Suhbat • 29 Mamyr, 2020

Dosym SÚLEEV: «Dos-Muqasan» taǵdyryma áser etti...

4025 ret kórsetildi

1970 jyldary «Dos-Muqasannyń» ataǵy jer jaryp turǵanyn búgingi aǵa býyn ókilderi jaqsy biledi. Alaıda Dosym Súleev sol ónerdiń asqaq dańqyn ınemen qudyq qazǵandaı mehnaty sheksiz ǵylym jolyna aıyrbastaýǵa sheshim qabyldady. Ǵylym men óner tárizdi bir-birimen joldary túıispeıtin qos salany qos qanatyna balaǵan aǵamyz áńgime barysynda ǵylymdaǵy jetistikteri, ıdeıalary «Dos-Muqasannyń» kóleńkesinde qalsa da, eshkimge uqsamaıtyn taǵdyryna rıza ekenin aıtady.

– Siz ataqty ǵalymsyz, aka­demıksiz. Tipti KSRO kezeńinde sizdiń jobalaryńyz zaýyttarda qoldanyldy. Biraq qazaq arasynda qaıratkerligińizdiń, aza­mattyq bolmysyńyzdyń «Dos-Muqasanǵa» qatysty qyry ba­­sym túsip jatatyn sııaqty?

– О́z salamda úlken dárejege jetkenim ras. Biraq halyq meni «Dos-Muqasannyń» irgetasyn qalaǵan ánshi-kompozıtor Dosym retinde erkeletti, alaqanyna sal­dy. Keıingi tolqynda da sondaı kózqaras qalyptasyp kele jatqanyn sezemin. Alaıda men sazger Dosym men akademık Do­sym­dy bir-birinen bóle almaımyn, ekeýi de maǵan tym jaqyn. Alǵashqysy – jastyq dáýrenniń bir belgisindeı, al ekinshisi – tańdaǵan mamandyǵym.

Ǵalymdar ortasynda jo­ǵa­ry deńgeıge jetken meniń qur­dastarym, turǵylastarym kóp. Bi­raq olardy el ishinde ekiniń biri tanı bermeıdi. Jáne olar kóptiń kózi men sózinde júrgendi qala­maıdy. Sebebi olar elim dep ǵumyr keshken erleriniń esimin eli bilýi tıis degen qaǵıdamen ómir súredi.

Al meniń syrt kóz aldyndaǵy ta­nymaldylyǵyma qatysty aıta­rym – ǵylymdaǵy dostary­ma uq­sa­maıtyn taǵdyrym shyǵar. Bul meniń ǵana emes, «Dos-Muqa­sandaǵy» ǵylymnyń, sheneýniktiń shekpeninde júrip, ónerge degen mahabbatyna selkeý túsirmeı júrgen dostarymnyń basyndaǵy jaı. Elshi Shárip Omarovty da ómir boıy «Dos-Muqasannyń» ataq-dańqy ózinen alysqa ji­bermedi. Meıirbek Moldabekov te sondaı jaıtty bastan keship júr.

– 1960 jyldar 1940 jyldary bastalǵan ındýstrııalan­dyrý baǵdarlamasynyń nátı­je­si se­zile bastaǵan jyldar ekenin bilemiz. Zaýyttar, kásip­oryndar birinen keıin biri saly­nyp jatty. Bul qazaq jas­tarynyń teh­nıkalyq bilimge degen qyzy­ǵýshylyǵyn oıatqan shyǵar.

– Qazaqtyń ómirden enshimdi alsam dep talpynǵan, ózin ózi izdegen kezi de sol jyldarǵa týra keldi. 1920-1930 jyldardaǵy qa­zaq álemi men 1960-1970 jyldary qazaq áleminiń arasyndaǵy aıyr­mashylyq ta tap osy jyldary baı­qaldy: Alǵashqysy azattyqqa umtyldy, alystaǵy Japonııany úlgi tutyp, bastaryn báıgege tikti. 1960 jylda­ry saıdyń tasyndaı bolyp iriktelip shyqqan qazaq jastary – solardyń erjetip, at jalyn tartqan urpaqtary. Olar qýǵyn-súrginniń qurbany bolǵan áke taǵylymynan sabaq alyp, barynsha saqtyq tanytty. Beınelep, Qadyr aqynnyń tilimen aıtqanda shyndyqty jetkizý úshin azdaǵan ótirik qosyp, qazaqtyń bolmysyn ózine qaıtarmaq bolyp atqa qonǵan tolqyn boldy. Biz de jaratylystaný salasyndaǵy qazaqtyń alynbaǵan enshisin ózine qaıtaryp bermek bolyp, atqa qondyq.

– «Dos-Muqasan» ansambli dúnıege kelip, qazaq áýenderin shar­tarapqa taratty. Al tap sol jyldary Máskeýde Murat Áýe­zov bastaǵan qazaq jastary «Jas Tulpar» uıymyn ashyp, 1920 jyl­dardaǵy túrki ıdeıa­syn kó­terdi. Oljas «Az ı Iа-ny» ja­zyp, túrki sóziniń tú­birin túgen­dep, dalanyń qudiretine bas ıdi. Siz­­dińshe, 1960 jyldardyń feno­meni ne?

– Qazir jazýshylar 1960 jyl­dardaǵy qazaq sanasynyń ózgeristerin tek ádebıetpen ǵa­na baılanystyrady. Tehnıka salasynda júrgender bul ózge­risterden tys qaldy degen de pikir bar. Bul birjaqty pikir der edik. Qazir tehnıka nemese jaratylystaný salasynda júr­gen múıizi qaraǵaıdaı aqsaqal akademıkterdiń barlyǵy 1960-1970 jyldardyń «ónimi». 1967 jyl­dary Almatyda polıteh­nı­kalyq ınstıtýttyń, qazirgi til­men aıtqanda orys tildi jigitteri «Dos-Muqasandy» qurdy. Esh­kimge elik­tegen de, solyqtaǵan da joq. Qazaq ánin kókke kóterdi. Almatynyń tórinde turyp, «Toq­­tańyz sulý qyz sý izdegen, tanysqym keledi meniń sizben» dep sulýlarǵa ún qatty, «Jan dosym, ústem bolsyn mereıiń» dep dostyqty, adaldyqty nasıhattady, «Mahabattyń qudiret kúshi áldılep» dep janam degen júrekke ot berdi, «Almaty túnin» shyrqap, aýyldaǵy jastardyń keýdesine úmit otyn jaqty. «As­tyma mingen atym genadýshka, Shabamyn kóńil ashyp nemnoshka. Ne kerek bul dúnıede jıt etýge, Azyraq oınap-kúlmeı, molodýshka» dep sol kezdegi saıasattyń da tilin tapty. Sol kezde shyrqalǵan qazaq ánderine qarańyzshy. Án men mátinniń astaryndaǵy rýh qazaq jastarynyń boıyndaǵy qalǵyp bara jatqan namysty qytyqtap, túrtpektep júrip oıatty. Aıtaryn ashyp aıta almaǵan ker zamanda budan artyq qandaı ıdeologııa kerek? Basqasha aıtqanda 1960 jyldardaǵy qazaq zııalylary 1930 jyldary kúl astynda qalǵan shoqtan jalyn bolyp laýlady. Bir-birimen jutylyp bara jatqan álemde qazaq bolyp daralanǵysy, kózge túskisi, tanylǵysy keldi. 1960 jyldardyń fenomeni osy dep oılaımyn.

– Sizben suhbatqa daıyndyq barysynda 1960-1970 jyldary joǵary bilim alǵan adamdar týraly statıstıkamen ta­ny­­syp shyqtym. Qarap otyr­saq, jastardyń 60 paıy­zy zańger, 15 paıyzy aýyl sha­rýa­­­shylyǵynyń mamandary, eko­­nomıst, dáriger. Tehnıka sa­la­­synyń mamany bolsam de­gen­­derdiń úlesi 2 paıyzǵa da jet­­peıdi eken. Sol kezdegi orta «Dos-Muqasannyń» artynda tur­ǵan jigitterdiń tańdap alǵan mamandyǵyna mán bermedi, olar­dyń tek ánshilik sıpatyna ǵana nazar aýdaryp, ózgesi sý astyna shógip ketken asyl tas­taı áser qaldyrady eken. Án, sahna sol kezdegi jastar úshin de trend boldy ma?

– Án, sahna, óner qazaqqa ótke­nin umyttyrmaý men eske salýdyń quraly boldy. Joıylýǵa, ju­ty­lýǵa bet alǵan qazaq jantalasyp, án men qalamnyń jalyna jarmas­ty. Bul múmkin, qazaq úshin ózin ózi umyttyrýǵa berilgen sońǵy múmkindik ekenin halyq bolyp sezindi. Ol kezde úkili dombyra ustap sahna tórine shyqqan kez kelgen ánshi kózdiń qarashyǵyndaı qabyldandy.

 Al tehnıkalyq ǵylym kenjelep damyp kele jatqan sala ǵoı. Buǵan áser etken faktorlar óte kóp. Basqasha aıtqanda tehnıka mamandaryna degen mahabbat qazaqtyń genine sińip ketetin ýaqyt bolǵan joq áli. Odan bólek jastardyń yqylasyn oıatatyn sebep te kórip turǵan joqpyn. Ǵylym sońynda júrgen jarty ǵasyrda álemde men bolmaǵan el kemde-kem. Kózim jetken aqıqat – ekonomıkasy, ǵylymy men bilim nashar damyǵan elderde ánshi-bıshiler tulǵa bolyp, tórge shyǵyp, keıingi tolqyn úshin elikteý men solyqtaýdyń úlgisine aınalady eken. Memleketterdiń bárine ekonomıkasy men estradasyn qatar damytyp, sońǵysyn álemge ıdeologııa retinde tyq­palap otyrǵan AQSh tárizdi alpaýyt el bolýdy jazbaǵan. Siz aıtpaqshy, qazaqtyń ǵylymy, onyń ishinde tehnıka, jaratylystaný salasyna baǵyttalǵan ǵylymy jel tolqytyp, sý betine shyǵatyn kezdi kútip jatyr. Qo­ǵam­dyq formasııadaǵy býyn almastyǵy degen kezeń-kezeńimen júretin jáne sáti túskende bolmaı qalmaıtyn qubylys sııaqty. Ony jasandy túrde qalypastyrýǵa kele qoımaıdy. Qazaq aman bolsa, qazaqtyń jaratylystaný ǵylymy da altyn astaýdan, kúmis qasyqpen as ishetin kún alys emes shyǵar.

– 1973 jyly Berlınde Búkil­dúnıejúzilik án festı­valinde altyn medaldi jeńip alǵan soń Almatyda Lenın atyndaǵy saraıda qatarynan on kún boıy án keshin ótkizipsizder. «Saraıǵa syımaǵan jastar ishke terezeni buzyp kirgen, sol tustaǵy el bas­shysy Dinmuhamed Qonaev ata­myz dosmuqasandyqtardy tarap ketýden arashalap alǵan» degen áńgime bar el ishinde. Endi sony aıtyńyzshy.

– Ras, ondaı jaǵdaı boldy. Sol kezdegi Lenın atyndaǵy Respýb­lıka saraıynda eń alǵash bolyp konsert qoıǵan biz ekenbiz. Onyń aldynda Berlınde ótken festıval­de altyn juldyz alǵa­nymyz, 1925 jyly Ámire ata­myzdyń Parıjde kúmis medal ıelengeninen keıingi alǵashqy qýa­nysh qazaqtyń rýhyn kóterip ketti.

Respýblıka saraıynda ótetin jarys alǵashqyda bir kúnge jos­par­lanǵan edi. Saraı ıneden jańa shyqqandaı, kózdiń jaýyn alyp, tigisi sógilmeı jarqyrap tur. Alǵashqy kúni saraıǵa syımaı qalǵan halyqtyń kóptiginen esik-tereze syndy. Úsh adam bir oryndyqqa otyrǵan soń jetise me, shalqaıyp ol ketti. Sodan ekinshi, úshinshi kúnge, sońy 10 kúnge jalǵasty. On kún boıy ansh­lagpen ótken konsert KSRO, tipti álem tarıhynda bolmapty. Halyqtyń yqylasynda shek joq. Keıin abyr-sabyr basylǵan soń terezeniń shytynap, jap-jańa oryndyqtardyń synǵanyn kórgen respýbıka saraıynyń basshylary ústimizden biz oqyp júrgen oqý ornyna shaǵym túsirip, topty taratyp jiberýdi talap etken. Bul áńgimeniń sońy Dımekeńe jetken. Dımekeńniń «Balalar qazaq­tyń rýhyn kóterip júr. Bala­­lardyń bir tal shashy tússe, bastaryńmen jaýap beresińder» degen eskertpesinen keıin bári tynyshtaldy ǵoı.

Topqa alǵashqy kúnderden bas­tap, jeti jyl boıy jetekshilik ettim. Jeti jyl boıy KSRO kó­le­­minde túrli konkýrstardyń laý­reaty atanyp júrdik. Berlın festıvalinen keıin Vengrııada ótken Halyqaralyq konkýrsqa qatys­tyq. GDR jerindegi jeńis, rasynda trıýmf edi. Eger, án áleminde júre bersem, bas aınaldyratyn juldyzdy kezeń kútip tur edi. Sebebi shetelderge shyqqan memlekettik delega­sııanyń quramynda biz júrdik. Shetelden kelip jatqan aspaptar aldymen bizge beriletin. Bul da Dımekeńniń jastarǵa degen oń yqylasynyń nátıjesi shyǵar. Meniń Máskeýge suranyp júrgenimdi estigen bolýy kerek, sol kezdegi Mádenıet mınıs­tri Jeksenbek Erkinbekov qabyl­daýyna shaqyryp, «О́nerde qala berseńshi, ataq beremiz, jaǵ­daıyń­dy jasaımyz» degeni bar. Biraq men ǵylymdy tańdadym. Ǵylym men án álemi – eki jaǵalaý. Men de, Meıirbek Moldabekov te ǵylymdaǵy jolymyzdy joǵary oqý ornyn endi ǵana aıaqtaǵan jas maman retinde bastadyq. Ǵylym, keshe de, búgin de tek básekege tó­tep bergender ǵana shydas bere­tin alaman báıge. Men ózime beıtanys jańa álemde baǵymdy synap kórgim keldi.

– Keıin ókinish bolǵan joq pa?

– О́kinishim joq. Odan bó­lek qazaqy qoǵamǵa tańsyq­taý teh­nologııalyq basqarý salasyndaǵy ǵylymı jumysymyzǵa Reseı ǵalym­dary ensıklopedııasynyń tórinen oryn berdi. Tehnıka salasynda júrgende de abyroısyz bolǵan joqpyn. О́z baǵymdy taptym dese de bolady. Eger jolym bolmaı, sátsizdikterge ushyrasam, ókiner me edim. Ǵylym sońynda júrgende 9 doktor, 12 ǵylym kandıdaty, 260 ǵylymı eńbek, 6 mono­grafııa, 7 JOO oqýlyǵyn jazyppyn.

Taǵdyryma rızamyn dep toq­meıilsigim kelmeıdi. Qıyn­dyqty da kórdik. Azdap qınalǵan kez­derimiz táýelsizdik alǵan jyl­darǵa týra keldi. Almatyda energetıka ınstıtýtynda prorek­tor­myn. Jalaqynyń ýaqtyly beril­meıtin kezi. Sol kezderi otba­symdy asyraý úshin taksıst bolǵanmyn. Tanymal adammyn. Basyma shapkany basyp kıip, úlken qara kózildirikpen, tum­shalanyp alyp adam tasydym. Páterim, kóligim bar, sonyń ózinde aqsha bolmaǵannan keıin bala-shaǵany baǵý biraz qıyn boldy.

 Ǵarysh zańy boıynsha árbir halyqtyń árbir ulttyń, tipti árbir adamnyń mańdaıyna jarq etip ashylatyn, juldyz bolyp jarqyraıtyn kezdi syılaı­tyn sııaqty. AQSh genetıgi Robert Grekhemge sensek, gendegi jul­dyz­dy jasýsha – adamzatqa ortaq. Qazirgi ǵylym onyń quramyn 11 paıyz, araǵa ýaqyt salyp oıaný múmkindigin 6 paıyz dep otyr. Genniń jyldar boıy uıyqtap ja­týy, úsh-tórt urpaq aýysa oıanýy, tipti oıanbaı qalýy da, onyń oıan­ǵan sátin adamnyń bil­meı qalýy da ábden múmkin. Ata­larymyz bul sátti «juldyzy jandy» dep bir aýyz sózben túıindegen. Bizdiń ǵana emes, qazaq ultynyń genindegi juldyzdy jasýsha 1960-1970 jyldar qazaq ıntelegensııasynyń dá­ýirli sha­ǵynda jarqyraǵan shy­ǵar. Sol kez, «Dos-Muqasanda» óner kórsetken toptan meni qos­qan­da úsh akademık Meıirbek Mol­dabekov, Nıkolaı Búktikov, fılosofııa salasynda Dosymjan Sydyqov shyqty. Shárip Omarov KSRO kezinde Ortalyq Komıtette qyz­mette, keıin Táýelsiz Qazaqstannyń Chehııa­daǵy elshisi boldy.

Ǵylym men án meniń qos qana­tyma aınalǵaly jarty ǵasyrdan asyp barady. Boıymdaǵy azdaǵan uıymdastyrýshylyq qasıetimdi jetildirip, elge tanytqany úshin «Dos-Muqasanǵa» qaryzdarmyn.

– Degenmen, sizdiń talǵam án­ge kelgende sarańdyq tanyt­qan tárizdi. Ánderińizdiń bizge bel­gilisi «Toı jyry», «Jan dosym», «Almaty túni». HH ǵasyr­dyń ekinshi jartysynda týǵan ánge HHI ǵasyrda týǵan urpaq beı jaı qaraı almady. Keıde kúmbir keýdesinen tańǵajaıyp áýen tógilip túsken talant nege eki-úsh ánmen shek­telip qaldy dep oılaısyń...

– Men jıyrma shaqty án jazdym. Eki-úsh ánim daralanyp sizderge jetipti. Ras, úsh án de áli kúnge deıin aıtylady. Al «Jan do­sym» bizdiń tólujatymyzǵa aı­naldy. Qurmanaıdy, Sháripti, Baqytjandy aqyret saparyna «Jan dosymmen» shyǵaryp saldyq. Al keshe ǵana dúnıeden ótken Hamıt Sanbaevpen karantınge baılanysty durystap qoshtasa da almadyq. Dám-tuzym taýsylǵan kúni o dúnıe saparyna meni de sol ánmen shyǵaryp salatynyn ishim sezedi.

Al endi negizgi suraqqa aıtar ja­ýabyma toqtalsam: Jaqyn­da shyǵarmalaryn súıip oqıtyn Raqymjan Otarbaevtyń kúnde­ligindegi bir oı kóńilime qonaqtap, siz aıtpaqshy ánge sarańdyq tanytýyma sebep bolǵan jumbaqty sheship berdi. Raqymjan zaman­dasymnyń oıy «Jas kelgen saıy­n sózge sarań bolyp baramyn. Sóz sózge kóleńkesin túsirip, demep turý kerek. Aq qaǵazdy bos sózben bylǵaǵym kelmeıdi» degenge saıady. Bálkim men de sonda solaı oılaǵan shyǵarmyn. О́ner degen appaq álemdi jańqadaı ónimdermen bylǵaǵym kelmegen shyǵar.

– Batystyń áýenine elikteý­shiler sol bir shaqta Keńes Oda­ǵynyń barlyq aýmaǵyndaǵy jas­tardy eliktirip áketkeni ras. Bul aǵym sizderge qalaı áser etti?

– Keńestik ıdeologııanyń úgit-na­sıhatyna jastar moıyn­sunbady. Gıtara ustaǵan ánshi Dın Rıdke uqsap baqty. «Bıtlz» ansambliniń de keńes jastaryna áser-yqpaly óte kúshti edi. Osylaısha batystyq mádenıettiń yqpalynan sol kezeńde Grýzııada «Orera», Reseıde «Golýbye gıtary», «Veselye rebıata», «Poıýshıe gıtary» vokaldy-aspapty an­sam­blderi dúnıege keldi. Bizde batystyq aǵymdy qazaq ónerimen sıntez­degimiz keldi. Bolmasa jas­tardyń júregin jaýlap alý múm­kin emes edi.

– «Jan dosym» ánin dos­ta­ryńyz Hamıt pen Meıirbekke arnady degen áńgime bar. Mýzy­kalyq qabiletińizdi synǵa salyp baıqaǵan áreketińiz alǵash­qy sátte-aq eki aıaǵynan tik tu­ryp ketken tárizdi.

 – Mýzykalyq qabiletim boldy. Onyń ústine nota bilem. Eń alǵash 1968 jyly «Ǵashyqpyn» degen án jazdym. Sózin Luqpan jazdy. Luqpan bizdiń ansamblimizdiń aqyny. Keıinirek «Toı jyry» shyqty. Bul da ekeýmizdiń birles­ken týyndymyz.

–  «Dos-Muqasan» búkil Keńes Oda­ǵyn terbetti. «Dos-Mu­qa­san­­nan» keıin baryp Reseıde «Sa­­mosvety», Belorýssııada «Pes­­nıary», О́zbekstanda «Iаl­­la», Ýkraınada «Kobza» jáne basqa da ansamblder shyq­ty. Bi­raq, olar quramy jarym-jar­tylaı jań­ǵyrǵan qal­pyn­da berige deıin jetti.

 – Bizdiń ansambl de bizden keıin jańarǵan quramda shyǵyp júrdi. Biraq, halyq sonshalyqty qabyldaı almady-aý deımin. «Ansambldi mindetti túrde qurý kerek» degen tapsyrma moıynda júktelip turatyn bolsa, dál osyndaı ansambl jasaı almas pa edik dep oılaımyn. «Dos-Muqasan» árqaısymyzdyń júregimizdiń qalaýymen dúnıege kelgen, shynyn aıtqanda, sol kezdegi jas­tar ómirine qajettilikten jedel dúnıege kelgen ansambl. Son­dyqtan keıingilerdi alǵashqy ansam­blmen salystyrýǵa bolmaıdy.

– Sizdiń úsh ánińiz Máskeý asyp, Eýropa, Qytaı qazaqtary arasynda tanymal bolǵanyn bilemiz. Bul sizdiń materıaldyq jaǵdaıyńyzǵa qalaı áser etti?

– 1990 jyldarǵa deıin aı saıy­n avtorlardyń quqyn qorǵaıtyn basqarmadan 500 som qalamaqy alyp turdym. Keıde AQSh dollarymen alamyz. Ansambldiń ataq-dańqy alys-jaqyn shetelderge de tanyla bastaǵandyqtan, qalamaqy Qytaı, Túrkııadan da túsetin. Aılyq jalaqysy 100-120 teńgeden aspaıtyn qarapaıym ınjener úshin bul, shyn máninde de jaqsy tabys edi...

– Ataqty sazger Nurǵısa Tilen­­dıevtiń «Dosym, balam, bó­­­li­sý kerek qoı» degen ataqty ázi­­li de sol kezde aıtylsa kerek...

– Men ózime tıesili qalama­qyny sazgerlermen birge alamyn. Birde Áset Beıseýov, Es­ken­dir Hasanǵalıev, Nurǵısa Tilen­dıevtermen qatar kezekke turyp qaldym. Kóbi, 280 som Nur­­ǵısa aǵamyzǵa tıesili ekenin baıqap qaldym. Jurttyń sońyn ala kirsem de aǵalarym meniń shyǵýymdy kútip otyr eken. Me­niń qalamaqymnyń mólsherin bil­gen Nur-aǵamyzdyń «Dosym, ba­lam, bólisý kerek qoı» degen ataq­ty ázili de sol jerde aıtyldy.

– 2000 jyldardyń ortasyn­da el-jurtqa úmit úzdirip, sa­ǵyn­­dyryp baryp qaıta jarq ete qaldyńyzdar. Arada jarty ǵa­syr ótse de, sabaqtastyqty úz­­beı qalǵan qudiret neden qýat alyp tur?

– Uzaq ýaqyt «taım-aýt» alyp, sahnaǵa qaıta shyqqan sát áli kóz aldymda. Almatynyń Respýblıka saraıynda ıneshanshar oryn bolmady. Mundaı qubylys búkil el kóleminde qaıtalandy. Biz «Dos-Muqa­san­nyń» ánimen ósken qurdas­ta­rymyzdy 1970 jyl­dardyń ta­sasynda qalyp ketken jasty­ǵymen tabystyrdyq.

– Jalpy, «Dos-Muqasan­nyń» fenomeni nede dep oılaısyz?

– Oǵan jaýabymyz daıyn. Bir ǵana «Dos-Muqasannyń» qura­mynda bolǵan jigitterdi qara­ńyzshy: ataqtary Máskeýden asyp, Eýropaǵa jetti. Sol topqa múshe bolǵan jigitterdiń arasynan úsh akademık shyqty. 1960 jyldardaǵy qazaq ıntelegen­sııasynyń úılesimdiligi. Olar bir-birinen qýat aldy. Bir-birin qoldady. Sol sebepti zııa­lylyq pen tereńdik ánnen de, shy­ǵarmadan da , kınodan da, tipti sol kezde ómir súrgen azamattardyń lebinen-aq jibekteı esilip turdy. Bul ǵajap emes pe?

– El-jurt Baqytjan Ju­madilov ekeýińizdiń arala­ry­ńyzdaǵy dostyqty ańyz etip aıtady. Jan dosyńyzdyń sońǵy demi sizdiń kóz aldyńyzda úzildi. Aǵamyz sizderdiń toptaryńyzǵa keıinirek qosyldy-aý deımin.

– Baqytjan polıtehta oqy­ǵanmen, QazMÝ-diń jataqha­nasynda turdy. Sonda bir toptyń ánshisi edi. Ashyq-jarqyn bolatyn. О́zi de sondaı súıkimdi edi. Alǵash tanysqan kúnimiz de áli esimde. Meni syrtymnan jaqsy tanyp bilse de «Sen kimsiń?» dep qarsy alyp, «Men Baqytjanmyn» dep ózin tanystyrdy. Baqyt bizge qur kelmeı, «Qudasha» ánin alyp keldi. Osy án jan dosymdy «Mıster qudasha» atandyryp ketti.

– Baqytjan aǵamyzdyń aldynda Qurmanaı Omarova men Shárip Omarov ketti. Qurmanaı men Shárip top quramynda júr­gen kezde biz bala edik, ónerine tereń boılaı almadyq. Al Ba­qyt­jan aǵamyzdyń or­nyn áli kúnge deıin izdep júr­miz. Ul-qyz­da­ry­myzdyń qanyn qyz­dy­ratyn, qalǵyp ketýge beıim tu­­­ratyn ulttyq rýh­­ty túrt­ki­lep júrip oıatatyn «Mıster qu­dasha» bizge de jet­peı júr.

– Baqytjannyń orny bólek. Baqytjandy umytý múmkin emes. Ol qazaq óneriniń tarıhyn­da «Oı, jaraısyń, jigitter» dep kúlimdegen kúıi «Mıster qudasha» bolyp qalatyn shyǵar. Onyń beınesi – ánde qaldy, taspada qaldy. Júrekterde qaldy. Qolymnan kelse, Qazaqstandaǵy árbir neke saraıynyń aldynan Baqytjannyń toıda án salyp turǵan sátiniń eskertkishin ornatyp qoıar edim. Sebebi, qazaqtyń toıy qudasha-quda balasyz ótýi múmkin emes qoı.

Endi Baqytjan qalyptas­tyryp ketken mıster qudashanyń ornyn basqa adam basa almaıtyn shyǵar.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Gúlbarshyn AITJANBAIQYZY,

«Egemen Qazaqstan»

 

ALMATY

 

Sońǵy jańalyqtar

Aq úıdiń alǵashqy meımany

Álem • Búgin, 12:15

ShQO-da mal urylary ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 11:00

Uqsas jańalyqtar