Qazaqstan • 29 Qańtar, 2019

«Qyzyl kitap» ta qamqorlyqqa zárý

2236 ret kórsetildi

«Qyzyl kitaptyń» besinshi basylymyna jetkilikti qarjylandyrý bolmaýy sebepti daıarlyq jumystary kesheýildep qalǵan. 

Flora men faýna qory qalaı anyqtalady?

Dala taǵysy qyzyl qasqyr, qara kúzen, qabylan jáne keıbir taý arqarlaryn endi qazaq jerinen jolyqtyra qoıýyńyz ekitalaı. О́ıtkeni bul janýarlardyń Qazaqstan jerinde kezdeskeni jaıly sońǵy elý jyldan beri birde-bir derek tirkelmegen. Túrli ekologııalyq faktorlar men júgensiz ketken brako­ner­lik shabýyldardyń kesirinen jeti basty aıdahardaı ańyz-ertegi elesine aınalyp kete bardy.

«Qyzyl kitap» – Qazaqstan aýma­ǵyndaǵy ósimdikter men jan­ýar­lardyń sırek kezdesetin jáne quryp ketý qaýpi tóngen túr­leriniń jaı-kúıi týraly má­­li­­­metter jınaqtalǵan jáne olar­­­dy zertteý, qorǵaý, ósimin mol­a­­ıtý jáne ornyqty paıdalaný jónindegi qajetti sharalardy qamtıtyn qujat. «Qyzyl kitapqa» engiz­iletin tizim joıylyp bara jatqan túrler, sany azaıyp bara jatqan túrler, sırek kezdesetin túrler, belgisiz túrler (ıaǵnı, tir­shiligi jetkiliksiz zerttelgen, al sany alańdaýshylyq týdy­r­ady), qalpyna keltirilgen túr­ler bolyp bes sanat bo­ıynsha retteledi. 

On jylda bir basylyp shyǵa­tyn «Qyzyl kitapqa» ósim­dik­ter men janýar­lar túrlerin en­gizý jáne odan shyǵarý jó­nin­­­de usynystar ázirleý úshin ve­­dom­stvoaralyq botanıkalyq jáne zoolo­gııalyq komıssııa­lar qury­lady.

Ulan-baıtaq Qazaqstan aýmaǵynyń tabı­ǵat jaǵdaıyna sáıkes ós­­im­dikter men jan-janýarlar dú­nıesi de alýan túr­li bolyp ke­ledi. Qazaqstan faý­na­synyń geno­qory kitabynyń (1989) má­li­me­tinshe, respýblıkamyzda tek omyrtqaly janýarlardyń (ba­lyq­tar, qosmekendiler, baýyrymen jor­ǵa­laý­shy­lar, qustar, sút­qorektiler) 835 túri esepke alyn­ǵan. Al omyrtqasyz ján­dik­­terdiń tek jartysyna jýyǵy ǵana anyqtalǵan, ıaǵnı 50 myńdaı shybyn-shirkeı, qurt-qumyrsqa, órmekshi, kene, mollıýska bar. 

Janýarlardyń jaýy – brakonerler

2006 jyly Úkimet qaý­ly­sy­men bekitilgen «Qyzyl kitap­qa» dóńgelek­aýyz­dylar men balyqtardyń 18 túri men túr­she­le­ri, qos­me­ken­di­ler­diń 3 túri, baýyrymen jorǵa­laý­shy­lar­­dyń 10 túri, qustardyń 57 túri jáne sútqorektilerdiń 40 túri men túrsheleri, barlyǵy omyr­t­qaly janýarlardyń 128 túri (túrshesi) engen. Olar­dyń arasynda joǵaryda atap ót­ke­nimizdeı, I sanattaǵy sút­qo­rek­tilerdiń tórteýi: qyzyl qas­qyr, qara kúzen, qabylan, taý arqar­larynyń – qyzylqum, altaı jáne qarataý túrsheleri, qus­tardan aq láılek, qyzǵylt birqazan, ıtelgi, lashyn, bıdaıyq túrleri Qazaqstan jerinen birjola joǵalyp ketse, mármer shúregeıdiń qonystanýy jaıly 20 jyldan astam ýaqyttan beri derek joq. 

Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komı­te­tiniń habarlaýynsha, tabıǵat qorǵaý zańnamasyn buzý derek­te­riniń jyl saıynǵy dınamıkasy artpasa, azaıyp otyrǵan joq. Salystyrmaly túrde qym­bat baǵa­la­na­tyn múıizine bola qaraquıryq, elik,  bra­kon­erler qolynan jıi oqqa usha­tyn kórinedi. Máselen, 2016 jyly 6 arqar, 12 qaraquıryq aýlansa, 2017 jyly 3 arqar, 113 qaraquıryq atyp alynǵan. Al 2018 jyly 2 arqar, 19 qara­quı­ryqty zańsyz atý deregi tirkelgen. Joıylyp bara jatqan túrge jatatyn ıtelgi men suńqar qustaryn aýlaý da tolastar emes. 2016 jyly 25 ıtelgi, 2018 jyly 23 suńqar, 7 ıtelgi qusy zańsyz shetel asqan. Zoolog mamandardyń aıtýynsha, ózen kámshaty, qara kirpi, ala jerteser, aqquıryq, úlken myqı, turymtaı, jumbaq shybynshy, ásem shymshyq túr­leri popýlıa­sııalary mólsherden tys kóbeı­gen­dik­ten «Qyzyl kitap­tyń» úshin­shi basylymyna engizilmeı, tizim­nen shy­ǵarylǵan. 

Ańdy zańsyz atý deregi jıi tirkeletin aımaqtyń kóshin Batys Qazaqstan bastasa, odan keı­ingi orynǵa Aqmola men Soltús­tik Qazaqstan oblystary jaı­­ǵas­qan. Mundaı zańsyzdyqtan Al­ma­ty men Qaraǵandy oblys­tary da qurala­qan emes. Sırek kezdesetin jan­­ýar­­­­lardy aýlaǵany úsh­in Qyl­mys­tyq kodekstiń 337-babyna sáıkes belgili bir laýazymdardy atqarý nemese bel­gili bir qyzmetpen aınalysý quqyǵynan úsh jylǵa deıingi merzimge aıyra otyryp, bes myń aılyq eseptik kórsetkishke deıingi mól­sherde aıyppul salý kózdelgen. Bolmasa sol mól­sher­de túzeý jumystaryna, 1200 saǵatqa deıingi merzimge qo­­ǵam­­dyq ju­­mys­­tarǵa tartýǵa, bes jylǵa deıingi mer­zim­ge bas bos­tan­dyǵyn shekteýge nemese bas bostandyǵynan aıyrý jaza­sy taǵaıyndalady. Sonymen qatar zań buzýshyǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń janýar­lar dúnıesin qorǵaý, ósimin mo­laıtý jáne paıdalaný sala­syn­daǵy zańnamasyn buzýdan kel­tir­il­gen zııannyń ornyn toltyrý mólsherin aıqyndaý ádistemesi qol­­da­ny­lady. Alaıda, zań bra­kon­­­­erlerdi aýyzdyqtaýǵa dár­men­­siz bolyp otyr.

Zoologııa ınstıtýty jabylý aldynda tur 

Qazaqstannyń qazirgi janýarlar álemi, sonymen qatar burynǵy geo­lo­gııa­lyq dáýir fa­ý­nasy jaıly jańa ǵylymı má­li­metter alý, olardyń evolıýsııa­syn zertteý jáne qorshaǵan orta jaǵdaıyna baılanysty po­pýl­ıasııa dınamıkasynyń zań­dy­­­­lyǵyn anyqtaý – Zoolo­gııa ınstıtýtynyń mindeti. Atal­ǵan ınstıtýtta 36 jyldan beri eńbek etip kele jatqan jet­ek­shi ǵy­ly­mı qyz­met­ker, bıologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Perızat Esenbekova sırek ja­nýar­­lardyń taralýy men sany jónindegi maǵlumattardyń az­dy­ǵyn, sáıkesinshe saqtaý sharalary jóninde qandaı da bir sheshim qabyldaý qıyndyq týdyratynyn alǵa tartady.

– Belgili bir túrdiń «Qyzyl kitap­ta­ǵy» sanaty men «Qyzyl kitap» tizimine engizilýi úshin qajetti derek jet­ki­liksiz. Sondyqtan bul jumysta sany sırek janýarlar týraly jańa derektermen qatar, budan 10 jyl burynǵy málimetter de paıda­lanylady. Soǵan sáıkes, «Qyz­yl kitap­tyń» ke­le­si basy­­­­lymy jaryq kór­genshe, maman-zo­ologtarǵa osy janýar­lar jaı­ly jańa málimetter jınaý­ǵa múm­kin­dik tý­dyryp, zertteý jumys­taryn júrgizýge jaǵ­­daı jasaý kerek. Sondaı-aq sany azaı­­ǵan nemese kóbeıgen túrlerdiń sa­na­tyn ózgertý kerek. Bul jumys kólemdi jáne oryndaý úshin ýaqytty talap etedi, – degen ǵylymı qyzmetker bizge birneshe máseleniń basyn ashyp berdi. Basty sebebi retinde, 1995 jyly arnaýly jabaıy janýarlardy qorǵaý zert­hanasy jabylǵannan keıin sany azaıyp ketken haıýanattardy zertteý taqyryby zoologııa ǵylymynyń jalpy máselesimen aýys­tyrylǵan. Osydan soń sany sırek janýarlar týraly máli­met­ter zoologııalyq zertteýler kezinde ǵana jınalatyn bolǵan. Joıylyp ketý qaýpi bar janýarlar jónindegi mundaı az materıaldar zertteý nátıjelerin qorytýǵa qıyndyq týdyryp otyr. Tipti 2020 jyly jaryqqa shyǵýǵa tıisti «Qyzyl kitaptyń» besinshi basylymyna jetkilikti qarjylandyrý bolmaýy sebepti daıarlyq jumystary kesheýildep qalǵan. 

– Qazaqstan «Qyzyl kita­by­nyń» kelesi basylymyn jaryqqa shyǵarý úshin zoolog-mamandarǵa zertteýler júr­gizýge jaǵdaı jasap, qarjyny ke­sh­ik­­­­tir­meı bólý kerek. Qazaqstan janýar­lary ishinde omyrtqalylar ǵana emes, omyr­t­qasyz janýar­lar da bar, ol­ar­dyń da «Qyz­yl kitabyn»  jary­qqa shy­ǵarý kerek. Men osy ınstıtýtqa orna­las­qa­nymda 800 adam jumys istese, qazir 8 adam ǵana qaldy. Qarjy bólin­be­gennen keıin, ma­mandar kún­kóris úshin ár jaqqa tar­ap ketti. Instıtýt jabylýdyń az al­dyn­­da tur, – deıdi  Perızat Esenbekova. 

Mamandar «Qyzyl kitaptyń» kelesi basylymy jaryq kór­gen­­she, ýaqyt ozdyrmaı zoolog-ma­man­­darǵa jańa málimet jı­naý­ǵa múmkindik týdyrý, sondaı-aq sa­ny azaıǵan túrlerdiń mártebesin  Halyq­aralyq tabıǵat qor­ǵaý oda­­ǵynyń jańa shkalasyna sáı­kestendirý kerektigin aı­typ, da­byl qaǵyp otyr. Odan bólek ıns­tıtýttyń aýyl sharýa­­­shy­ly­ǵy, medısına men tabı­ǵat­ty qor­ǵaýdyń ǵylymı jáne prak­tıka­lyq máselelerin sheshýde úlken mańyzy bar 76 jyl boıy jı­naqtalǵan zoologııa­lyq kolleksııalary da júıeli saq­taýǵa zárý.

P.S. Jýyrda «Aqbókenge arasha bolamyn» dep brakonerler qolynan ajal qushqan ınspektor Erlan Nurǵalıevtiń qazasy sheteldik basylymdarda da habarlanyp, osy salanyń túıtkildi tustaryna qoǵam nazaryn jappaı aýdardy. Ań ǵana emes, adamnyń ózine qarý kezengen búgingi qoǵamda bıoalýantúrlilikti saqtaý máselesi salalyq mamandar men tabıǵat qorǵaýǵa yntaly jekelegen adamdardyń mindeti ǵana emestigin, ǵylymı-zertteý jumystaryn uıymdastyrýǵa túbegeıli reforma kerek ekendigin kórsetip otyr. Qazaqstandyq ǵylymnyń ózindik sıpattarynyń biri qarjylandyrýdyń negizinen qoldanbaly zertteýlerge jumsalatyndyǵy, irgeli sıpattaǵy zertteýler qaǵajý kórip, basymdyq ǵylymı nátıjeden buryn resýrstarǵa baǵdarlanýynyń sońy osyndaı qordalanǵan kúrdeli máselelerge ulasyp otyr. Ekonomıkanyń bir sektory bolatyn ǵylymnyń salaaralyq úılesýiniń júzege asyrylýy, onyń ishinde irgeli zertteýlerdiń tıimdi úılestirilýi qashanǵy ilespeli faktor retinde qarastyryla bermek? «Qyzyl kitapqa» engen janýarlar týraly máseleni qozǵaı otyryp, «Qyzyl kitaptyń» ózi qamqorlyqqa zárý ekenin túsindik. El Úkimeti nazar aýdarmasa, otandyq «Qyzyl kitaptyń» jaǵdaıy múshkil.

Aıa О́MIRTAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Atyraýda birqatar sheneýnik jazalandy

Aımaqtar • Búgin, 19:55

Dıllıan Ýaıt qaharyna mindi

Kásipqoı boks • Búgin, 19:10

Alvaresti Andrademen kezdespegeni úshin aıyptady

Kásipqoı boks • Búgin, 18:05

Sıngapýrdyń sońǵy aýyly

Álem • Búgin, 17:55

Ahmet Baıtursynulyna eskertkish ornatylady

Rýhanııat • Búgin, 17:20

Petr Iаn úzdikter qataryna endi

Jekpe-jek • Búgin, 16:05

Uqsas jańalyqtar