Aımaqtar • 12 Maýsym, 2019

Saqtardyń qonysy tabyldy

502 ret kórsetildi

Byltyr jazda Tarbaǵataı aýdanynyń Eleke sazy jaılaýynan tonalmaı, bútin kúıinde saqtalǵan Altyn adam tabylǵan edi. Endi, mine, týra bir jyl óter-ótpes ýaqytta, naq­tyraq aıtsaq, 9 maýsym­da oblys ortalyǵy – О́skemenniń irgesindegi Ulan aýdany aýmaǵyndaǵy qola dáýirine jatatyn Aqbaýyr úńgiriniń janynan saqtardyń qonysy tabyldy.


Osyndaı sensasııa deýge­ turarlyq jańalyqty oblys ákiminiń orynbasary Ásem Núsipova óziniń feısbýktegi paraqshasynda súıinshileı habarlaǵan soń 10 maýsym kúni qonys tabylǵan mekenge arnaıy baryp, arheologtar­men kezdesip, qazba ornyn kózben kórip qaıttyq. Bizdi qazba ornynda qarsy alǵan, osy eskertkishti ash­qan belgili arheolog Zeınolla Samashev mundaı qonys Shyǵys Qazaqstan aýmaǵynan tuńǵysh ret tabylyp otyrǵandyǵyn jetkizdi. «Bul – ejelgi saqtardyń qonysy. О́te qundy eskertkish. Qundylyǵy sol, bizde saqtardyń qonystary kóp saqtalmaǵan. Eldiń bári saq­tardy kóshpeli, anda-munda kóship júrgen dep oılaıdy. Sondaı stereotıp qalyptasqan. Qytaı, batys Eýropa tarıhshylary jazǵandaı, saqtar únemi ońdy-soldy kóship júrmegen. Onyń aıqyn, bultartpas dáleli – myna qonys. Eskertkish saq halyqtaryna degen kózqarasty túbe­geıli ózgertip qana qoımaı, arheo­logııa ǵylymyndaǵy kóp­tegen túıinderdi tarqatýǵa septigin tıgizetindigine senimimiz mol. О́ıtkeni soǵan dáıek bolatyn túpnusqa materıal tabylyp otyr. Bul – úlken jumystyń basy ǵana. Biz úlken qonystyń besten bir bóligin, ıaǵnı birinshi qabatyn ǵana qazdyq. Astynda, ar jaǵynda qan­daı qupııalar jasyrylyp jat­qandyǵyn áli bilmeımiz. Mun­daǵy qazba jumystaryn kelesi jyly jalǵastyramyz. Bul qonysty asyqpaı, 6-7 jyl qazyp, muqııat zerttep-zerdeleý qajet. Eskertkishtiń ýaqyty – shamamen temir dáýiriniń eń sońǵy, erte saq dáýiriniń alǵashqy kezeńi. Osy mańdy malshylyqpen, qolóner isimen birge eginshilikpen, ken­ ón­dirýmen shuǵyldanǵan saqtar­dyń bir toby mekendegen sekil­di. Bul eskertkish olardyń tek mal sharýashylyǵymen emes, otyryq­shy bolǵandyǵyn, eginshilikpen aı­nalysqandyǵyn kórsetip otyr. Qazba barysynda saqtardyń meken etken dóńgelek pishindes úıleriniń oryndary shyqty. Qonystan shyqqan qumyra sy­nyqtarynyń ózi myńnan asady. Sonymen qatar jebe, py­shaq sekildi ótkir quraldardy qaı­raıtyn qaıraqtar, úı jáne jabaıy janýarlardyń súıekteri tabyldy. Olar kóbine jylqy, qoı, eshki etin jegen sııaqty. Eń qundy jádiger – dándi-da­qyl­­dardy untaqtaıtyn qol dıir­men. Qazaqtyń dıirmeni dóń­­gelek pishindi bolsa, bul dıirmen – tekshe. Qysqasy, bizdi alda aýqymdy jumystar kútip tur. Áýeli eskertkishtiń naqty ýa­qytyn anyqtaýymyz kerek. Bul mańaıdaǵy jartastarda da ártúrli sýretter kóp» degen arheolog osy eskertkishtiń ar­qasynda tas dáýirinen búginge deıingi el tarıhynyń hronologııasyn jasaýǵa bolatynyn aıtady.

Z.Samashevtiń sózine sensek, kólemi shamamen 3084 sharshy metr aýmaqty alyp jatqan saq qonysynyń tabylýyna oblys ákimi Danıal Ahmetov sebepker bolypty. Aımaq basshysy byltyr arheologqa «osy jerdi qazyp, tekserip kórshi, astynda birdeńe bar sekildi» dep ótinish bildirgen eken. «Qazsaq, saqtardyń qonysy bolyp shyqty. Ǵajap» dep tańdanady arheolog.

Qazba jumystary júrgizilip jatqan aýmaqtan Reseı Ǵylym akademııasynyń Materıaldyq mádenıet tarıhy mem­leket­tik ınstıtýtynyń arheologııa bóli­mi­n­iń aǵa ǵylymı qyzmetkeri (Sankt-Peterbýrg qalasy) Nıko­laı Bokovenkony da kezdestirdik. «Meniń paıymdaýymsha, b.e.d. 1 myńjyldyqta saq mádenıeti osy jerde paıda bolǵan. Keıin Mońǵolııaǵa, Soltústik Qytaıǵa, Baıkalǵa, batysta Kaspııge deıin jaıylǵan. Bul – úsh myń jyl burynǵy qonys. Shyǵys Qazaqstan aýmaǵynda alǵash ret­ ejelgi saq qonysy ashyldy, buny qazba jumystary kezin­de tabylǵan kóptegen artefaktiler rastaıdy. Ásirese, erte saqtardyń kóshpendi sharýa­shy­lyǵyn kórsetetin qaıraqty tastardy erekshe atap ótken jón. Qola jáne erte temir dáýiriniń qabattaryn bólý úshin keramıka sıpattamalaryn muqııat qaraý kerek. Saqtar bul jerdi turaqty qonystanyp, sharýashylyqpen keshendi túrde shuǵyldanǵan. Terini de, matany da, aǵashty da, súıekti de óńdegen», deıdi arheolog.

Qazba jumystaryna О́skemen­degi Sársen Amanjolov atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń ǵalymdary men­ stýdentteri de at­salys­ty. «Ǵylymı ekspedısııaǵa jo­ǵary kýrs stýdentteri qatys­ty. Eli­mizdiń aýmaǵynda bir kezeńnen ekinshi kezeńge aýysý kezeńindegi eskertkishter óte az. Joqtyń qasy deýge bolady. Bul eskertkish sondaı sırek, óz­geshe eskertkishterdiń biri. Osy mańdaǵy yqtaý jerlerdiń bári qonys bolýy múmkin. Bul jerde jerleý eskertkishteri de bar. Kelesi jyly sony zertte­mek oıymyz bar», deıdi osy oqý ornynyń Qazaqstan tarıhy ka­fe­­drasynyń aǵa oqytýshysy, arheolog Eldos Qarıev.

Oraıy kelgende aıta keteıik, óńirde birneshe jyldan beri oblys ákimi Danıal Ahmetovtiń bas­tamasymen arheologııany damytý baǵdarlamasy júzege asyrylyp jatqany belgili. Sensasııalyq jańalyqqa balanyp otyrǵan bul qonys aldaǵy jyldary osy baǵdarlama aıasynda keshendi túrde zertteletin bolady.


Shyǵys Qazaqstan oblysy,

Ulan aýdany


Sońǵy jańalyqtar

15169 adam koronavırýs juqtyrdy

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar