Aımaqtar • 08 Sáýir, 2019

О́nerli stýdentter О́skemende bas qosty

895 ret kórsetildi

О́skemendegi S.Amanjolov atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetinde Jastar jyly aıasynda «Uly óner – ult jańǵyrýy» taqyrybymen stýdenttik teatrlar festıvali ótti. Eki kúnge sozylǵan óner merekesine elimizdiń 8 qalasyndaǵy 10 joǵary oqý ornynan 12 stýdenttik teatr qatysty.

Festıval qorytyndysynda «Sáken» pesasyn sahnalaǵan Nur-Sultan qalasyndaǵy S.Seıfýllın atyndaǵy Qazaq agrotehnıkalyq ýnıversıtetiniń «Aq jelken» teatry bas júldege (200 myń teńge) laıyq dep tanyldy. Birinshi oryndy Taldyqorǵan qalasynyń I.Jansúgirov atyndaǵy Jetisý memlekettik ýnıversıtetiniń «Jas túlek» (jetekshisi – Ǵalııa Temirbaeva, «Jan daýa» spektakli) teatry ıelendi. Eki 2 oryndy L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń «Shańyraq» (jetekshisi – Janserik Sadyqov, «Bir túp alma aǵashy» spektakli), Taraz memlekettik pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń «Jansaraı» (jetekshisi – Maıra Álimbekova, I.Saparbaıdyń «Aýyldan kelgen arý» spektakli), úsh 3 oryndy Almatydaǵy Turan ýnıversıtetiniń «TeArt Turan» (jetekshisi – Jámılá Qaıypberdi, «Qaı zaman» qoıylymy), Taraz ınnovasııalyq-gýmanıtarlyq ýnıversıtetiniń «TIGÝ Jastar teatry» (jetekshisi – Ábıirbek Tináli, «Temir qatyn»), Shákárim atyndaǵy Semeı memlekettik ýnıversıtetiniń «Qaragóz» (jetekshisi – Aıman Aqtanova, «Keýdeńde  soqqan júregim») teatrlary ózara bólisti. Sonymen qatar Sársen Amanjolov atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń «Shabyt» teatrynyń akteri Júrsin Jumabaev «Úzdik er adam róli», L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń «Zhas Star» teatrynyń akteri Baıan Saılaýbek «Úzdik áıel róli», osy teatrdyń taǵy bir ónerpazy Nuráli Ońalbek «Epızodtaǵy úzdik er adam róli» jáne «Shabyt» teatrynyń akteri Gúlbıbi Seıdalıeva «Epızodtaǵy úzdik áıel adam róli» atalymdarymen marapattaldy.

Júlde alyp, júzderi bal-bul janǵan ónerli stýdentterdi Sársen Amanjolov atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń rektory Muhtar Tólegen quttyqtady. «Jastar jyly aıasynda talantty jastardy qoldaý, qanattandyrý ári ár óńirdiń stýdentteriniń dostyq qarym-qatynastaryn nyǵaıtý maqsatynda osy sharany uıymdastyrdyq. Sizderdiń tek bilim-ǵylymmen shektelmeı, mádenıetti kóterýge úles qosyp jatqandaryńyz qýantady. Sabaqpen birge ónerdi qosa alyp júrgenderińizge alǵys bildiremiz. ShQMÝ – Shyǵystaǵy 65 jyldyq tarıhy bar irgeli ýnıversıtet. Biz ónerli, talantty, talapty jastardy árkez qoldaýǵa daıynbyz», - dedi Muhtar Ádilbekuly. 

Stýdentterdiń ónerine baǵa bergen qazylar alqasynyń tóraǵasy, О́skemendegi oblystyq drama teatrdyń kórkemdik jetekshisi Sahan Ákeleev festıvaldiń ótý deńgeıine qatysty óz pikirin bildirdi. «Teatrdyń stýdentteriniń tańdaǵan taqyryby, akterlik sheberlikteri, rejısserlik sheshimderi joǵary deńgeıde bolǵandyqtan bas júldeni biraýyzdan «Sáken» qoıylymyna berdik. «Qaı zaman» qoıylymy kreatıvti kóringenimen, ýaqyty tym qysqa ári aıaq jaǵy túsiniksiz bolǵandyqtan júldege ilige almady. Áıtpese súbeli oryndardyń birine laıyq qoıylym edi. Taldyqorǵandyq stýdentter qoıǵan «Jan daýa» qoıylymynda búgingi kúnniń ózekti máseleleriniń biri - nashaqorlyq taqyryby qaýzalypty. «Shatyr astyndaǵy men» qoıylymy da qazirgi kezeńniń túıtkildi máselelerin kóterýmen erekshelendi. О́skemendik «Shabyt» teatry da festıvalge aıryqsha daıyndyqpen kelipti. «Mahabbat muńy» qoıylymynyń rejısserlik sheshimi ózgeshe boldy. Sahnadaǵy qolshatyrdyń oınap ketýi, oryndyqtardyń birneshe reńkke enýi, bólmege, keńsege, esiktiń bosaǵasyna aınalýy, adamnyń jan dúnıesin shatyrlardy aınaldyrý arqyly berýi óte áserli shyqty. Akterlik ansambl bar. Bir sózben aıtqanda, kásibı teatrlarmen terezesi teń bolmasa da olarmen talasqa túsetindeı qarym-qabiletke ıe, ózindik bet-beınesi bar óner shańyraqtarynyń qalyptasyp kele jatqanyn kórdik. Soǵan qýandyq. Árıne, qıyn taqyrypty alyp, ony ıgere almaǵan teatrlar da boldy. «Tıse terekke, tımese butaqqa» degendeı, eshqandaı aıtar oıy joq, jaýapkershilik júgin tolyq sezinbegen teatrlardy da kórdik. Kemshilikterin jetekshilerine eskerttik», - deıdi S.Ákeleev.

Sońǵy jańalyqtar

Kelisimde keleshek bar

Qoǵam • Keshe

Teńiz túısigi

О́ner • Keshe

Ańshylyq – asyl óner

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar