Aza Sháden. Kesilgen burym

О́zbekstanda týyp-ósken ol áskerı qyzmettegi atasynyń jumys yńǵaıymen Ortalyq Azııa aýmaǵynda otbasymen jıi qonys aýdarǵan. Osy sebepti bolsa kerek, en dalany erkin jaılaǵan sahara jurtynyń salt-dástúrine kishkentaıynan qanyǵyp ósipti. Biz muny kóshpendi halyqtardyń mádenıeti men dúnıetanymyna aıryqsha oryn tabylǵan jas sýretshiniń shyǵarmashylyǵynan ańǵardyq.

Azanyń qoltańbasynan kúr­deli dınamıkalyq yrǵaq pen jum­baq mazmundy, obrazdy sım­vol men metaforany jazbaı tanýǵa bolady. Ýaqyt aǵymymen úndesken kórkemdik teh­­nıka­synyń ózge­sheligi bir­de ońaı oqylsa, keıde aýyz­dy­­ǵymen alysqan asaýdaı alysqa áke­tedi. Mysaly, «She­she­le­ri men qyzdary» (Mothers and Daughters) kartınasy qyr áıe­liniń qala tirshiligine úıre­ni­s­ken, túrlengen beınesiniń bú­­gingi sıpaty haqynda. Áıel – oshaqtyń uıytqysy, altyn besiktiń kıesi sanalsa, burym áıel balasynyń sulýlyǵyna balanatyn. Kom­pozısııanyń «Qyz­dar» kartı­nasynda qalalyq áıelder úshin uzyn burymnyń endigi qadir-qasıeti kórsetilse, osyǵan jalǵas kelesi bir por­tretinde ishimdik ishkennen keıin burymyn kesip alǵan áıel keskindelgen. Sýretshiniń aıtýyn­sha, sýrettiń negizgi ıdeıasy keńestik fılm­derden alynǵan. Al «Shesheler» kartınasynda olardyń burymy asqar taýlar syndy beınelenedi. Tabıǵat ana tósinen nesibesin tergen aýyl áıelderiniń ómiri qalaǵa kóship kelgen soń jańa arnaǵa burylyp sala berdi. Endi olarǵa aıran uıytý, kúbi pisip, maı shaıqaý, qurt qaınatýdyń keregi joq, dúkenderge bar da qalaýyńsha satyp ala ber! Munyń sońy ne­men tynady? Qazirgi qazaq áıeli degende kimdi kórsetemiz? «Shesheleri men qyzdary» atty serııalyq jumys, mine, osyndaı suraqtarǵa túrtki bolar mazmun týdyrady.

Azanyń galereıasyndaǵy ta­ǵy bir irgeli jumys – Aral ta­qyrybyna arnalǵan «Aza tutý tekstýrasy» (Textures of grieving) atty polotnosy. Árı­ne Aral teńizin qutqarý ta­qy­rybyna qa­lam tartpaǵan jazarman qaýy­my kem de kem. Áıtse de Azanyń Aral taqyryby tóńi­regindegi izdenisi formalyq maz­mu­nymen daralanady. Iаǵ­nı te­ńiz ben adam taǵdyryn uqsas­tyra otyryp, jumystyń ne­gizgi ózegine aınal­dyrǵan. Mu­ny av­tordyń ózi bylaı dep tú­sindiredi: 

«Bul jumystyń negizgi aıtar oıy osy tóńirektegi ulttar men quryp ketýge shaq qalǵan Aral teńiziniń múshkil jaǵdaıy týraly. Olardyń ortaq tusy bar. Ortalyq Azııany sovettendirý qoǵamdy aıtarlyqtaı ózgeristerge ushy­ratqany barshaǵa málim. Áıel­­derge keńshilik, teńdik berý degen jeleý halyqty ulttyq bol­­mysynan aıyrdy. Osyndaı ab­sýrdtyq beıneler arqyly Ke­ńes Odaǵy ıdeologııasy Or­talyq Azııa úshin tıimdi boldy ma, álde ulttardy kúshtep uıyt­qan «birligi» turǵylyqty ha­lyqtardyń birtindep joıylýyna ákep soqty ma degen suraqty kól­deneń tastaımyn», deıdi.  
Atamekeninen jyraqta ósip, qıyr jaılaǵan qazaq qyzynyń kez kelgen dúnıege ulttyq dú­nıe­tanym epısentrinen kóz sa­latyndyǵy unady. Kóneniń kó­zin kóksegeni eskishildikke bura tartqany emes. 

«О́ner qazirgi sátte ómir sú­rýi tıis. Ádemilikti kógergen nan­nan da, júzin qaıǵy torlaǵan qar­tamys áıeldiń betinen de kó­rýge bolady» deıtin sýret­shi­niń keskindemedegi aıaq aly­synyń nyǵaıa túsýine 1920-40 jyldardyń áse­ri zor bolǵan. Ásirese Ka­zımır Malevıch, Natalıa Gon­cha­rova, Ernst Kırhner, Man Reı, Maks Bekman syndy kór­kem mádenıetke taısalmaı jańa­shyl lep ákelgen sýretshiler shy­ǵar­ma­­shylyǵyndaǵy túster kom­pozı­sııasy men taqyryp alýan­dyǵy ony áý bastan ereshe qy­zyqtyrǵan. 

– Meni erterektegi sýretshiler qarapaıym da tereń mazmunymen tartyp turady. Bálkim solar ómir súrgen shaqtar janyma ja­qyn bolar. Zymyraǵan búgingi zamannyń jańashyldyqtaryn asa unata bermeımin, – deıdi Aza.

Londonda on jyldan astam ýaqyt turyp kelgen ol jýyrda teńiz jaǵasyndaǵy Gastıngs qalashyǵyna qonys aýdarypty. Munda kreatıvti dızaıner retinde ártúrli jobalarǵa atsalysyp tu­rady. Kisi aıaǵy úzilmeıtin kafe, meıramhanalar men shokolad dú­­kenderi, kishigirim saýda-sat­tyq oryndary men merekelik fes­­­tıvaldardyń ortalyǵyna aı­­nalǵan qala qushaǵy qaı kezde bolsyn sýretshilerdi jat­syn­baǵan. Tipti beıresmı túrde «sý­retshiler qalasy» dep te atalýy tegin bolmasa kerek-ti. Biz­diń sýretshi qyz da osy qalada shy­­ǵar­mashylyǵyn óristetip, álemniń kórkemsýret galereıa­larynda jylyna kem degende bes márte jeke kórmesi ótse degen meje qoıyp otyr. О́ziń aıt­­qandaı, ekspromt-qııalyń men qýatty aqyndyq shabytyń tas­qyndaı bersin, Aza!