Tutqyn taǵdyry

Artýr Qoldybaev 1912 jyly kedeı sharýanyń otbasynda ómirge kelgen, 1933 jyly Keńes ókimetine qarsy ultshyl toptyń jumysyna qatysqany úshin sottalǵan, al odan buryn KazGÝ-diń 3-kýrs stýdenti. Nurqan Seıitov 1904 jyly týǵan, aıaqtalmaǵan joǵary bilimi bar, partııa múshesi, Qazaqstannyń jeńil óner­kásip halyq komıssary. Aty atalǵan eke­ýiniń soǵysqa alynǵanǵa deıingi ómir­baıa­ny týraly arhıv derekteri, mine, osyndaı.

Bizdiń aldymyzda 1946 jyl­dyń 10 jeltoqsanynda Qazaq KSR-niń Memleket qaýip­sizdigi mı­­nıstri general-maıor Byzov be­kit­ken aıyptaý qorytyndysy ja­­tyr. Bul – Keńes ókimetine qar­sy ult­shyl uıymǵa múshe boldy degen Hákim Tynybekov jáne sol sııaqty basqa aıyp­ta­lǵandar tý­ra­ly qujat.

Hákim 1914 jyly Aqmola obly­synyń Qorǵaljyn aýdanyn­da týǵan. Bilimi – joǵary. Kom­mý­nıstik partııa músheligine kandı­dat. KSRO Ǵylym akademııasy Qazaq fılıalynyń ǵylymı qyz­met­keri bolyp júrgen jerinen Qy­zyl Armııa qata­ryna alynǵan. So­ǵysta bolǵan. 1941 jyly tamyz aıyn­da tutqynǵa túsken. Jalpy jazý-syzýǵa ıkemi bolǵan bolýy kerek. Negizinen tutqyn bolsa da gazet-jýrnal, úgit-nasıhat sala­syn­­da qyzmet atqar­ǵan.

«Túrkistan Ulttyq Komıteti» («TUK») 1941 jyl­dyń aıaǵynda nemese 1942 jyldyń basyn­da qurylsa kerek. Onyń maqsat-múddesi jaıynda aıyptaý qory­­tyn­dysynda bylaı delingen: «TNK» («TUK») vozglavıl vsıý an­tı­­sovetskýıý deıatel­nos­t sred­­­neazatskıh ı kazahs­kıh nasıo­­­na­­lıstov ı afıshıroval­sıa fa­­shıs­tskımı glavarıamı kak «pra­­vıtelstvo» býdýshego «Bol­sho­go Týrkestana, kotoryı, po za­mys­­lam nemsev, doljen byl stat ger­­­man­skoı kolonıeı».

«TUK»-niń quramynda ásker, na­sıhat, ǵylym, áskerı tut­qyn­­dar, radıohabar, shyǵys ju­mys­shylary, densaýlyq saq­taý bólimderi bolǵan. Al Ko­mı­tet mynandaı quramda bol­ǵan: Valı Kaıým-han (ózbek) – Prezıdent, Baımyrza Haıt (ózbek), Prezıdenttiń orynbasary – ásker bóliminiń bastyǵy, Sat­tar Almanbetov (qyrǵyz), Pre­zı­denttiń orynbasary – nası­hat bóliminiń bastyǵy, Kárimı (ózbek) – Bas hatshy, keıin – Qa­rys Qanatbaev (qazaq).­

Al Hákim Tynybekovtiń qyz­met sheń­be­ri tikeleı nasıhat bó­limimen baıla­nysty bol­ǵan­dyq­tan osy qurylym tý­raly aıta ketken du­rys sııaqty. Bul bólimniń negizgi maq­sa­ty – legıonerlerdi ıdeologııalyq tárbıege ıkemdeý, «Túrkistan legıo­ny» qury­ly­myn­da­ǵy barlaý mektep­te­rindegi, tut­qyn lagerlerindegi turaq­ty úgit­shiler men moldalardan basqa bólim­de arnaýly tapsyrmamen júrip-tu­ra­tyn nasıhatshylar da bol­ǵan. Nası­hat bólimi «Túrkistan legıony» qu­ry­lym­daryn, barlaý mektepterin, áske­rı tutqyndar lagerlerin jáne Ortalyq Azııa men qazaq­standyq tutqyndarǵa baryp, pesalar men konsert qoıyp otyr­ǵan. Qazaqstan, Ortalyq Azııa elderine jibe­ri­le­tin agentterdi baıandamamen, kons­pektilermen, referattarmen, gazet-jýrnal­men jáne dinı ádebıetpen qamta­ma­syz etip otyrǵan.

Bólimniń óz basylymdary, «TUK» qur­ǵan «Túrkistan an­sam­bli» bolǵan. «Mıllı Túr­kis­tan» («Ulttyq Túrkistan») saıası jýrnaly 1942 jyldyń maýsym aıy­nan bastap sol jyldyń aıaǵyna deıin aıy­na eki ret ja­ryq kórgen. Aıyptaý qory­tyn­dy­synda H.Tynybekov týraly by­laı delingen:

«Býdýchı redaktorom antısovetskogo jýrnala «Mıllı Týr­kes­tan», propagandıroval v nem ıdeı sozdanııa býrjýaznogo gosýdarstva na terrıtorıı Kazahstana ı sredneazıatskıh sovetskıh res­pýb­lık, vospıtyval lıchnyı sos­tav voınskıh chasteı «TNK» v dýhe nenavıstı k Sovetskoı vlas­tı ı prızyval ıh na borbý protıv Sovetskogo Soıýza. V svoıh statıah, pechataemyh v ýkazannom jýrnale, vozvodıl klevetý na Sovetskýıý vlast ı bolshevıstkýıý partııý».

Egemen el bolyp, jeke memle­ket re­tin­­de shańyraq kóterip otyr­­ǵan qazirgi shaqta Hákim atyna aıtylǵan osy «kináni» qalaı ba­ǵa­laýǵa bolar edi? Qalaı degenmen bul tujyrym ony atý jaza­sy­­na kesý úshin birden-bir sebep bol­ǵany ras.

«Mıllı ádebıet» («Ulttyq áde­bıet») atty ádebı-kórkem jýr­naly 1943 jyldan aıyna bir ret shyqsa, 1942 jyldan shyǵa bas­ta­ǵan «Iаny Túrkistan» («Jańa Túr­kistan») gazeti aptalyq basylym bolǵan.

Aıyptaý qorytyndysynda: «TUK» shy­ǵarǵan osy basylymdar mazmuny ja­ǵy­nan keńestik ómir­ge jala jabý, bol­­shevızmge qarsy qarýly kóteriliske sha­qy­­rý jáne german fashızimin ma­daqtap, olar­dy bolshevıkter ezgisindegi Ortalyq Azııa men Qa­z­aqstan halyqtarynyń bos­tan­­­­dyǵy úshin kúresker retinde kór­se­tý bol­dy», – dep aıtylǵan.

Valı Kaıým-han men Hákim Ty­ny­bekov redaktor bolǵan «Mıllı Túrkistan» jýrnaly ózderiniń maqsat-múddelerin jasyr­ma­dy, búr­kelemedi: « ...Túrkistandy azat etý ıdeıasyn nasıhattaýshy... biz­diń Ult­tyq komıtettiń resmı organy – «Mıllı Túr­kistan» jýr­na­lynyń shyǵa bas­ta­ǵanyna 15 maýsymda bir jyl toldy.

...Bizdiń «Mıllı Túrkistan» jýr­na­ly­nyń Túrkistan halyq­ta­ryn azattyqqa bas­tap kele jatqan qa­zirgi baǵyty durys jol bolyp ta­bylady...

Bizdiń jetekshimiz Valı Kaıým-han tereń­nen oılap usynǵan jáne júzege asy­rylyp kele jat­qan bul baǵyt týraly ótken jyly alǵash ret jýrnaldyń bi­rin­shi nómirinde jazylǵan edi. Bul saıası joldyń qysqasha jáne negizgi baǵyttary mynandaı: 1) Kóptegen jyl orys bol­shevık ımperıalısteriniń ezgi­sinde bolǵan Túrkistan ha­lyq­taryna bostandyq áperý.
2) Qazirgi qolaıly jaǵdaıdy paıda­la­nyp, barlyq kúshterdi orys bol­shevıkterine qarsy kúreske ju­­myldyrý. Sonymen birge nemis dos­tar­dyń kómegimen bizdiń Otany­myz – Túr­kis­tandy azat etý. 3) Ból­shektenbeıtin, bó­linbeıtin birtutas uly Túr­kis­tandy, ıaǵnı qazirgi zamanǵy mádenı talaptarǵa saı keletin ulttyq memleket qurý. 4) Mine, osy maqsattar negizinde qazirden bastap barlyq daıyndyq ju­my­s­taryna kirisý («Mıllı Túrkistan», 25/26, 1943 jyl­dyń 1 tamyzy, Berlın).

  * * *

1942 jyldyń birinshi jartyjyl­dy­ǵyn­da «Túrkistan legıony» quryldy. «Arbaıts gema­ınshaft Týrkestan» (AT) barlaý ınstıtýtynyń is bas­qa­rý­shysy Shlos­tiń aıtýynsha, bul qurylymdy gene­ral Haıgendorf basqarǵan, ol gene­ral Kestrıng áskerı quramynda eken. Nemis­terdiń budan basqa Lıýkenvald (Ger­manııa), Volomıno (Polsha), Legı­no­vo (Polsha), Teppel (Chehııa), Tavel (Qyrym) aımaq­ta­rynda da barlaý mek­tep­teri bolǵan. Qaıtken kúnde jeńis­ke jetý maqsatymen atqarylǵan ister san alýan edi. Al tutqynda júrgen túrkis­tan­dyqtar da bul shara­lardan tys qal­ma­ǵany bel­gi­li.

Nemis áskerleriniń Máskeý, Sta­lın­grad, Kýrsk túbinde jáne basqa aımaq­tar­da jeńiliske ushy­ra­ýy jáne 1944 jyldyń basynda Qyzyl Armııanyń shabýyl ope­rasııalary Germanııa basshylaryn múm­kin­diginshe birjola jeńilýdiń aldyn alyp, tym quryǵanda Germanııanyń óz jerin saqtap qalýǵa barlyq kúshti jappaı jumyldyrýǵa májbúr etkeni sózsiz. Osy maq­satta nemister ózde­ri­niń adam resýrs­ta­­rymen qatar áskerı tutqyndardy, olardan jaýyngerlik toptar qurýǵa da áreket jasaǵany túsinikti. Alaıda legıo­nerlerdiń bir-birlep nemese top-toby­men Qyzyl Armııa jáne keńes partızanda­ry qataryna ótip ketýi jaǵdaıynda nemis­ter­diń basqa da uıymdastyrý shara­laryn júzege asyrýǵa týra keldi. Osyǵan oraı nemister ár jerde ulttyq komıtetterdiń bas qosqan jıyndaryn ótkizip, úgit-nasıhat jumystaryn kúsheıte tústi.

1944 jyldyń maýsym aıynda Vena qalasynda bolǵan «Túrkistan kongresi» de sondaı sharalardyń biri bolatyn. Mundaǵy maqsat – legıonerlerdiń ja­ýyn­gerlik rýhyn kóterý, táýelsiz Túr­kis­­tan memleketiniń bolashaq úki­me­ti­niń negizi bolyp esepteletin «TUK»-niń bedelin arttyra túsý. Kongreske «TUK»-niń quramynan basqa «Túrkistan legıonynyń» qurylymdarynan, ult­tyq áskerı bólimderden, barlaý mektep­te­ri­nen, ártúrli kýrstardan, german úkimeti men barlaý organdarynan, basqa da ult­tyq komıtetterden kóptegen ókil, bar­ly­ǵy 400-ge jýyq adam qatysty.

Kongrestiń kún tártibine saı birinshi bolyp «TUK»-niń ju­mysy týraly Valı Kaıým-han­nyń esebi, Keńes ókimetimen kúres jáne táýelsiz Túrkistan mem­­leketin qurý jolyndaǵy min­det­ter týraly másele qa­ralyp, talqylandy. Budan soń «TUK»-niń basshy qyzmetkerleriniń qosymsha baıan­­damalary tyń­dal­dy (H.Tyny­be­kov­tiń 1946 jyl­dyń 5 qazanyndaǵy tergeýde bergen jaýabynan).

Ana tilimizdiń hal-ahýaly týraly únemi aıtylyp ta, jazy­lyp ta júr. Shy­nyn­da, órke­nıet­ti elderdiń qaısysy bolsyn óz tilin saqtap qana qoımaı, ony da­myta berýge, kórkeıte tú­sý­ge árdaıym ynta-yqylas kór­­setetindigi belgili. Al qıyn-qys­taý jaǵdaıda, shetelde, soǵys tut­qyny bola júrip ana tiliniń taǵ­dyry týraly dúıim jurttyń aldynda óz oıyn, tuńǵıyq tereń pikirin ashyq aıtsa oǵan, sóz joq, kim de bolsa, súısiner edi, onyń naǵyz ultjandylyǵyn maqtan tutar edi.

Hákim Tynybekov túrkis­tan­­dyq­tar­dyń 1944 jylǵy Vena­da­ǵy atalǵan bas qosýynda «Til birligi – ult birligi» degen taqy­rypta qosymsha baıandama jasap­ty. Úlken «qylmysynyń» biri osy bolsa kerek. Tergeý qujat­ta­rynda osy derek atap óti­lip, odan ári «vozvodıl klevetý na Sovet­sk­ýıý vlast, nasıonalnýıý polıtıký sovets­ko­go pravıtelstva ı partıı bolshevı­kov, dıskredıtıroval Stalınskýıý Kons­tı­týsııý. Krome togo, v svoem doklade na kongresse prızyval tıýrkskoe naselenıe k aktıvnoı borbe protıv SSSR» – delingen. Hákim Tynybekovtiń sózine tergeý organdary osyndaı saıası baǵa bergen.

«TUK»-niń qazaq bóligi Qanat­baev, Qaıboldın (Qaıgın), Tyny­be­kov, Qoshalaqov, Aǵaev (Ivanov) jeke «qazaq» jáne «shyǵys túrik» komıtetterin qurý jó­ninde qyzý áreket jasaıdy. Jáne ke­ńes­ter elindegi túrki tektes halyq­tar­dyń tolyq azat bolýy úshin keleshekte Ortalyq Azııa men Qazaqstandy, Tatar­stan men Bash­q­urtstandy Túr­kistan dep atalatyn bir memleketke biriktirý máselesin kún tártibine qoıdy.

Bul jóninde arhıv qujattary bylaı deıdi: «ıavlıaıas posledovatelem Chokaeva ı edınomyshlennıkom Kanatbaeva, Tynybekov vmeste s poslednım skolotıl ıadro kazahskıh nasıonalıstov – rýko­vodıashıh rabotnıkov «TNK» ı v okıabre 1942 godý vmeste s nımı razrabotal ı predstavıl Vostochnomý mınısterstvý Germanıı Rozenbergý ı germanskım razvedovatelnym organam programmnyı dokýment, v kotorom vydvıgal ıdeı sozdanııa shırokogo bloka antısovetskıh sıl na borbý protıv sovetskoı vlas­tı ı ottorjenııa ot SSSR respýb­lık Sredneı Azıı, Kazahstana, Tatarıı ı Bashkırıı dlıa sozdanııa «Vostochno-tıýrkskogo gosýdarsta».

Bul usynys túgeldeı qabyl­da­na qoı­ma­dy. Biraq qazaqtar men qyrǵyz­dar­dan turatyn «Alash» otrıadyn qurýǵa múm­kin­dik týdy. Otrıad quramynyń biraz bó­ligi Lıýkenvald barlaý mektebinde oqyǵan edi, qazaq jerinde keńes­terge qar­sy kóterilis uıym­das­ty­ryp, basqa da qajetti úgit-nasıhat jumysyn jandan­dy­ra túsýi tıis edi. «Alash» otrıady uıy­my­nyń arnaýly týy belgilendi, oǵan múshe bolǵan sarbazdyń jeń­de­ri­nde ózin­dik belgileri boldy. Munyń ózi «Alash» qoz­ǵa­lysynyń qaıta jańǵyryp, órken jaıýy­­nyń sımvoly retinde tanyldy.

Keıin, 1945 jyldyń aqpan-naýryz aıyn­da «TUK»-den «Túr­kis­tan Ult­tyq Keńesi» bólinip shyqty. Sóıtip endi túrkistandyq eki uıym – ózbek Valı Kaıým-han basqarǵan «Túr­kistan Ulttyq Komıteti» jáne jańa­dan uıym­das­ty­ryl­ǵan «Túrkistan Ult­tyq Keńesi» boldy. Sońǵysynyń Prezı­den­ti qazaq Qarys Qanatbaev boldy, basqa basshy qyz­metterge Omarhanov (Prezı­dent­tiń oryn­basary), Toqnazarov (Keńes múshesi), Ábishev (Bas hatshy) bolyp bekitildi. Al Tynybekov, Qoshalaqov, Burqanov bolsa tıisinshe Keńestiń baspasóz, nasıhat, ásker bólimderin basqardy.

  * * *

Soǵys bolǵan soń bireý jeńedi, ekinshisi jeńiledi. Ol zańdy. Tutqynǵa da túsedi. О́rkenıetti elder soǵysta tutqyn bol­ǵan­darǵa árdaıym túsinistik tanytyp, adamgershilik bildirgen. Olardyń quqyqtaryn qorǵaý úshin kezinde Gaaga konferensııa­la­rynda (1899,1907 j.j.) tıisti konvensııa da qabyldanǵan, al 1929 jyly bul másele Jenevada qaıta qaralǵan. Sóıtip áskerı tutqyndar týraly burynǵy qa­byl­danǵan qujattarǵa olardyń jaǵ­daıyn odan ári jaqsartýǵa baǵyttalǵan qosymshalar, ózge­ris­ter engizildi.

KSRO basshylyǵy bul konven­sııa­larǵa qa­tysqan joq. Mine, son­dyqtan da I.V.Stalınniń «bizde tutqyndar joq, satqyndar ǵana bar» deýi sodan bolsa kerek. Demek, keńes jaýyngeri tutqynǵa tús­se boldy, ol qolma-qol «halyq jaýy» bolyp esepteletin. Iаǵnı ol ne atylýy kerek, ne pálenbaı jylǵa ıtjekkenge aıdalýy shart. Máselen, Hákim Tynybekovpen birge sottalǵan 49 adamnyń biri jazýshy Hamza Abdýllın biraz sergeldeńge ushyrap, ómirden óter aldynda ázer aqtalǵan.

«Qylmystyq isi» osy azamattarmen birge qaralǵan, «Túrkistan legıonynda» boldy dep biraz ómirin ıtjekkende ótkizgen ataqty mýzykat Áıtkesh Tol­ǵanbaevtyń «qazaqtyń Paga­nın­ıi» ekendigi keıin belgili boldy. Áıtkesh týraly sońǵy jyldary BAQ betinde biraz jazyldy. Al Qorǵaljyn óńirinde týyp-ósken, elin, jerin qorǵaımyn dep so­ǵysqa attanyp, tut­qynǵa túsken, eline kel­gende «ha­lyq jaýysyń» dep, áýeli atý jaza­sy­na, sosyn 25 jylǵa sot­talǵan Hákim Tynybekov te sondaı jan. Kezinde Mustafa Sho­qaıdyń «quıyr­shyǵy», onyń na­ǵyz izba­sa­ry bolǵan dep aıyptalyp, sottaldy. Sóıtken Hákim shet jerde, jat jurtta júrip, «Mıllı Túrkistan» jýrnalyn, «Túrik birligi» gazetin shyǵardy. Nemis basshylyǵy uıym­das­tyr­ǵan Vena qa­la­synda ótken kongreste (1944 j.) ózi­niń ana tilin qorǵap, baıandama ja­sa­ǵan. Túrik jurtynyń jar­qyn bola­sha­ǵyn ańsaǵan. Sol úshin Hákimge óz elindegi ákimshil-ámirshil júıe tarapynan senimsizdik kórsetildi: ólim jazasy­na kesilip, keıin aıdaýǵa jiberildi. Shette júrip ıt-qorlyqpen dúnıeden ótti. Osyndaı shyndyqty Hákimniń el-jurty bilýi kerek.

Amantaı KÁKEN,

jýrnalıst