Tuńǵysh Prezıdent úlken senimmen irgesi berik, birligi bekem, kópetnosty memleket quratynymyzdy aıtqan edi. Búginde ol da oryndaldy, ýaqyt kýá. Elbasy saıasatynyń, el tatýlyǵynyń arqasynda Otanymyz Qazaqstan gúldenip, ózgelermen terezesi teńesip, álem elderiniń kóshbasshylary sanasatyn el boldy, aty jahanǵa jaıyldy. Jańadan qurylǵan memlekettiń boıtumary bolyp, báıteregimen boıyn tiktegen aıshyqty astanamyz salyndy. Osy jyldar ishinde Qazaqstan damýynyń birneshe strategııasy qabyldandy. Alǵashqy «Qazaqstan-2030» strategııasy, keıinnen qabyldanǵan 2050 jylǵa deıingi damý strategııasy – barlyǵynda birinshi qoıylǵan máselelerdiń basynda el halqynyń turaqtylyǵyn saqtaý, ultaralyq kelisimdi arttyrý baǵyty turdy. Damýdyń dańǵyl jolyna bastaǵan budan basqa da salmaqty baǵdarlamalarda eń aldymen osy tatý-tátti tirligimizdiń tiregi yntymaǵymyzdan ajyramaýymyzǵa basa kóńil bólindi.
Osy baǵyttaǵy bastamalardyń uıytqysy bolyp, Elbasynyń tikeleı bastamasymen Qazaqstan halqy Assambleıasy quryldy. Elimizdegi ártúrli etnos ókilderiniń óńir-óńirde qurylǵan elý shaqty etnomádenı birlestigi bar. Nursultan Nazarbaev prezıdenttik ókilettigin tapsyrsa da, Assambleıa Tóraǵalyǵyn ózi júrgizip, osy kúnge deıin memleket qalyptastyrý jyldarynda jınaǵan baı tájirıbesi, kemeline kelgen kisilik kelbeti, qııadaǵyny tanı biletin danalyǵy, keleshekti kóre biletin kóregendigi Qazaqstandaǵy kelisimniń keteýin ketirmeı, qulashyn keń sermeýine jol asha beredi.
Assambleıanyń saılaý saıyn quramy ózgerip, tolyqtyrylyp otyrady. Sonyń ishinde bizdiń armıan, nemis, cheshen, ýkraın, taǵy basqa etnostardyń ókilderi bar. Olardyń árqaısysynyń ózindik orny bólek. Etnostar ultaralyq máselelerdi Parlament deńgeıinde kóteredi. Soǵan sáıkes zańǵa qajetti ózgerister bolsa usynys tastap, etnostar ókilderiniń múddesin qorǵaý jolynda árekettenedi. Nátıjesinde osy jyldar ishinde ultaralyq qarym-qatynasqa syna qaǵatyn shıelenisti túıtkilder bolǵan joq. Osy tusta myna nárseni aıtý kerek: elimizde etnos ókilderine barlyq múmkinshilik jasalǵan, oqýǵa túsý, bilim alý, qyzmet isteý jaǵynan qoldaý kórsetilip otyrady. Sondaı-aq ulttyń ádebıetin, mádenıeti men ónerin damytý jolyndaǵy sharalar turaqty uıymdastyrylady. Balalaryna, jastaryna til úıretiledi. Basqa memleket-terdi bilmedim, bizde koreı ulttyq teatry bar, uıǵyrlar men nemisterdiń teatry bar. Bul da – ult mádenıetin arttyrýǵa arnalǵan ıgilikti is. Eshbir etnos ókiline eshqandaı qysym jasalyp jatqan joq, árqaısysy Qazaqstannyń tolyqqandy azamaty, zań ortaq, quqyq ortaq. Árıne, biz osy baǵytty ári qaraı jalǵastyryp, damyta túsýimiz kerek.
Qaı elde turǵysy keledi – árkimniń óz tańdaýy bar. Biraq qazaqstandyq etnos ókilderi osynda turyp, ósip-óngisi keledi, Qazaqstandy óz Otany sanaıdy. Tipti atamekenine oralǵandar da qazaqstandyqpyn dep maqtanyshpen aıtyp júredi. Bıyl ótken Qazaqstan halqy Assambleıasynyń XXVII sessııasynda etnostar arasyndaǵy dostyqtyń jańa deńgeıge kóterilgenin baıqadyq. Máselen, tarıhı Otanyna kóship barǵan qazaqstandyqtar shet memlekettermen Qazaqstannyń áriptestik baılanysyn kúsheıtýge septigin tıgizip jatyr. Olar bizdiń elge sheteldik ınvestısııalardy tartý jumystaryna belsendi aralasyp, týǵan jerleriniń túleýine zor úlesin qosýda. Osyndaı is-sharalardyń jumysyn endi jańadan qurylatyn Assambleıanyń sheteldik dostary klýby odan ári ilgerilete túsedi dep senemin.
Buǵan qosa bul sessııada erekshe nazarymyzdy aýdarǵany – qazaq tilin jetik meńgergen ózge ult ókilderiniń kóbeıgeni. Otandastarymyzdyń memlekettik tilge degen qurmeti jyl saıyn arta túskeni qýantarlyq jaıt. Balalaryn qazaq tildi mektepterge oqýǵa berip jatyr. Eliniń erteńine úles qosamyn degen, eliniń bolashaǵyn oılaǵan jan, árıne, sóıtedi. Bul – úlken beles, Qazaqstandaǵy ultaralyq saıasattyń durystyǵynyń kórsetkishi.
Osy ilkimdi isterden túıgen oıym, qazaq tili elimizdegi 130-dan asa etnos ókiliniń tatý-tátti, túsinistikte ómir súrýine, olardyń basyn biriktirip, bir oshaqtyń basynda uıystyrýǵa jeteleıtin taptyrmas qural ekendigin aıqyndap tur. Bul – birinshiden, kezinde kópshiligi osy elden pana taýyp, qamqorlyǵyn kórgen baýyrlarymyzdyń qazaq halqyna degen peıili, shynaıy yqylas-syılastyǵy bolsa, ekinshiden, zańdy qurmetteý, tártipke baǵyný, memleket tiline degen baǵa. Árıne ózimizdiń keıbir qarakózderimiz ana tilimizdi ógeısitip jatqanda ózge etnos balasy mártebesin arttyryp, aıasyn keńeıtip jatsa, mereıimiz tasyp qalady. Búginde qazaqshaǵa sýdaı aǵyp sóıleıtin etnos ókilderiniń qazaq halqynyń salt-dástúri men ádet-ǵurpyn da egjeı-tegjeıli bilip tursa, tańǵalmaıtyn boldyq. Alalyqtan, alaýyzdyqtan boıyn aýlaq ustap, biraýyzdy bolýǵa beıildi osynshama etnos ókiliniń bir shańyraq astynda berekeli, beıbit kún keshýine memleket bar jaǵdaıdy jasaýda, aıanyp qalyp jatqan joq. Al qazaq tilinin qasıetin uǵynyp, qadir tutqan aǵaıynǵa bizdiń alǵystan basqa aıtarymyz joq. Endigi jerde memleket quraýshy ulttyń tili bar halyqtyń basyn biriktiretin qýatty qarýǵa aınalýy kerek. Bul – bizdiń kemel keleshegimizdiń kepili.
Oralbaı ÁBDIKÁRIMOV,
memleket jáne qoǵam qaıratkeri
