Tanym • 11 Mamyr, 2020

Shahımardan Ábilov: Shyǵarmashylyǵymnyń temirqazyǵy – Abaı

542 ret kórsetildi

Esimi muqym qazaqqa ǵana emes, álemge máshhúr áıgili opera ánshisi bizdi esikten erekshe kóterińki kóńil kúımen jadyraı qarsy aldy. Karantın ýaqytynda da sahnaǵa shyǵardaı sándi kıingen óner ıesiniń tipti jaı ǵana til qatýynyń ózi án salyp turǵandaı eken. Abaı romanstary arqyly júrekke jetken syńǵyr ún sol sátte-aq kóńilimizge kóship alǵandaı, ánshini
á degennen jatyrqamadyq. Qazaqy ádepten aspaı, aqsaqal da quraq usha tórin usyndy. Jaryǵy mol túsken keń bólmemen birge Abaı áleminiń de esigi aıqara ashylǵandaı áserge bólendik. О́ıtkeni bul bólme tutastaı uly aqyn únimen aıryqsha úılesim taýypty. Hakim kitaptary men uly aqynnyń tastan qashalyp jasalǵan shaǵyn músinsheleri, kemeńger tulǵa týraly jazylǵan ár jyldardaǵy maqalalar men sarǵaıǵan gazet qıyndylary bul úıdegi Abaı álemine degen aıryqsha qurmetti áıgilep tur. Belgili opera ánshisi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Shahımardan Ábilovpen órbigen áńgimemizdiń de álqıssasy opera óneriniń qyr-syry, ózi ánin álemdik sahnada keńinen nasıhattap júrgen uly aqynnyń shyǵarmashylyq murasy tóńireginen tarqatyldy.

Ánshi aıtady: Men óte ba­qytty adam­­myn shynyn aıtqan­da. Pavlodar obly­synyń Shar­baqty aýdanyndaǵy Arbaı­gen degen qazaqy aýylynda týyp-óstim. Qa­lyń qaraǵaıdyń ortasyndaǵy erek­she ásem meken boldy. Bala kúnimde or­manǵa kirip ketemin de, aıqaılap turyp óleń aıtatyn­myn. Án aıtsań, jańǵyryq shy­ǵady. Jan saraıym ashylyp, kó­kiregim saıraı jóneletin. Búkil orman menimen birge án salyp turǵandaı sezilýshi edi sonda. Bizdiń ólkeniń sozylyp jatqan shetsiz-sheksiz ormanynyń jań­ǵyryǵy maǵan keńdikti úıret­ti. Daýsyma erekshe órnek syı­­lady dep oılaımyn. Kúni búginge deıin ormanǵa erekshe qumartatynym sondyqtan bolsa kerek. Sahnaǵa shyqqan kezde de ormannyń osy bir tylsym úni, tabıǵattyń daý­sy ylǵı da qulaǵyma kelip turady. Men úshin orman teńdessiz shabyt uıa­sy. Shyn sezine bilgen adamǵa or­man degen tunyp turǵan sımfo­nııa ǵoı. Keıde  «qazaqtyń án mek­tebiniń tórkini osy ormanda jatqan joq pa eken?» dep te oılap qoıamyn. О́ıtkeni kim-kimge de týyp-ósken topyraǵynyń qasıeti darıdy ǵoı.

Men oıladym: Rasymen de týǵan jer degen erekshe qudi­ret qoı. Qazaqtyń qaı jeri de qa­sıet­ti. Áıtse de ulttyq klassı­ka­lyq dástúrli án mektebin qalyp­tastyrǵan uly mektep – sal Bir­jan men seri Aqan, Úkili Yby­raı, Segiz seri, Mádılerdi tý­dy­­ryp, qalyptastyrýda Arqa da­­la­synyń keń tynysy men ásem tabıǵatynyń aıryqsha áseri bolǵany anyq. Sol uly óner kerýeniniń izin jalǵaı bekzat álem – opera óneri kóginde jar­qyraı janǵan Shahımardan Ábilovtiń de talant qupııasyn osy tabıǵat darytqan erekshe tylsymnan izdegen ádiletti bolar dep oılaımyz. О́ıtkeni ánshi týǵan Kereký óńiri – shyn máninde sulýlyqtyń uıasy. Jaltyraǵan ádemi kóli, qaraǵaıly orman-toǵaıy, sulý tabıǵat aıasy bar kıeli topyraq balǵyn sanany óner deıtin erek álemniń ıirimine qaraı tarta jónelgeni ras. Kóz kórimde Qulyndy dalasy, qol sozymda Semeıdiń Besqaraǵaıy, odan ári Qarqaraly men Kókshe topyraǵynyń alasa shoqyly taýy men qaraǵaıly ormany sábı kóńilin erekshe áserlendirip, adam qııaly ǵana jetetin zaý bıik­terge qaraı umtyldyra beretin. Sol ińkárliktiń áseri bolsa kerek, bo­lashaq ánshi aldyna tek as­qaq arman qoıyp, soǵan jetýge tal­pyndy.

Ánshi aıtady:  О́ner degen oshaq­tan bastaldy ǵoı. Ákem de, she­shem de óner qonǵan adamdar boldy. Ásirese Tileýqabyl degen úlken aǵamnyń ónerge degen talaby da, talǵamy da zor edi. Dombyra men baıan tartyp, án aı­tatyn-dy. Daýsy erekshe bol­dy. Jan-jaqty kisiler edi. Anam ándi de, jyrdy da, arıfmetıkany da jaqsy biletin. Al ákem mi­nezdi kisi boldy. Kommýnıst bo­la tura, sol zamanda bes ýaqyt na­mazyn qaza qylmaǵan adam. Uly Otan soǵysyna qatysyp, qıyn­dyqty kóp kórdi. Biraq sonda da ónerge degen sheksiz mahabbatyn sóndirmeı ótti. Sol talant ákeniń qany, anamnyń súti ar­qyly meniń de boıyma darysa kerek, ásirese án salýǵa aıryqsha qushtar boldym. Bala kúnimizde úıge qonaq kóp keletin. Sondaı sátte dombyramyzdy saılap, jyr-dastandardy jattap alyp, keshtiń túsýin asyǵa kúter edik. Ol kezde dastarqanda bas qosqan aýyl aqsaqaldary men meımandary astan soń  qazaqtyń epostyq jyrlary men dastandaryn oqyp, án men jyrdan shashý shashyp,  barlyǵymyz bir jasap qalýshy edik. Abaıdyń ánderin aıtýdy da osyndaı dýmandy ortada úırendik. Ásirese aýyldyń jas­tary úshin bul ǵalamat mereke bolatyn. Eldiń úlkenderi ózderi oqyp bolǵan soń, dastandardan úzindi oqý kezegin balalarǵa beretin. Biz de máre-sáre bolyp jamyraı jyr oqyp, ertegi aıtyp, án salyp bir jasap qalýshy edik. Qazir oılap qarasam, ertegi men jyrdy jattap óskenimiz óte durys bolypty. О́ıtkeni ertegi qııaldaýǵa úıretedi. Armandaı bilgen adam ǵana alys­qa kóz tigedi. Men de aýyldyń qa­ra­sıraq balalarymen birge er­tegi men jyr-dastandardyń ýyzyna qana júrip, Almatyǵa jetýdi, ánshi bolýdy armandadym. Armanym aldamady. 1967 jyly estrada-sırk stýdııasyna oqýǵa túsip, Qaırat Baıbosynov, Jánibek Kármenov, Ulyqpan Esenov, Qapash Qulyshevalarmen taı-qulyndaı tebisip birge oqydyq.

Men oıladym: Almatyǵa jet­kizgen arman bolashaq úlken ánshini estrada emes, klassıkalyq ónerdiń keńistigine qaraı tarta jó­neldi. Oǵan ásirese ózi oqyp júrgen stýdııadaǵy ustazy Naýat Temirbekovanyń aqyl-keńesi men jol nusqaýy da úlken senim syılady. Alaıda dál osy mezette áskerge ketken bolashaq óner ıesi araǵa birshama ýaqyt salyp baryp konservatorııaǵa qujat tapsyryp, oqýǵa qabyldanady. Munda Beken Jylysbaev, Ermek Serkebaev bastaǵan mýzyka óneriniń maıtalmandary talantty ánshini quraq usha qarsy alady. Talantty tamshysynan tanıtyn kásibı mamandar talapker kelesheginen zor úmit kútip, senim artady. Dıplomdyq jumysyn Ahmet Jubanov pen Latıf Hamıdıdiń áıgili «Abaı» operasyndaǵy Abaı partııasyn oryndap qorǵaǵan bolashaq ánshi komıssııa múshesi retinde qorǵaýǵa qatysqan opera avtory Latıf Hamıdıdiń: «Bul bala matýr, obsýjdenııý ne podlejıt» degen joǵary baǵasyn alady. Sóıtip dıplomyn úzdik baǵaǵa tapsyrǵan daryn ómirinde osy sátten bastap uly aqynnyń orny da, róli de zor boldy.

Ánshi aıtady: Iá, sol bir kez­ esimnen bir sát te shyqqan emes. Latıf Hamıdıdeı uly kom­po­zıtordyń aýzynan mundaı joǵary baǵa alý stýdent úshin úlken deń­geı bolatyn. Árıne áýel bas­tan opera teatrynda jumys is­teýdi armandaǵanymmen, teatrǵa jol sál kidirip jetti. Der kezinde tyń­daldym. Alaıda áldeqandaı sebeptermen qabyldanbaı qal­dym. Biraq men oǵan tıtteı de ókin­beımin. Kerisinshe, bolyp-tolyp, izdenip, tájirıbe jınap baryp teatrǵa bir-aq keldim. Men oqý bitirgen jyly Ǵazıza Jubanova konservatorııanyń rektory bolatyn. Dıplomymdy ala salysymen meni oqý ornyna birden oqytýshy retinde alyp qaldy. Ol kezde mundaı jaǵdaı sırek bolatyn. Sóıtip ustazdyq jolym bastalyp ketti. Mine, 40 jylǵa jýyq osylaısha shákirt tárbıelep kelemin. Konservatorııanyń dekany, 2007 jyldan bastap kafedra meńgerýshisi boldym. Ol kezde meniń kafedramda Ermek Serkebaev, Bıbigúl Tólegenova, Roza Jamanova, Beken Jylys­baev bastaǵan ózimniń ustaz aǵa-ápkelerim qyzmet etti. Olar me­niń ustazym boldy. Sol kisiler­men birge jumys isteı otyryp, ózim de kóp nárse úırenip, us­tazdyq ulaǵatyn baǵyt-baǵdar etip, jaqsy qasıetterin boıyma sińir­dim. Naǵyz pedagog adamdar edi ǵoı. Búginde sol jyldardy saǵynyshpen eske alamyn.  Áli esimde, táýelsizdigimizdi al­ǵan jy­ly ulaǵatty ustazym Er­mek Ser­kebaev aǵam Máskeýdiń qo­naqúıiniń birinde otyryp ma­ǵan bylaı dedi: «Shahımardan, sen qandaı baqyttysyń! Bizdiń jas­tyq shaǵymyz, ónerimizdi na­ǵyz der shaǵynda kórseter kezi­miz Keńes Odaǵynyń dáýir­legen tusymen tuspa-tus keldi de, ulttyq ónerimizdi shetelderge laıyqty deńgeıde nasıhattap, tanyta almadyq. Qazaqtyń klassıkalyq án vokalyn kórsete almadyq. Mine, táýelsizdigimizdi aldyq. Qazaq ánin erkin shyrqar shaq týdy. Sondyqtan bar úmit pen senim senderde» dep edi. Mi­ne, sodan bastap men qazaq óne­rin, sonyń ishinde, ásirese  Abaı Qunanbaıulynyń óz romanstary men uly aqyn óleń­derine jazylǵan basqa da kompo­zıtorlardyń týyndylaryn re­per­týaryma engizip, shetel sahnalarynda osy kúnge deıin oryndap kelemin. Sonda baıqaǵanym, álem tyńdarmandarynyń, mýzyka mamandarynyń qazaqtyń klassıkalyq án mektebine degen qyzyǵýshylyǵy aıryqsha. Tolassyz shapalaq soǵyp, qaıta-qaıta oryndaýymdy suraıdy. Án avtorlary jaıly da sheteldik tyńdarmandardyń táptishteı surap, bas shaıqasyp, tańdaı qaǵysa tarqasqan kezderi kóp. Ásirese uly Abaıdyń romanstaryn qubylysqa balaıdy. Bul – sózsiz qazaq óneriniń qudireti.

Men oıladym: Ulaǵatty us­tazdar tálimin kóre júrip, ózi de úlken baǵbanǵa aınalǵan mýzyka maıtalmany búginde 40-tan asa shákirt tárbıeledi. Olardyń teń jartysy «Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri» qur­metti ataǵyna ıe. Opera óneri­niń maqtanyshyna aınalǵan dúl­dúl daryndardyń arasynda A.Ibraev, D.Ýashev, M.Toıkenov, T.Musabaev, D.Hamzına, J.Ǵab­dýllına, M.Shotabaev bastaǵan has talanttar ulttyq ónerimizdi tek el aýmaǵynda ǵana emes, álem­niń úzdik degen sahnalarynda mo­ıyndatyp júr.

Sheteldiń ónersúıer qaýymy án­shiniń ózin de erekshe qurmet tutyp, qatty qadirleıdi. Álemniń nebir men degen sahnalarynda óner kórsetip, qazaq óneriniń mereıin asqaqtatyp júrgen ánshiniń shyn máninde ult mádenıetine, rýhanııatyna sińirgen eńbegi eren. Atap aıtar bolsaq, Londonnyń áıgili Barbıkan ortalyǵynda Uly­brıtanııanyń kameralyq orkestrimen, Parıjdiń eń myqty Pleıel zalynda, Máskeýdegi Kom­pozıtorlar odaǵynyń zalynda, P.Chaıkovskıı atyndaǵy kon­servatorııanyń kishi zalynda án shyrqady. Túrkııanyń burynǵy premer-mınıstri S.Demıreldiń qamqorlyǵymen qoıylǵan «Ararat týraly ańyz» operasyndaǵy Ahmet rólin túrik­she oryndaǵan tuńǵysh qazaq. Kezin­de ánshi ónerine tánti bol­ǵan belgili ıtalııalyq jýrnalıst Sılvıo Ippolıtıdiń: «Eger Shahımardan Abaı partııa­syn, Verdıdiń Rıgolettasyn Mılan­nyń «La-Skala» teatrynda oryndaıtyn bolsa, men ony kúnde kelip tyńdaýdan jalyqpas edim», dep erekshe iltıpat bildirýiniń ózi mýzyka maıtalmanynyń sheberlik qarymyna tarazy bolatyndaı.

Ánshi aıtady: Meniń shyǵar­ma­shylyǵymda «Abaı» róliniń mańyzy zor. Eń alǵash konservatorııany támamdaıtyn jyly dıplomdyq jumys retinde oryn­daǵan beıne men úshin bar­lyq shyǵarmashylyǵymnyń temir­qazyǵyna aınalǵandaı. Áıgili partııany qansha márte oryndasam, ózim úshin sonsha márte jańalyq ashamyn. Men Abaı beı­nesine kezdeısoq kelgen joq­pyn. Uzaq daıyndyqpen, izde­nispen keldim. Máselen, uly aqyn­nyń sahnadaǵy beınesin sát­ti shyǵarý úshin eń áýeli romans­taryn oryndadym. Odan keıin ult­tyq kompozıtorlarymyzdyń murasyna den qoıdym. Abaıǵa túsý úshin álemdik klassıkanyń ozyq maıtalmandary – Shýbert, Maler, Chaıkovskıı, Rahmanınovtardyń shyǵarmalaryn shyrqadym. Abaı maǵan úlken mektep boldy. Naǵyz sheberligim shyńdalar synaq boldy desem de artyq aıtqandyq emes. Mine, qansha jyl aıtýly partııany oryndap kelemin, biraq áli kúnge deıin kemeńger beınesiniń kiltin taptym dep aıta almaımyn. Qansha márte oınasam da, báribir birdeńe jetispeı turady. Abaı men úshin jumbaǵy sheshilmes túpsiz tereń tuńǵıyq.  Abyz róli kez kelgen óner adamy úshin qalpaqpen qaǵyp alatyn jaı dúnıe emes. Bul – klassıka, úlken fılosofııa. Oınap jú­rip oılanasyń. Tazarasyń. Sony­symen de Abaı beınesi bıik, qas­ter­li.

Máselen,  men shetelde Abaı rólin talaı márte sahna tóri­ne alyp shyqtym. Sonda opera­nyń otany sanalatyn elderdiń talǵampaz kórermeni aýzyn ashyp, tapjylmaı turyp qalǵan sáti­ne kýá boldym. «Ne degen deń­geı!» dep tańyrqasqan halyqtyń qarasynda tipti shek joq. Kórdińiz be, bul – Abaı beınesiniń kúrde­liligi, tereńdigi.

Osydan birneshe jyl buryn Erke­ǵalı Rahmadıev maǵan arnap «Abylaı han» operasyn jazdy. Lıbretto avtory – Ábish Kekilbaev. Atalǵan shyǵarmada Buqar jyraýdyń partııasyn oryn­dadym. Osy ról arqyly Mem­lekettik syılyqqa ıe boldym. Kompozıtordyń Buqar jyraýdaı kesek beıneni maǵan arnaıy tapsyrýynyń syry – Abaıda jatyr. Talaı jyl Abaı partııasyn oryndap shyńdalǵandyǵymdy eskere otyryp, Erkeǵalı Rah­madıev osy róldi maǵan arnap ja­zyp shyqqan bolatyn. Meniń boı­tumarym – Abaı. 

Men oıladym: Ánshi Shahı­mardan Ábilovti úlken shyǵar­mashylyq ıesi ǵana emes, qazaq­tyń ultjandy perzenti retinde tanytatyn azamattyq isi – mýzykasyn Erkeǵalı Rahmadıev jaz­ǵan Abaıdyń «Qalyń elim, qazaǵym, qaıran jurtym» romansyna ekinshi ǵumyr syılaýy der edik. 1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasy janyna batqan óner ıesi Qazaqstan Kompozıtorlar odaǵynyń kezekti plenýmynda osy týyndyny ortaǵa shyǵyp oryn­dap, batyl minez kórsetedi. О́ıtkeni qylyshynan qan tamǵan qıyn kezeńde mundaı shyǵarmany oryndaý úlken erlik edi. Al án bolsa ulttyq qasiretti, qazaq mu­ratyn kúńirentip tur. Sóıtip 86-nyń yzǵarly oqıǵasynan keıin kóńili jabyrqap júrgen kóp­shiliktiń ishindegi qatparly býyrqanys, qalyń sherdi qoz­ǵaıdy. Osy oryndaýdan keıin kó­zine jas alyp, kúńirenbegen jan qalmady. Áý basta án avtorynyń ózi «Bul qalaı bolar eken?» dep tiksinip, júregine diril uıalatyp úlgergenimen, keıin pafosy keremet, álemdik deńgeıdegi áleýeti kúshti romansynyń talantty ánshiniń oryndaýynda jaryqqa shyǵyp, jarııa bolǵanyna erekshe rıza bolyp, kókiregin qýanysh kernedi. Bir qyzyǵy, bul romans­ty Rahmadıev erterekte jazǵan eken. Alaıda alǵashqy tyńdaýdan keıin «baǵy janbaı», shań basqan tartpada qalyp qoıǵan týyndyny úlken sahnaǵa qaıta alyp shyǵyp, ekinshi ǵumyr syılaǵan  Shahımardan Ábilov sheberligine án avtory da, tyńdarmandary da sol joly dán rıza bolady. Osy oqıǵadan soń shabyty ashylyp, kóńili kóterilgen kompozıtor sol qýanyshtyń áserimen áıgili ánniń baıǵazysyna taǵy da birneshe romansty ómirge ákeledi. Tólegen Muhamedjanovtyń ánshige Abaı ánderine jazǵan romanstarynan jasaǵan tamasha tartýy da óreli óner ıesiniń repertýar qoryn baıy­typ, úlken sahnalarda erkin kon­sert berýine keń jol ashyp berdi.

Ras, sahna atalatyn kıeli ke­ńis­tikte ánin oryndap, qoshemet­ke bólenýdi ǵana qanaǵat tutpaı, ult­tyń janyna jaqyn júrip, mýzyka arqyly azamattyń pozısııasyn bil­dire alatyn azamat talanttar óner­de óte sırek. Sol azdyń aldy osy Shahımardan ánshi desek, tıt­teı de artyq aıtqandyǵymyz emes.

Ánshi aıtady: Jaqsy opera­lyq ánshi bolý úshin ár adam eń áýeli  óziniń tilin bilýi kerek.­ My­sa­ly, men Japonııanyń Tokıo, Nagasakı qalalarynda kon­sert berdim. Sonda japondar­dyń óz tiline degen qurmetin, súıis­pen­shiligin kórip tańǵaldym. Sony­symen de japondar myqty dep oılaımyn. Qazaqqa da japondardyń osy bir tamasha qasıetinen úıre­netin tus kóp. Mýzykany qazaq­tyń jany deıtin bolsaq, biz oryn­daǵan ánimiz arqyly ulttyq óneri­mizdi jańa beleske shyǵara ala­myz.

Opera men romansty aıtý úshin ánshige jan-jaqty bilim, jan dúnıeniń soǵan saı shynaıy tolqynys-tebirenisi, úlken fı­losofııalyq sana qajet. Kóp­tegen sımfonııany, sandaǵan ope­­­rany teatrlarǵa baryp, qaı­ta-qaıta jalyqpaı tyńdap, kóńil qulaǵyna quıyp, zerdege toqý kerek. Árıne munyń barly­ǵy adam boıyna birden daryp, quıyla ketpeıdi. Álemdik deńgeıdegi jaqsy ánshi bolý úshin úzdiksiz, uzaq izdenis qajet. Bul tusta uly Abaıdyń «aqyryn jú­rip, anyq bas» qaǵıdasy baǵdar bolýy tıis. Sondyqtan men de kóz­­degen maqsatyma jetý úshin sa­pa­ny, tereńdikti, bastysy ba­ıyp­­tylyqty murat tuttym. Sol jolda izdendim.  

Orystyń uly jazýshysy Lev Tolstoı aıtpaqshy, jalpy opera degen bar ónerdiń basyn qosqan úlken mereke ǵoı. О́nerdiń shyńy. Onyń ishinde sóz de, án de, bı de, sımfonııa da, romans ta bar. Al ony shyǵarý úshin eń áýe­li ózińniń tamyryńdy bilý kerek. Sodan keıin ǵana álemdik klas­sıkaǵa qulash ur. Tamyryńdy bil­meı, álemdik órkenıetti ıgerem deý ultty úlken utylystarǵa alyp kele­di. Bul ónerdiń qaı túrine de qatys­ty. Osyny umytpaý kerek. Opera ánshisine eń áýeli bilim kerek. Qur daýyspen ǵana ánshi alysqa barmaıdy.

Men oıladym:  Biraz ýaqyt bu­ryn ánshiniń shyǵarmashylyǵyn zerttep júrip, aqyn Qorǵanbek Amanjoldyń myna bir óleń shýmaqtaryn oqyǵanymyz bar edi.  Aqyn tolǵanysy shynymen-aq búginde 70 jastyń belesine shyqqan óner ıesiniń bar bolmysyn ashyp berip turǵandaı. Áńgimemizdi túıindep turyp, osy óleńdi jáne bir márte eske tú­sirdik.

Shahımardan, Shahımardan,

Pánı jalǵan, shahı arman.

Án sáýlesi nóserlegen,

Kóz jetpeıtin baqılardan.

 

Kúmis bulaq, káýsar úniń,

Salqar shaǵyn men saǵyndym.

Alty Qyrdan asyrshy bir,

Áýselesin án shaǵyldyń.

 

Janyń ǵajap, sán keremet,

Maǵyna da, mán de bólek.

Bekzat bolmys sybazym-aı,

Shattandyrdyń ánge bólep.

 

Arsydaǵy án qanatyń,

Ǵarshylarǵa jalǵanatyn.

Alystarǵa sapar shekken,

Abyzdarsha tolǵanatyn.

 

Shyń basynda Shahımardan,

Án sháýlisi shalqı alǵan.

Jomart júrek, saqı jannan

Shalqyǵan án – shahı arman!..

 

Áńgimelesken

Nazerke JUMABAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

El senimin jalǵaǵan joba

Ekologııa • Búgin, 21:57

Jelaıaqtar Astanada jınalady

Jeńil atletıka • Búgin, 21:54

Jádiger bolyp jetken alǵys

Jádiger • Búgin, 21:53

Jánibekti jekpe-jekke shaqyrdy

Kásipqoı boks • Búgin, 21:49

Álem kýboginde top jardy

Sport • Búgin, 21:47

Otpan taýdaǵy salbýryn

Qoǵam • Búgin, 21:38

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 16:27

Aldaǵy úsh kúnde áli de aıaz saqtalady

Aýa raıy • Búgin, 13:53

Prezıdent Ulttyq bank tóraǵasyn qabyldady

Prezıdent • Búgin, 13:03

«QazMunaıGazda» kadrlyq ózgerister boldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 12:53

Uqsas jańalyqtar