Rýhanııat • 30 Shilde, 2019

Sumqaıtty jazyǵynyń tarıhı syry kóp

551 ret kórsetildi

Qazaq dalasynyń degdar bolmysyn biraýyz sózben sýretteý múmkin emes. El men jerdiń taǵdyryna, tarıhyna qatysty shejireli derekter Uly dalanyń qaı qıyrynda da qazyna bolyp qattalyp tur. Keshegi antyna adal, sertine berik babalardyń qasyqtaı qany qalǵansha jaýmen qyrqysqan jeriniń bári de qazaq dalasynyń búgingi quıqaly qonysy, máńgilik atamekeni. Súıemdeı jer úshin súıegin bergen bahadúrlerdiń asyl murat jolyndaǵy rýhy qazaqtyń bar atyrabynda asqaqtap tur.

Ádette, mańǵaz taýlar men mań dala syr asha qoımaıdy. Basynan san túrli náýbetti ótkergen olardyń qupııasy da shyńyraýdan shyqqan sher sııaqty áser etedi. Tarıhtan belgili, qazaq pen jońǵar soǵysy ultymyzdyń taǵdyryndaǵy qasiretti kezeńniń biri. Alataýdyń basynan ańyrap bosqan el, Qarataýdyń basynan kósh qulaǵan kúrdeli kezeń qandy shejire, qaıǵyly sýret. Kezinde kónekóz qarııalar tarıhtan tamyr tartyp tolǵap kelip, Áýlıeata óńirindegi Ábilqaıyr dalasy týraly áńgimelerdi jıi aıtýshy edi. El aýzynda Suńqaıty atalyp ketken alyp jazyqtyń da kóptegen tarıhı sátke kýá bolǵanyn talaı estidik. Sonda sol jazyqtyń tarıhı syrynyń kóp ekenin ańǵarǵandaı bolyp edik.

Jergilikti jurt Suńqaıty atap ketken, shyn mánindegi aty Sumqaıtty jazyǵy búgingi T.Rysqulov aýdanynyń Tereńózek aýyldyq okrýgi, myna jaǵy О́rnek aýyldyq okrýginiń Birles, Jar­ly­sý eldimekenderi, kúngeı jaǵy Iýbı­leınoe aýylyna deıin qamtyp jat­qan úlken jazyq dala. Ońtústigi halyqaralyq «Batys Eýropa – Batys Qytaı» kólik dálizinen bastap, soltústigi Moıynqum aýdanynyń Qyzylqumyna deıin barady. Bul jer Ábilqaıyr dalasy, Sumqaıtty jazyǵy dep atalady. Ábilqaıyr dalasyndaǵy Sumqaıtty dep atalatyn jazyqty alqap T.Rysqulov aýdanynyń ortalyǵy Qulan aýylynan soltústik-batysqa qaraı 45 shaqyrym jerde ornalasqan. Sumqaıtty dalasyn 1926 jyly kórnekti Alash qaıratkeri Muhametjan Tynyshbaev Shý-Talas ózenderiniń aralyǵynda zertteý júrgizý barysynda anyqtaǵan degen derekter de saqtalǵan. Sonymen qatar Álkeı Marǵulan, Manash Qozybaev sııaqty ǵalymdar da Sumqaıtty dalasyn zertteýge eleýli úles qosqan. Tipti kezinde tarıhshy-ǵalym Manash Qozybaev bastaǵan ǵylymı ekspedısııa shaıqas bolǵan jerdi jan-jaqty zerttep, arheologııalyq zertteýler barysynda sol jerden sarbazdardyń qarý-jaraǵy jáne er-turmandar, túrli saımandary kóptep tabylǵan deıdi.

Jalpy Sumqaıtty jazyǵy týraly derekter kóp saqtalmaǵan. Jergi­lik­ti halyq jaýgershilik kezinde «Jaý­dyń beti, sumnyń beti qaıtty» dep Sumqaıtty atap ketipti» deıdi. Al tarıhshylar bul jerde 1723, 1724, 1725 jyldary qazaq pen jońǵardyń arasynda asa iri qaqtyǵys bolǵanyn aıtyp júr. «1720 jyldyń sońynda Ábilqaıyr osy jerde bolǵan jońǵarlarǵa qarsy soǵysta qazaq jasaqtaryn basqarǵan jáne ózenge jaqyn qalyń butaly, shóbi shúıgin jerdi tańdap turaqtaǵan deıdi. Kishi júzdiń hany Ábilqaıyr bastaǵan úsh júzdiń jasaqtary jońǵarlarǵa qarsy qııan-keski soǵys júrgizgen. Kishigirim ózenniń kóne arnasynyń mańynda bolǵan qantógis urysta qazaq batyrlary jońǵarlardyń shabýylyna toıtarys berip qana qoımaı, olardy óz jerine qaraı qaıtýyna májbúr etti. Urys bolǵan jer el aýzynda «Sumqaıtty», ıaǵnı qatygez jaýdyń beti qaıtty dep atala bastady», deıdi Jambyl oblystyq mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmasyna qarasty «Tarıhı-mádenı eskertkishterdi qorǵaý jáne qalpyna keltirý» dıreksııasy dırektorynyń orynbasary, tarıhshy Saýran Qalıev.

Bul qıly kezeń týrasynda kórnekti jazýshy Ilııas Esenberlın «Kóshpendiler» romanynda «Úsh júzdiń áskeri jaýymen alǵashqy ret Balqash kóliniń kúngeıindegi Alakóldiń tusyndaǵy Han taýy degen jerde kezdesti. Úlken Orda hany Bolat pen bar qazaq áskerin basqarǵan Kishi júzdiń hany Ábilqaıyr úlken jeńiske jetti. Shuno-Dabo basqarǵan qalyń jońǵar jeńilip, Ile ózeniniń boıymen shyǵysqa qaraı qashty. Bul jeńisti qazaq jurty artynan, jońǵarlar ańyraǵan «Ańyraqaı» jeńisi dep atady. Alakól jaǵasyndaǵy urys bolǵan jerde qyrqa, beles, asýlarǵa «Ábilqaıyr», «Sumqaıtty» bolyp ózgergen at qoıdy», dep sýretteıdi. Qazaq tarıhyndaǵy áıgili Ańyraqaı shaıqasynyń bastaý alǵan jeri osy Sumqaıtty jazyǵy degen derekter de negizsiz emes. Qalyń qazaq qoly jabylyp, jońǵarlarǵa toıtarys bergen jeriniń de Sumqaıtty ekeni jazylǵan. Qasap qyrǵyn shıelenisip, búgingi T.Rysqulov aýdanynyń Jańa­tur­mys aýylynyń mańy men Merki aýdanynyń shekarasyndaǵy Oırandy jazyǵynda da bolǵan deıdi. Aqyry bul sheshýshi shaıqas Ańyraqaı shaıqasyna ulasqan. Búgingi Ańyraqaı dalasy Jambyl oblysynyń Shý, Qordaı jáne Moıynqum aýdandarynyń aýmaǵy men Almaty oblysynyń Ile, Jambyl, Qarasaı aýdandarynyń aýmaǵyn qamtıdy. Osynaý ulan-ǵaıyr dalada da talaı uly syrlardyń jatqany aqıqat.

Jalpy adamdar Sumqaıtty jazy­ǵy­na bizdiń zamanymyzǵa deıingi II ǵa­syrdan bastap qonystanǵan degen derekter bar. Sebebi alyp daladan ejelgi qorymdardy, obalardy kóp­tep kezdestirýge bolady. Jáne munda tarıhshylardyń zertteýinshe, VI-IX ǵasyr aralyǵynda ómir súrgen túrkilerdiń ǵıbadat oryndary men túrli balbal tastar da kóp. Sonymen qatar munda bertinge deıin kóptegen eldimekenderdiń de bolǵanyn kezinde Kallaýr, Lerh sııaqty zertteýshiler jazyp qaldyrǵan. Máselen, Sumqaıtty jazyǵynda Myńmola, Myńsheıit degen ataýlar áli kúnge deıin bar. El aýzyndaǵy Kallaýr jazyp alǵan derekterge súıensek, jońǵar shapqynshylyǵy kezinde sheıit bolǵan qazaq áskerlerin Ábilqaıyr osy jerde jerlegen. Saýran Qalıev 1899 jyly jazyp alynǵan bul derekterdiń Túrkistan áýesqoılar úıirmesiniń hattamasynda da saqtaýly turǵanyn aıtady. «Sum­qaıt­ty dalasy áli kúnge deıin tereń zerttelgen joq. Máselen, munda HIH ǵasyrdyń aıaǵynda, HH ǵasyrdyń basynda Myńmola degen eldimeken bolǵan. Osy jazyqtaǵy Topaǵash tarıhy óz aldyna. Jalpy, Sumqaıtty jazyǵy men Oırandy jazyǵy qatar atalady. Sol Oırandy jazyǵyna Sámen batyr qol bastap kelip, jońǵarlarǵa qarsy soǵysqan degen derekter de bar. Sumqaıtty, Oırandy shaıqasy, odan keıingi búgingi Shý aýdanynyń aýmaǵynyń Shoqpar stansasy tóńiregindegi Quljabasy dalasynda sabaqtasyp kelip, ataqty Ańyraqaı shaıqasyna ulasady», deıdi Saýran Qalıev. Sonymen qatar ol Sumqaıtty jazyǵy kezinde Uly Jibek jolynyń boıynda bolǵanyn, bul jerde Kúlship, Júlship degen eldimekenderdiń de bolǵanyn áńgimeledi. Tarıhtan belgili, VI-HIII ǵasyrda Uly Jibek jolynyń boıynda kerýen saraılary bolǵan. Saýda kerýenderi Kúlship, Júlship jáne Qulan qalashyǵy arasynda qatynaǵan. Al Kallaýr zertteýshi kezinde Kúlship eldimekenin Keýilshóp bolýy da múmkin ekenin jazypty. Sebebi munda tórt túlik maldyń jumsaq azyǵy Keýilshóp degen shóp ósedi eken. Al bir kezdegi Júlship eldimekeniniń orny qazirgi T.Rysqulov aýdanynyń Qumaryq aýylynyń mańynda jatyr. Al ne sebepti bul eldimekenderdiń Kúlship, Júlship dep túsiniksiz tilde atalǵany áli kúnge belgisiz.

Uly dalanyń qaı qıyry da tarıhtan syr shertedi. Al Ábilqaıyr da­lasy, Sumqaıtty jazyǵy jáne Oı­ran­dy jazyǵy 2017 jyldan bastap «Qa­sıetti Qazaqstannyń» óńirlik qa­sıet­ti jerleriniń geografııalyq kar­­ta­­synyń tizbesine alynyp otyr. Mun­­­daǵy maqsat – elimizdegi tarıhı jerlerdi jas urpaqtyń sanasyna sińi­rý jáne nasıhattaý. Shynynda da Sum­qaıtty dalasyna búginde nasıhat jetpeı tur. Halyqaralyq «Batys Eýropa – Batys Qytaı» kólik dálizinen nebári 11-12 shaqyrym qashyqtyqta jatqan Sumqaıtty dalasyn kóp adam bile de bermeıdi. Ne jol boıyna ornatylǵan belgi joq. Al jazyqtyń ózinde «Ábilqaıyrdyń umytylmas orny» degen úlken monýment eskertkish qoıylǵan. Biraq sol eskertkishti baryp kórý úshin de oǵan jol silteıtin belgi kerek emes pe? Elimiz táýelsizdik alǵan jyldary Iýbıleınoe aýylynyń tusyna ǵana belgi qoıylǵan. Degenmen, bul kúrejoldyń boıynda emes. Sondyqtan ol barlyq jolaýshynyń da kózine túse qoımaıdy. Alaıda búginde osyndaı tarıhı jerlerdi nasıhattaý maqsatynda Jambyl oblystyq mádenıet, arhıvter jáne qujattama basqarmasyna qa­ras­ty «Tarıhı-mádenı eskertkishterdi qorǵaý jáne qalpyna keltirý» dıreksııasy men oblystyq jastar saıasaty máseleleri basqarmasy birlesip, Sum­qaıt­ty jazyǵyna arnaıy ekspedısııa uıymdastyrýda eken. Qalaı bol­ǵanda da kóne tarıhtyń tamyry bar osyndaı qazynaly jerlerdi ulyq­ta­ǵan­nan utylmasymyz anyq.

 Jambyl oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Elorda «jasyl» aımaqqa ótti

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar