Flora men faýna qory qalaı anyqtalady?
Dala taǵysy qyzyl qasqyr, qara kúzen, qabylan jáne keıbir taý arqarlaryn endi qazaq jerinen jolyqtyra qoıýyńyz ekitalaı. О́ıtkeni bul janýarlardyń Qazaqstan jerinde kezdeskeni jaıly sońǵy elý jyldan beri birde-bir derek tirkelmegen. Túrli ekologııalyq faktorlar men júgensiz ketken brakonerlik shabýyldardyń kesirinen jeti basty aıdahardaı ańyz-ertegi elesine aınalyp kete bardy.
«Qyzyl kitap» – Qazaqstan aýmaǵyndaǵy ósimdikter men janýarlardyń sırek kezdesetin jáne quryp ketý qaýpi tóngen túrleriniń jaı-kúıi týraly málimetter jınaqtalǵan jáne olardy zertteý, qorǵaý, ósimin molaıtý jáne ornyqty paıdalaný jónindegi qajetti sharalardy qamtıtyn qujat. «Qyzyl kitapqa» engiziletin tizim joıylyp bara jatqan túrler, sany azaıyp bara jatqan túrler, sırek kezdesetin túrler, belgisiz túrler (ıaǵnı, tirshiligi jetkiliksiz zerttelgen, al sany alańdaýshylyq týdyrady), qalpyna keltirilgen túrler bolyp bes sanat boıynsha retteledi.
On jylda bir basylyp shyǵatyn «Qyzyl kitapqa» ósimdikter men janýarlar túrlerin engizý jáne odan shyǵarý jóninde usynystar ázirleý úshin vedomstvoaralyq botanıkalyq jáne zoologııalyq komıssııalar qurylady.
Ulan-baıtaq Qazaqstan aýmaǵynyń tabıǵat jaǵdaıyna sáıkes ósimdikter men jan-janýarlar dúnıesi de alýan túrli bolyp keledi. Qazaqstan faýnasynyń genoqory kitabynyń (1989) málimetinshe, respýblıkamyzda tek omyrtqaly janýarlardyń (balyqtar, qosmekendiler, baýyrymen jorǵalaýshylar, qustar, sútqorektiler) 835 túri esepke alynǵan. Al omyrtqasyz jándikterdiń tek jartysyna jýyǵy ǵana anyqtalǵan, ıaǵnı 50 myńdaı shybyn-shirkeı, qurt-qumyrsqa, órmekshi, kene, mollıýska bar.
Janýarlardyń jaýy – brakonerler
2006 jyly Úkimet qaýlysymen bekitilgen «Qyzyl kitapqa» dóńgelekaýyzdylar men balyqtardyń 18 túri men túrsheleri, qosmekendilerdiń 3 túri, baýyrymen jorǵalaýshylardyń 10 túri, qustardyń 57 túri jáne sútqorektilerdiń 40 túri men túrsheleri, barlyǵy omyrtqaly janýarlardyń 128 túri (túrshesi) engen. Olardyń arasynda joǵaryda atap ótkenimizdeı, I sanattaǵy sútqorektilerdiń tórteýi: qyzyl qasqyr, qara kúzen, qabylan, taý arqarlarynyń – qyzylqum, altaı jáne qarataý túrsheleri, qustardan aq láılek, qyzǵylt birqazan, ıtelgi, lashyn, bıdaıyq túrleri Qazaqstan jerinen birjola joǵalyp ketse, mármer shúregeıdiń qonystanýy jaıly 20 jyldan astam ýaqyttan beri derek joq.
Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıtetiniń habarlaýynsha, tabıǵat qorǵaý zańnamasyn buzý derekteriniń jyl saıynǵy dınamıkasy artpasa, azaıyp otyrǵan joq. Salystyrmaly túrde qymbat baǵalanatyn múıizine bola qaraquıryq, elik, brakonerler qolynan jıi oqqa ushatyn kórinedi. Máselen, 2016 jyly 6 arqar, 12 qaraquıryq aýlansa, 2017 jyly 3 arqar, 113 qaraquıryq atyp alynǵan. Al 2018 jyly 2 arqar, 19 qaraquıryqty zańsyz atý deregi tirkelgen. Joıylyp bara jatqan túrge jatatyn ıtelgi men suńqar qustaryn aýlaý da tolastar emes. 2016 jyly 25 ıtelgi, 2018 jyly 23 suńqar, 7 ıtelgi qusy zańsyz shetel asqan. Zoolog mamandardyń aıtýynsha, ózen kámshaty, qara kirpi, ala jerteser, aqquıryq, úlken myqı, turymtaı, jumbaq shybynshy, ásem shymshyq túrleri popýlıasııalary mólsherden tys kóbeıgendikten «Qyzyl kitaptyń» úshinshi basylymyna engizilmeı, tizimnen shyǵarylǵan.
Ańdy zańsyz atý deregi jıi tirkeletin aımaqtyń kóshin Batys Qazaqstan bastasa, odan keıingi orynǵa Aqmola men Soltústik Qazaqstan oblystary jaıǵasqan. Mundaı zańsyzdyqtan Almaty men Qaraǵandy oblystary da quralaqan emes. Sırek kezdesetin janýarlardy aýlaǵany úshin Qylmystyq kodekstiń 337-babyna sáıkes belgili bir laýazymdardy atqarý nemese belgili bir qyzmetpen aınalysý quqyǵynan úsh jylǵa deıingi merzimge aıyra otyryp, bes myń aılyq eseptik kórsetkishke deıingi mólsherde aıyppul salý kózdelgen. Bolmasa sol mólsherde túzeý jumystaryna, 1200 saǵatqa deıingi merzimge qoǵamdyq jumystarǵa tartýǵa, bes jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵyn shekteýge nemese bas bostandyǵynan aıyrý jazasy taǵaıyndalady. Sonymen qatar zań buzýshyǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń janýarlar dúnıesin qorǵaý, ósimin molaıtý jáne paıdalaný salasyndaǵy zańnamasyn buzýdan keltirilgen zııannyń ornyn toltyrý mólsherin aıqyndaý ádistemesi qoldanylady. Alaıda, zań brakonerlerdi aýyzdyqtaýǵa dármensiz bolyp otyr.
Zoologııa ınstıtýty jabylý aldynda tur
Qazaqstannyń qazirgi janýarlar álemi, sonymen qatar burynǵy geologııalyq dáýir faýnasy jaıly jańa ǵylymı málimetter alý, olardyń evolıýsııasyn zertteý jáne qorshaǵan orta jaǵdaıyna baılanysty popýlıasııa dınamıkasynyń zańdylyǵyn anyqtaý – Zoologııa ınstıtýtynyń mindeti. Atalǵan ınstıtýtta 36 jyldan beri eńbek etip kele jatqan jetekshi ǵylymı qyzmetker, bıologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Perızat Esenbekova sırek janýarlardyń taralýy men sany jónindegi maǵlumattardyń azdyǵyn, sáıkesinshe saqtaý sharalary jóninde qandaı da bir sheshim qabyldaý qıyndyq týdyratynyn alǵa tartady.
– Belgili bir túrdiń «Qyzyl kitaptaǵy» sanaty men «Qyzyl kitap» tizimine engizilýi úshin qajetti derek jetkiliksiz. Sondyqtan bul jumysta sany sırek janýarlar týraly jańa derektermen qatar, budan 10 jyl burynǵy málimetter de paıdalanylady. Soǵan sáıkes, «Qyzyl kitaptyń» kelesi basylymy jaryq kórgenshe, maman-zoologtarǵa osy janýarlar jaıly jańa málimetter jınaýǵa múmkindik týdyryp, zertteý jumystaryn júrgizýge jaǵdaı jasaý kerek. Sondaı-aq sany azaıǵan nemese kóbeıgen túrlerdiń sanatyn ózgertý kerek. Bul jumys kólemdi jáne oryndaý úshin ýaqytty talap etedi, – degen ǵylymı qyzmetker bizge birneshe máseleniń basyn ashyp berdi. Basty sebebi retinde, 1995 jyly arnaýly jabaıy janýarlardy qorǵaý zerthanasy jabylǵannan keıin sany azaıyp ketken haıýanattardy zertteý taqyryby zoologııa ǵylymynyń jalpy máselesimen aýystyrylǵan. Osydan soń sany sırek janýarlar týraly málimetter zoologııalyq zertteýler kezinde ǵana jınalatyn bolǵan. Joıylyp ketý qaýpi bar janýarlar jónindegi mundaı az materıaldar zertteý nátıjelerin qorytýǵa qıyndyq týdyryp otyr. Tipti 2020 jyly jaryqqa shyǵýǵa tıisti «Qyzyl kitaptyń» besinshi basylymyna jetkilikti qarjylandyrý bolmaýy sebepti daıarlyq jumystary kesheýildep qalǵan.
– Qazaqstan «Qyzyl kitabynyń» kelesi basylymyn jaryqqa shyǵarý úshin zoolog-mamandarǵa zertteýler júrgizýge jaǵdaı jasap, qarjyny keshiktirmeı bólý kerek. Qazaqstan janýarlary ishinde omyrtqalylar ǵana emes, omyrtqasyz janýarlar da bar, olardyń da «Qyzyl kitabyn» jaryqqa shyǵarý kerek. Men osy ınstıtýtqa ornalasqanymda 800 adam jumys istese, qazir 8 adam ǵana qaldy. Qarjy bólinbegennen keıin, mamandar kúnkóris úshin ár jaqqa tarap ketti. Instıtýt jabylýdyń az aldynda tur, – deıdi Perızat Esenbekova.
Mamandar «Qyzyl kitaptyń» kelesi basylymy jaryq kórgenshe, ýaqyt ozdyrmaı zoolog-mamandarǵa jańa málimet jınaýǵa múmkindik týdyrý, sondaı-aq sany azaıǵan túrlerdiń mártebesin Halyqaralyq tabıǵat qorǵaý odaǵynyń jańa shkalasyna sáıkestendirý kerektigin aıtyp, dabyl qaǵyp otyr. Odan bólek ınstıtýttyń aýyl sharýashylyǵy, medısına men tabıǵatty qorǵaýdyń ǵylymı jáne praktıkalyq máselelerin sheshýde úlken mańyzy bar 76 jyl boıy jınaqtalǵan zoologııalyq kolleksııalary da júıeli saqtaýǵa zárý.
P.S. Jýyrda «Aqbókenge arasha bolamyn» dep brakonerler qolynan ajal qushqan ınspektor Erlan Nurǵalıevtiń qazasy sheteldik basylymdarda da habarlanyp, osy salanyń túıtkildi tustaryna qoǵam nazaryn jappaı aýdardy. Ań ǵana emes, adamnyń ózine qarý kezengen búgingi qoǵamda bıoalýantúrlilikti saqtaý máselesi salalyq mamandar men tabıǵat qorǵaýǵa yntaly jekelegen adamdardyń mindeti ǵana emestigin, ǵylymı-zertteý jumystaryn uıymdastyrýǵa túbegeıli reforma kerek ekendigin kórsetip otyr. Qazaqstandyq ǵylymnyń ózindik sıpattarynyń biri qarjylandyrýdyń negizinen qoldanbaly zertteýlerge jumsalatyndyǵy, irgeli sıpattaǵy zertteýler qaǵajý kórip, basymdyq ǵylymı nátıjeden buryn resýrstarǵa baǵdarlanýynyń sońy osyndaı qordalanǵan kúrdeli máselelerge ulasyp otyr. Ekonomıkanyń bir sektory bolatyn ǵylymnyń salaaralyq úılesýiniń júzege asyrylýy, onyń ishinde irgeli zertteýlerdiń tıimdi úılestirilýi qashanǵy ilespeli faktor retinde qarastyryla bermek? «Qyzyl kitapqa» engen janýarlar týraly máseleni qozǵaı otyryp, «Qyzyl kitaptyń» ózi qamqorlyqqa zárý ekenin túsindik. El Úkimeti nazar aýdarmasa, otandyq «Qyzyl kitaptyń» jaǵdaıy múshkil.
Aıa О́MIRTAI,
«Egemen Qazaqstan»
