Kórkem shyǵarma oqýdyń paıdasy qandaı?

Qazaqstanda orta eseppen eldegi iri dúken sanatyndaǵy Meloman/Marwin jelisi arqyly kún saıyn 6 myń kitap satylady. Kitapqa qumar qalalardyń kóshin Almaty bastasa, odan keıingi oryndy Nur-Sultan qalasy enshileıdi. Qalǵan kórsetkish Shymkent, Qaraǵandy, Aqtóbe bolyp jalǵasady. Dúkenniń baspasóz qyzmetiniń habarlaýynsha, oqyrmandardy kóbine qyzyqtyratyny zamanaýı áde­bıet pen klassıkalyq shyǵar­malar qatary. «Jyldan jylǵa qazaqstandyq ádebıet satylymy satylap ósýde. Bıyl 2018 jylmen salystyrǵanda qazaqstandyq ádebıet aınalymy 2 esege, saty­lymdaǵy úlesi 3%-dan 10%-ǵa deıin artty. Qazaq tilinde ózin-ózi damytý, bıznes salasyndaǵy áde­­bıetter óte tanymal. Al kla­ssıkalyq shyǵarmalar men ba­lalar ádebıeti turaqty sura­nys­qa ıe», deıdi olar. Kórip otyrǵanymyzdaı, oıyn-saýyq túr­leriniń kóptigine qaramastan, oqyr­mandar áli de bolsa oqýdan qol úzgen joq.

Túbi bir shyndyqty ózek et­ken kórkem shyǵarma adam kó­ńil kúıinde san alýan qubylys týǵyzyp, ómirge degen kózqaras qalyptastyrady. Tildik talǵam aıasynda til biliminiń teorııasy men praktıkasyn ushtastyrady. Áıtkenmen osy kórkem ádebıet búgingi zamannyń talap-tilekteri turǵysynan bizge qanshalyqty yqpal ete alady?

Saıa Baqımova – psıhologııa zańdylyqtary men meha­nızmderin zerttep júrgen qazaq­standyq jas maman. Kórkem áde­bıet oqýdyń artyqshylyǵy týra­synda psıhoanalıtıktiń pikirine júginip kórgen edik, jeke is-tájirıbesinen mysal keltirgen maman «kórkem shy­ǵar­many kóp oqý emosııalyq ıntellekti damytýǵa septigin tıgizedi» dep biledi. «Psıholog retinde aıtarym – kórkem ádebıetti oqıtyn adamdarmen jumys isteý múldem ádebıet oqy­­maıtyn adammen jumys iste­gennen basqasha. Jaqsy da, jaman da emes, bas­qasha. My­saly, emosııalyq ın­tel­lektini da­mytýdyń bir joly – se­zinetin emosııalardy jaqsy taný, atyn ataı alý. Iаǵnı, bizde bolatyn emosııalardyń barynsha palıtrasyn berý úshin bizge sáıkesinshe sondaı baı sózdik qor kerek. Al ony qalaı damytýǵa bolady? Onyń mańyzdy bóligi – kórkem ádebıet. Emosııalyq ıntellektti damytýdan basqa róli jaıly ózim súıenetin psıhoanalız teorııasynan aıtsam, bul jerde klıenttiń erkin assosıasııasy mańyzdy», degen psıholog obrazdy oılaı biletin adam mazmunǵa baı, maǵyna jaǵynan birneshe deńgeıden turatyn tereń assosıasııalardy kóbirek usyna alatynyn aıtady. Áıtkenmen, kórkem ádebıet te bar derttiń daýasy emes.  Keıde adam shynaıy ómirden qashý úshin qııaldan shyǵarylǵan ómirge umtylýy múmkin. Psıhologtyń sózinshe, shynaıy ómirdegi belgili bir emosııalardan qashý da kórkem ádebıet pen fılmderge shekten tys táýeldilik týǵyzýy múmkin degen máseleniń taǵy bir ushyǵyn shyǵardy.

Zaman shyndyǵyn sóz etken, avtobıografııalyq nemese memýarlyq yńǵaıdaǵy bel­le­trıstıka sıpatyndaǵy shyǵar­malardyń oqyrmandardy birden baýrap alatyny ras. Muny ne­gizsiz aıtyla salǵan ja­lań pikir dep oılamańyz, álemdegi eń iri baspa sanatyndaǵy Oksford ýnı­versıtetiniń baspasynan shy­ǵatyn áleýmettik neırobıo­logııa baǵytyndaǵy ǵylymı jýr­nalǵa (Social Cognitive and Affective Neuroscience) jarııa­lanǵan zertteý maqalada osy másele tý etip kóterilgen. Atal­ǵan zert­teý eńbeginde kórkem áde­­bıet­ti oqýdyń adamdardyń áleý­mettik-tanymdyq qabiletin jaqsartatyny, atap aıtqanda qaıyrymdylyqqa, azamattyq belsendilikke qatysý nıetinen bastap ǵasyrlar boıy búkil álemdegi zorlyq-zombylyq deńgeıiniń birtindep tómendeýine deıin áser etetindigi jazylǵan. Jekelegen adam taǵdyry arqyly kórinetin qaıshylyǵy mol qıyn jaǵdaılar oqyrmandy ýaqıǵa jelisine tereńdetip, óz betinshe sheshim izdeýge ıtermeleıdi. «Ádebıet – ómirdi tanytý, tálim-tárbıe berýdiń negizgi nysanasy» degen pikirdi alǵash usynǵan Arıs­totel tragedııalyq keıip­kerler oqyrman boıynda aıanysh pen úreı týdyratynyn aıtady.

Al Toronto ýnıversıtetiniń qoldanbaly psıhologııa já­ne jeke tulǵany damytý ka­fe­­drasynyń professory Kıt Oýtlı kórkem ádebıetti «sana­nyń pılotajdy jattyǵýy» dep ataıdy. Iаǵnı, ushqyshtardyń jerden alysqa barmaı-aq áýe laınerin basqarýdy úırengeni syndy, kórkem ádebıetti jıi oqıtyndar da óz betinshe áleý­met­tik daǵdylaryn jaqsarta alsa kerek. Ǵalymnyń zertteýinshe, ádebı personajben ózimizdi uq­sastyryp, arman-maqsat jolynda op-ońaı múddeles jandarǵa aınalyp ketemiz. Kitap keıipkerine qaýip tóngen sátte júrek soǵysy jıilep, ýaıymnan sharshaýymyz da bek múmkin. Degenmen úreıge býlyqqan Raskolnıkovpen (F.M. Dostoevskıı, «Qylmys pen jaza») birge qashyp-pys­qa­nymyzben, romannyń betin japqanymyzda-aq sol kúńgirt oqıǵanyń shýy bizden jyraqtap sala berip, jan-dúnıemiz tynyshtanady emes pe? Osyndaǵy sıýjettiń izin qýyp túsinip otyrý úshin, keıipkerler arasyndaǵy qarym-qatynas pen bir-birine degen oı, josparlaryn bilýimiz qajet. Bul úshin psıhıkalyq jaǵdaıdy modeldeý, tanym formasy qabiletine ıe bolý kerek dep túsindiredi psıhologtar. Osydan baryp keıipker basyndaǵy oı aıqyn ajyratylyp, oqyrman mıynda osy is-áreketke jaýap beretin qyzmetter iske qosylady.

Al endi negizgi saýalymyzǵa qaıta oralaıyq, kórkem ádebıet oqıtyndardyń negizinen derek­ti nemese ǵylymı ádebıet oqı­tyndarǵa nemese múldem kitap betin ashpaıtyndarǵa qaraǵanda eń jaqsy áleýmettik daǵdylarǵa ıe ekenin dáleldeýge bola ma? Bul rette Oýtlı iske asyrǵan eksperıment shyǵarmanyń oı-sanaǵa kúshti yqpal etetinin kórsetip berdi. Ol stýdentterge kórkem jáne kórkem emes ádebıet avtorlarynyń tizimin taratyp, arasynan biletinderin belgilep qoıýdy ótindi. Olardyń aldamaıtynyn tekserý úshin tizimge jalǵan esimder de qosyldy. Avtor­lardy qanshalyqty kóp bilse, sonshalyqty kóp oqyǵan­dyǵynyń kórsetkishi bolmaq. Sodan keıin Oýtlı toptaǵy qatysýshylarǵa fotografııalardy kórsetý ar­qyly Mind in the Eyes testin ótkizdi (kórý arqyly psıhıkalyq jaǵdaıdy oqý). Olarǵa sýrettegi adamnyń jaı-kúıi, bet álpetine qarap onyń kóńil-kúıin aıtyp berý mindetteldi. Bir qaraǵanda foto­­sýretten áldeneni ańǵa­ra qoıý qıyn, sondyqtan adam­nyń jaǵdaıyn anyqtaý qaty­sýshylarǵa ońaıǵa túse qoımady. Belgili bol­ǵandaı, tájirıbe nátıjesinde kórkem ádebıetpen kóp shuǵyl­danǵandar qyraǵylyq tanytyp, tulǵaaralyq qabyldaý shkalasy boıynsha joǵarǵy kórsetkishke ıe bolǵan. Árıne, kórkem ádebıet tóńiregindegi keıingi zertteýler munymen ǵana shektelmesi anyq. Máselen, áleýmettik nevrologııa boıynsha Prınston zerthanasynyń psıhology Dıana Tamırdiń zertteýinshe, belletrıs­tıkany jıi oqıtyn adamdardyń áleýmettik ıntellektisi, ıaǵnı óziniń jáne ózgelerdiń minez-qulqyn adekvatty túsiný, baǵa­laý qabileti joǵary bolyp shyqqan. Basqasha aıtqanda, ózgeniń qýa­nyshy men súıinishin jaqsy sezinip, shynaıy túsine alady. Onyń aıtýynsha, mıdy skanerden ótkizgende ózgelerdiń ne oılaıtyny týraly tolǵanǵan kezde paıda bolatyn belsendilik kórkem ádebıet oqyǵan kezde mıdyń týra sol tusynda baıqalǵan. Hosh, kitap oqıtyndar ózgelerdiń emosııasyn jaqsy túsindi delik, budan kelip keteri bar ma deýińiz zańdy. Ǵalymdar muny tekserý úshin psıhologııadaǵy eń tanymal ári ońaı ádisti qoldandy. Tájirıbeni bastamas buryn qatysýshylar empatııa deńgeıin tekseretin saýaldamany toltyrdy. Budan soń, qysqa áńgimelerdi oqyp, shyǵarma áseri týraly, ondaǵy bas keıipker jaıynda, sondaı-aq sıýjettiń jalǵasyn qanshalyqty bilgisi keledi degen syńaıdaǵy suraqtarǵa jaýap berdi. Osy tusta aıaq astynan jerge alty qalam túsip ketedi. Tájirıbe kór­setkendeı, áńgimeniń áserine jaqsy qanyqqan oqyrman jerdegi qalamdy birinshi bolyp kóterýge umtylǵan. Zertteý jumysynyń avtor­lary, tájirıbege qatysý­shylardyń arasyndaǵy kórkem shyǵarmaǵa barynsha den qoıǵan oqýshynyń basqalarǵa rııasyz qyzmet kórsetýge daıyndyǵy baıqalǵanyn aıtady. Iá, tájirı­beniń aty tájirıbe, al ómirde múldem basqasha bolýy da ábden múmkin. Bizdiń sezimimiz ben áreketimizge, ózgelerge degen jana­shyrlyǵymyzdy jańalyq reportajdary da oıata alady. Biraq kórkem ádebıet oqyrmandy keıipkerdiń ishki álemine tereń boılaı alatyn artyqshylyqqa ıe etedi. Ádebıettiń sóz óneri ǵana emes, parasat pen názik sezimtaldyqqa bastar jol ekenin uǵynǵan álemdegi jekelegen keıbir oqý oryndary ózderiniń baǵdarlamalaryna gýmanıtarlyq modýlderdi engizip jatyr. Mysaly, Irvaın qalasyndaǵy Kalıfornııa ýnıversıtetiniń otbasylyq medısına fakýlteti «kórkem ádebıet oqý úzdik dáriger bolýǵa kómektesedi» dep sanap, bolashaq dárigerlerge arnalǵan gýmanıtarlyq baǵdarlama ázirlep shyǵardy.

Osy oraıda syrshyl sýretker Áýezovtiń «Ádebıettiń zor mindetiniń biri – eldiń minezin túzeý», degen sózi oıǵa oralady. Qa­laı bolǵan kúnde de kórkem ádebı shyǵarmanyń qoǵamdyq, tárbıelik mańyzdylyǵymen belgili bir deńgeıde estetıkalyq sezimimizge áser ete alatyndyǵy týrasyndaǵy zertteýler men maman­dar pikiri bir arnaǵa toǵysyp otyr. Demek, ádebıettiń qudiretin, áleýmettik mánin kúlli qoǵamdy ózgertýshilik kúshin osy turǵydan taný shart. Ádebıet eskirmeıdi!