qazirge deıin qansha mo­nýmenttik-sándik keskindeme týyn­dylaryn saqtap qala aldyńyzdar? 

– Alǵashqy jaqsy estelik­terdiń biri Dostyq –  Qajymuqan kósheleri qıylysyndaǵy jer­asty ótkelimen baılanysty. Aýdan ákimdigimen ke­lisimge kelip, osy jeras­ty ótkeliniń qabyrǵasyna qa­­shalǵan týyndyny saqtap qalýǵa ýaǵdalasqan bolatynbyz. Ilıa Malkov bas­taǵan jas sýretshiler qol ushyn sozyp, keskindemeni restavrasııadan ótkizdik. Esterińizde bolsa joǵalyp ketip, qaıta tabylǵan Moldahmet Kenbaev pen músinshi Nıkolaı Sıvchın­skııdiń «Sulýshash» pannosy sýretshiniń uly Alpamys Ken­baevtyń arqasynda Almaty qalasy ákimdiginiń qolda­ýymen Kóktóbege qoıylǵan bolatyn. Bul bir ǵana mysal. Qala bıligi ózge de artefaktilerge nazar aýdaryp, saqtaýdyń zań­dy joldaryn oılastyrsa eken. Menińshe, bul baǵyttaǵy jumystar endi ǵana bastaldy. Aldymen kópshilikke mun­daı tarıhı týyndylardy saqtap qalýdyń ne sebepti ma­ńyzdy ekenin túsindirip alýy­myz qajet. Qazirgi ýaqytta osy sa­laǵa qatysy bar tıisti uıym­darmen birlesip, zertteý ju­mystaryn bastadyq. Iаǵnı, kes­­kindemelerdiń týý tarıhyn, avtoryn anyqtaý tárizdi ju­mystardy júıelep jatyrmyz. 

– Al Qazaqstannyń ózge qalalaryndaǵy monýmenttik kartınalardyń jaıy qalaı?

– Keleshekte ózge qalalardaǵy muralardyń saqtalýy boıynsha jumystardy qolǵa alǵymyz keledi. Alaıda ózge aımaqtardy aralaý úshin qosymsha qarjy men ýaqyt kerek. Árıne, ózge qalalarǵa qaraǵanda mundaı art obektiler Almaty aýmaǵynda jaqsy saqtalǵan. Astana, Qaraǵandy qalalaryndaǵy nysandardyń basym kópshiligi qaladaǵy qurylys jumystary kezinde joıylyp ketken tárizdi.

– Aldaǵy jumys josparyńyzdy qaı tarapta jalǵastyrmaqsyz?

– Nazardan tys qalǵan monýmenttik keshenderdi izdestirip, bir júıege túsirý basty maqsatymyz bolyp qala bermek. Odan bólek Qazaqstandaǵy naqysh, freska, mozaıka jáne vıtraj kartasyn jasap, monýmenttik-sándik keskindeme týyndylary týraly kitap jazǵym keledi. Eldiń tarıhy men dástúrin baıandaıtyn monýmenttik óner kompozısııalaryn memleket óz baqylaýyna alýy tıis. Zamandastaryma, munyń mańyzdy is ekenin túsindirgim keledi.

– Áńgimeńizge rahmet.

Áńgimelesken  Aıa О́MIRTAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar