Teatr • 07 Mamyr, 2019

Teatr – kıimilgishten, tálim – tabaldyryqtan

957 ret kórsetildi
Aýylymen aýylynyń arasyn aılyq jolmen ólshegen keń dalanyń ústinen «Jibek joly» ótkeni belgili. Shaldyqpaıtyn jorǵa, sharshamaıtyn túıemen sapar shekken jolshy qansha!

Sheshendik pen qyraǵylyqqa tárbıeleý úshin ertip shyqqan jasty jumsaǵan kónekóz kópti kórgen qarııa:

– Balam, qarap qaıtshy, anaý jatqan el kóshken jurt kimdiki eken? – deıdi.

Asaý taıyn oınaqtatyp baryp qaıtqan jas jigit:

– Ata, beıbastaq eldiń jurty eken, – degen jaýap ákeledi.

Kóshken eldiń ornynan ne kórdi jas jigit? Eki basymen de oshaq kúlin kósegen kóseý kórdi.

– Ony qaıdan bildiń? – deıdi qarııa.

– Ata, kóseýdiń eki basymen ot kósegen kelinge ónege úıretpegen eneleri bolsa, kóshken jurttyń ornyn jınatatyn basshy – aqsaqaly joq bolsa, ol el beıbastaq, kórgensiz bolmaı ma? – dep qarsy suraq qoıady jas jigit.

Mine, kóshken jurttyń ornyna baǵa bergen kóshpendiler osyndaı baıqampaz. Sondaǵy kóshken aýyldy kórgensiz atandyrǵan bir ǵana kóseý.

Keń dalamyzda, Qudaıǵa shúkir, ózen men kól jeterlik. Orman-taý da sulýlyǵyn asyryp tur. Sonda baryp jazda demalatyndar otyrǵan ornyn jınamaı kete barady. О́ıtkeni olar kóshpendiler qaldyrǵan osyndaı ónegeli sózdi oqymaıdy. Kól jaǵasy qoqystan arylmaıdy, balyǵyn aýlap bolyp, bótelkesin sýǵa atyp ketip bara jatady adamdar. Olar ózderin kórgensizbiz dep oılaı almaıdy. Kelesi jazda ákeden kórgenin balasy qaıtalaıdy. Osylaısha, bizdiń ásem tabıǵat qoqysqa tolyp tur. Sulý shahar Almatyda júrgen «mádenıetti jastar» qaltasynda jatqan qaǵazyn, tartqan shylymyn oılanbastan laqtyryp júre beredi áli kún. О́tken ǵasyrda biz oqyǵan kezde syldyrap sý aǵatyn bulaqtar búginde qoqysqa tolyp turady. Nege? Kóshpendi babanyń beıbastaq degen sóziniń mazmunyn uqpaǵandardyń isi bul. О́z ana tilimizdi ózimiz buzyp otyrǵan jaıymyz bar. Ana tilimizde adamı tárbıe negizi jatqanyn uǵa almaı júrmiz áli de. Jol júrip keter balasyna: «Kórgensizdiń balasy degize kórme, qulynym», dep óz tilinde qıylyp turǵan ana bar ma? Ol sózdiń mánin uǵar bala bar ma? Bolsa da azdaý shyǵar. Anasy da, balasy da ózge tilde qoshtasady ǵoı bul kúnde.

«Teatr – kıimilgishten bastalady» degen sóz bar. Teatr – mádenı oryn, sulýlyq pen syrshyldyqqa tárbıeleıtin oryn. Tarıhı kınolarda teatrǵa barý sán-saltanat, onda otyrýdyń ózi mádenıet ekenin kóremiz. Kıgen kıimderi kádimgideı ádemi. Júris-turystary she? Al búgin teatrǵa nemen barady? Menińshe, maıka teatrǵa baratyn kıim emes. Jastar menimen kelispeıtin shyǵar, jyrtyq shalbar da teatrǵa baratyn kıim emes ekeni anyq. Adam ózin-ózi syılaǵany durys qoı. Erkindiktiń de shegi bolmaı ma?

«Anasyn kórip, qyzyn al, aıaǵyn kórip, asyn ish», degen maqaldy men kitaptan oqymas buryn ájemnen estidim. Ol kezde mán bermedim, biraq, «mı» dep atalatyn uly tabıǵat jasaǵan kompıýterime jazylyp qalǵan edi. Jaı aıtyla salǵan sóz emes, tereń mándi sóz. Anaǵa júk artyp tur. Qyzyń saǵan tartady, erteńgi adamzatqa qaldyratyn óz urpaǵyńa durys jol kórset, úlgi bol dep tur emes pe?!

Kolledjderge toǵyzynshy synyptan qyz balalar kelip túsedi. Men qyz bala tárbıesi saǵatyn júrgizem. Anamen qashan qalaı syrlasqandaryn surasam, biren-sarany bolmasa, syrlasqandary joq deýge bolady. Ol mektepke erte ketedi, anasymen otyratyn ýaqyttary bolmaıdy eken. Birge otyryp tamaq ishý salty da qazir azaıǵan. Biri kelip, biri ketip, árkim ózi tamaqtanyp júre beredi eken. Al bizdiń ulttyń dastarqany kıeli, tárbıe orny bolatyn. «Dastarqan attama, dám tatqan úıdi syıla» dep otyratyn úlken adamdar. Ol da tárbıe bolsa kerek. «Batany óz dastarqanyńda al, óz qazanyńnyń tileýin tile» degen sózderge qazir mán bermeıdi. Toıdyń da tilegi meıramhanalarda qalyp jatyr, jastardyń ajyrasý sany ósip tur. Bolashaq kelin anamen syrlaspaǵan. Tárbıe osy jerde oıǵa qaldyrsa kerek. Ana qyzyna ózi qalaı kelin bolǵanyn aıtyp, qalaı ana bolǵanymen bólispeıdi eken. Jas qyz ondaıdy kórgensiz jarnamalardan ózi qarap ósip jatyr. «On úshte otaý ıesi» degen qazaq ondaıdy da erte oılap qoıǵanǵa uqsaıdy. Burynda kezdesse kerek erte eseıetin qyz bala. Biraq, olar qudalasyp, bolashaq kúıeýine qosyp jibergen, biz bolsaq, jasyryn túsik jasap, betin boıap júre berýge májbúrlep otyrmyz. Kámeletke tolmaǵan qyzynyń balasyn anasy baqsa durys bolar edi, sonda jetim azaıady.

«Ana – keme, áke – jezde» degen taǵy bar. Búgin aıtylǵan sóz emes, ómir synynan ótken sóz. Ras qoı, týa sala tastandy atanyp jatqan balanyń ákesi qaıda? Ol nege jaýapsyz qala beredi? Bul sózben de kóshpeli baba kóp syr ańǵartqan. Ana kemeshe súıreıdi urpaqty, o bastan solaı bolǵan, solaı bola da beredi eken. Alımentti sotpen izdep ala almaıtyny sol, jezdedeı ǵana jaýapkershilik sezinedi eken olar. Endeshe, sol maqaldy bilgen qyz jigitke sený men senbeýdi oılanar edi. Ony anasy aıtpasa, jas boıjetken mánin uqpaı ósedi. Mine, qyz balanyń anasymen syrlasatyn, anasynyń qyzymen muńdasatyn ýaqyty joqtyń búkil qoǵamǵa áser etip turǵan jaıy bar.

«Qyz baqqan qysyraq baqqanmen birdeı» degen bar. Al jylqydan qol úzgen qazaq onyń mánin de túsinbeıdi. «Saqtaýǵa kónbeıtin úsh nárse bar. Biri – pisip ketken alma, ekinshisi – sary maı, úshinshisi – boıjetken qyz». Bul da kópti bastan ótkergen kóshpendi babalardan qalǵan sóz. Ana tilin uqqandarǵa olardyń qaldyrǵan murasy óte mol. Átteń, bárinen aırylyp júrgen bizder ǵoı! Ýaqytty kinálaı bermeı «Uly dalanyń jeti qyrynan» san salaly qasıetterimizdi izdeý múmkindigi týǵanyna táýbe deýimiz kerek shyǵar.

Izdeneıik, oılanaıyq, oqıyq, urpaqqa aıtaıyq el bolyp. Babalar sózinde qasıet baryn bilip ósken jas urpaq Uly dalanyń erteńin de baqytqa kenelter dep úmitteneıik. Babalar batyr bolǵan dep qur keýde soqpaı, parasatty bolý úshin qaldyrǵan adamshylyq pen tárbıege baýlyǵan ónegesin jańǵyrtaıyq. Uly dalany saqtaǵandarda usaq nárse joq. Altyn-kúmis taqtyryp, aq torǵynǵa maldyryp, úkilep ósirgen qyz balasynyń tárbıesine kóp kóńil bólgeni tegin bolmasa kerek. Qyz – ulttyń anasy, azamattyń ary. Onyń tárbıesine beıjaı qaraýǵa bolmaıdy. Qoǵam bolyp oılanatyn nárse bul!


Aqushtap BAQTYGEREEVA,

aqyn, Memlekettik syılyqtyń laýreaty

Sońǵy jańalyqtar

Inflıasııanyń beti qaıtpaı tur

Ekonomıka • Búgin, 20:00

Sıfrlyq damý vıse-mınıstri taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 19:45

Memleket basshysy Asqar Mamındi qabyldady

Prezıdent • Búgin, 18:13

«Tobyl» alty fýtbolshymen qoshtasty

Fýtbol • Búgin, 17:45

Depýtattar nege tártipke baǵynbaǵan?

Aımaqtar • Búgin, 17:10

Kıim óndirisinde ımporttyń úlesi artqan

Ekonomıka • Búgin, 15:29

Pavlodarda er adamdy poıyz qaǵyp ketti

Aımaqtar • Búgin, 15:23

Uqsas jańalyqtar