Qoǵam • 28 Maýsym, 2019

Memlekettik tildi meńgerý birligimizdi nyǵaıtady

353 ret kórsetildi

Táýelsizdik alǵan alǵashqy kúnnen bastap Elbasy Nursultan Nazarbaev eldiń eńsesi bekip, aıaqqa tik turýyna eleýli eńbek sińirdi. Eldiktiń negizi birligimizdi nyǵaıtý úshin bir shańyraqtyń astynda júzden asa etnos ókilderiniń uıysyp, tirlik etýin qamtamasyz etti. О́ıtkeni Keńes Odaǵy ydyraǵannan keıin túrli jaǵdaılar bolyp, ultaralyq qaqtyǵystar da tirkeldi. Sondaı qıyn kezeńniń ózinde Qazaqstan halqy aýyzbirshiliginen aınymady, ishki tatýlyǵyn saqtap qaldy.

Tuńǵysh Prezıdent úl­ken senimmen irgesi berik, birligi bekem, kópetnosty memleket quratynymyzdy aıtqan edi. Búginde ol da oryndaldy, ýaqyt kýá. El­ba­sy saıasatynyń, el tatý­ly­ǵynyń arqasynda Ota­ny­myz Qazaqstan gúl­de­nip, ózgelermen terezesi teńe­sip, álem elderiniń kósh­bas­­shylary sanasatyn el bol­dy, aty jahanǵa jaıyl­dy. Jańadan qurylǵan mem­lekettiń boıtumary bolyp, báıteregimen boıyn tiktegen aıshyqty astanamyz salyndy. Osy jyldar ishinde Qazaqstan damýynyń birneshe strategııa­sy qabyldandy. Alǵashqy «Qazaqstan-2030» strategııa­sy, keıinnen qabyldanǵan 2050 jylǵa deıingi damý strategııasy – barlyǵynda birinshi qoıylǵan máselelerdiń ba­­­syn­da el halqynyń tu­raq­­­tylyǵyn saqtaý, ult­ara­lyq kelisimdi arttyrý baǵyty turdy. Damýdyń dań­ǵyl jolyna bastaǵan budan basqa da salmaqty baǵdarlamalarda eń aldymen osy tatý-tátti tirligimizdiń ti­regi yntymaǵymyzdan ajy­­ra­maýymyzǵa basa kóńil bó­lindi.

Osy baǵyttaǵy bastama­lardyń uıytqysy bolyp, Elbasynyń tikeleı bastamasymen Qazaqstan halqy Assambleıasy quryldy. Eli­mizdegi ártúrli etnos ókil­deriniń óńir-óńirde qurylǵan elý shaqty etnomádenı bir­lestigi bar. Nursultan Nazarbaev prezıdenttik óki­lettigin tapsyrsa da, Assam­bleıa Tóraǵalyǵyn ózi júr­gizip, osy kúnge deıin memleket qalyptastyrý jyldarynda jınaǵan baı tájirıbesi, kemeline kelgen kisilik kel­beti, qııadaǵyny tanı bile­tin danalyǵy, keleshekti kóre biletin kóregendigi Qazaq­standaǵy kelisimniń keteýin ketirmeı, qulashyn keń ser­meýine jol asha beredi.

Assambleıanyń saılaý saıyn quramy ózgerip, tolyq­tyrylyp otyrady. Sonyń ishinde bizdiń armıan, nemis, cheshen, ýkraın, taǵy basqa etnostardyń ókilderi bar. Olardyń árqaısysynyń ózindik orny bólek. Etnostar ultaralyq máselelerdi Par­lament deńgeıinde kóteredi. So­ǵan sáıkes zańǵa qajetti óz­gerister bolsa usynys tastap, etnostar ókilderiniń múddesin qorǵaý jolynda árekettenedi. Nátıjesinde osy jyldar ishinde ult­ara­lyq qarym-qatynasqa syna qaǵatyn shıelenisti túıt­kilder bolǵan joq. Osy tusta myna nárseni aıtý kerek: elimizde etnos ókilderine barlyq múmkinshilik jasal­ǵan, oqýǵa túsý, bilim alý, qyz­met isteý jaǵynan qol­daý kórsetilip otyrady. Son­daı-aq ulttyń ádebıetin, má­denıeti men ónerin damy­tý jolyndaǵy sharalar tu­raqty uıymdastyrylady. Bala­laryna, jastaryna til úıretiledi. Basqa memle­ket-t­er­di bilmedim, bizde koreı ulttyq teatry bar, uıǵyrlar men nemisterdiń teatry bar. Bul da – ult mádenıetin art­tyrýǵa arnalǵan ıgilikti is. Eshbir etnos ókiline eshqandaı qysym jasalyp jatqan joq, árqaısysy Qazaqstannyń to­lyqqandy azamaty, zań or­taq, quqyq ortaq. Árıne, biz osy baǵytty ári qaraı jal­ǵastyryp, damyta túsýi­miz kerek.

Qaı elde turǵysy keledi – árkimniń óz tańdaýy bar. Biraq qazaqstandyq etnos ókilderi osynda turyp, ósip-óngisi keledi, Qazaqstandy óz Otany sanaıdy. Tipti atame­kenine oralǵandar da qa­zaq­standyqpyn dep maqta­nyshpen aıtyp júredi. Bı­yl ótken Qazaqstan hal­qy Assambleıasynyń XXVII ses­sııasynda etnos­tar ara­syndaǵy dostyqtyń jańa deń­geıge kóterilgenin baı­­qadyq. Máselen, tarıhı Otanyna kóship barǵan qa­zaq­standyqtar shet memlekettermen Qazaqstannyń áriptestik baılanysyn kú­sheı­týge septigin tıgizip ja­tyr. Olar bizdiń elge shet­eldik ınvestısııalardy tartý jumystaryna belsendi aralasyp, týǵan jerleriniń túleýine zor úlesin qosýda. Osyndaı is-sharalardyń ju­mysyn endi jańadan qurylatyn Assambleıanyń shet­eldik dostary klýby odan ári ilgerilete túsedi dep senemin.

Buǵan qosa bul sessııa­da erekshe nazarymyzdy aýdar­­ǵany – qazaq tilin je­tik meńgergen ózge ult ókil­deriniń kóbeıgeni. Otandas­tarymyzdyń memlekettik tilge degen qurmeti jyl saıy­n arta túskeni qýantarlyq jaıt. Balalaryn qazaq tildi mektepterge oqýǵa berip jatyr. Eliniń erteńine úles qosamyn degen, eliniń bola­shaǵyn oılaǵan jan, árıne, sóıtedi. Bul – úlken beles, Qazaqstandaǵy ultaralyq saıa­sattyń durystyǵynyń kórsetkishi.

Osy ilkimdi isterden túı­gen oıym, qazaq tili eli­miz­degi 130-dan asa etnos ókiliniń tatý-tátti, túsinistikte ómir súrýine, olardyń basyn bi­riktirip, bir oshaqtyń ba­syn­da uıystyrýǵa jete­leı­tin taptyrmas qural eken­digin aıqyndap tur. Bul – birinshiden, kezinde kóp­shiligi osy elden pana taýyp, qamqorlyǵyn kórgen baýyr­larymyzdyń qazaq halqyna degen peıili, shynaıy yqylas-syılastyǵy bolsa, ekinshiden, zańdy qurmetteý, tártipke baǵyný, memleket tiline degen baǵa. Árıne ózimizdiń keı­bir qarakózderimiz ana tilimizdi ógeısitip jatqanda ózge etnos balasy mártebesin arttyryp, aıasyn keńeıtip jatsa, mereıimiz tasyp qalady. Búginde qazaqshaǵa sýdaı aǵyp sóıleıtin etnos ókil­deriniń qazaq halqynyń salt-dástúri men ádet-ǵurpyn da egjeı-tegjeıli bilip tursa, tańǵalmaıtyn boldyq. Ala­lyqtan, alaýyzdyqtan boıyn aýlaq ustap, biraýyzdy bolýǵa beıildi osynshama etnos ókiliniń bir shańyraq astynda berekeli, beıbit kún keshýine memleket bar jaǵdaıdy jasaýda, aıanyp qalyp jatqan joq. Al qazaq tilinin qasıetin uǵynyp, qadir tutqan aǵaıynǵa bizdiń alǵystan basqa aıtarymyz joq. Endigi jerde memleket quraýshy ulttyń tili bar halyq­tyń basyn biriktiretin qýatty qarýǵa aınalýy ke­rek. Bul – bizdiń kemel kele­shegimizdiń kepili.

 

Oralbaı ÁBDIKÁRIMOV,

memleket jáne qoǵam qaıratkeri

 


Sońǵy jańalyqtar

Balabaqsha ma, álde mektep pe?

Bilim • Búgin, 08:35

Múgedekterge 254 mlrd tólendi

Qoǵam • Búgin, 08:34

«TekTau»-dyń baly tanymal

Aımaqtar • Búgin, 08:30

Tuńǵysh túsindirme kitap jaryq kórdi

Qazaqstan • Búgin, 08:27

Tıgraı tynyshtalmaı tur

Álem • Búgin, 08:23

Ashyq aspan astyndaǵy mýzeı ashylady

Aımaqtar • Búgin, 08:22

Jol kartasyn júzege asyrý mańyzdy

Saıasat • Búgin, 08:20

Dıplomatııa ardagerleri marapattaldy

Qazaqstan • Búgin, 08:18

О́ńir turǵyndarymen kezdesti

Saıasat • Búgin, 08:15

Aqyly joldaǵy ahýal qandaı?

Aımaqtar • Keshe

Buǵybulaý

Qazaqstan • Keshe

Júze bilý – ómir

Qoǵam • Keshe

О́lketanýshy

Qazaqstan • Keshe

Kebenek

Tarıh • Keshe

Sáýkele

О́ner • Keshe

Uqsas jańalyqtar