Ádebıet • 03 Maýsym, 2020

«Myna meni bir kúni eske túsirip...»

4652 ret kórsetildi

«Myna meni bir kúni eske túsirip,

Jylaısyńdar, taǵdyrymdy túsinip.

Bul fánıden shyndyq izdep júrgende,

Alyp ketti qanatyna qus ilip!».

1995 jyl. Osy óleńdi jazyp jatqanda aqyn nebári 36-aq jasta edi. Mazasyz maýsym sol jyly sarań keıip tanytyp alǵan bolatyn. Dúnıe qýań tartyp, erte sarǵaıǵan ańyzdy atyrap aqyn janyna saıa bolardaı emes. Kóshpeli jurt kóktiń erte solǵanyn jaqsy yrymǵa balamaıdy. Jaqsylyqqa kórinse dep edi.  «Saryjaılaý» kúıine terbelgen saǵym qyr da sanany sarsańǵa salyp bitken. Ádepki «Saryjaılaýǵa» uqsamaıdy. Qaıǵyly, qamyryqty, tereń... Qaıran Táttekeń (Táttimbet) osy beldi, osy kúıdi keshpedi deımisiń... Máńgilik saparǵa attanyp ketken aqynnyń jazý ústelinde perishteniń qanatynan sýsyp túsken qaýyrsyndardaı jaırap jatqan qaǵazdar qattalyp ta úlgermedi... Dúnıe tym-tyrys. Eshteńe bolmaǵandaı. Eshkimin joǵaltpaǵandaı.

 

Provınsııalyq ádebıet

Biz búgin tekti jyrlarynyń tuǵyry bıik bolǵanymen, ǵumyry qysqa qaıy­rylǵan aqyn álemine úńilmekshimiz. Ol – Tursyn Jumash álemi. Sonaý Arqa­nyń qıyr shyǵysyndaǵy Qaraǵandy oblysynyń Qarqaraly aýdany, Egin­dibulaq aýylynda  jatyp-aq, jasyndaı jyrlary qazaq poezııasynyń kózi tiri klassıkteri Serik Aqsuńqaruly, Esenǵalı Raýsha­novty jalt qaratqan aqyn búginde umy­tylyp bara jatqandaı.

Aqynǵa myna tirshilikte jalǵyzdyq hám dos hám dushpan bolyp shyǵady. Aqyn óltirýdiń eń ońaı tásili – elemeı qoıý bolsa kerek. Ol ádis jáne mindetti túrde júzege asady. Esenǵalıdyń esker­geni, Aqsuńqarulynyń aqyly aqyn ja­nyn qashanǵy jubatady. Talant ne jan-jaǵyn jutady, ne ózin ózi jutady. Tursyn aqyn solaı jutylǵan talant boldy. Sondaı-aq ǵumyry tylsymǵa toly aqynnyń aspanmen beısana qarym-qatynas ornatyp, óz taǵdyryn ózi shı­maılaı bastaǵany bizge áli kúnge túsi­niksiz. Áıtpese, óziniń erte ómirden óte­ti­nin qaı boljamǵa syıǵyzýǵa bolady?

«Jyr jınaǵym jarqyrap,

Shyqpasa da baspadan...

Meni bir kúni túsinip,

Oılanady astanam.

Alataýda bir shyń bar,

Eshkim aıaq baspaǵan,

Men sol shyńǵa shyǵamyn,

Shyǵa almaıdy basqa adam», – dep jyrlaǵan aqyn, shynymen, kitaby ja­ryq kórmeı, múshelinde fánıden baqıǵa ozdy. Qaıtys bolǵannan keıin 2 jyl ótkende, ıaǵnı 1997 jyly halyqtyń qol­daýymen «Perishte» atty kitaby jaryq kóredi.

Tursyn Jumashtyń apasy Klara Jumashevanyń bir esteliginen bilgeni­mizdeı, aqyn ómiriniń sońǵy kúnderi emshige barǵan kórinedi. Bul 1995 jyl­dyń 7-shi maýsymy eken, ıaǵnı dú­nıeden óterinen 4 kún buryn. Tursyn emshiden óńi bozaryp oralypty. О́limi jaıly aıtylsa kerek... Toǵyzynshy maýsym kúni týǵan kúnine barǵan ápkesi onyń onsha kóńil kúıi bolmaǵanyna qatty alańdaǵan. «11-i kúni asyǵys jumysqa bara jatyp, úıine qaıta-qaıta qaradym, biraq kirmedim. Kelinshegi «Tursyn aýyryńqyrap jatyr», dedi. Júregim bir jamandyqty sezgendeı boldy. Sol kúni «Tursyn ómirden ozdy!..» degen habar keldi. Sol bir ókinish áli ózegimdi órteıdi. Sonda úıine kirgende, dáriger shaqyrtyp, aman alyp qalar ma edim... Áıteýir, qarap otyrmas edim ǵoı, bári basqasha bolar ma edi...», dep eske alady. Artynda ańyrap aqynnyń jary Aınagúl, perzentteri Láılá men Medet qalady.

Tursyn Jumash – aýylda júrip-aq adamzatty jyrlaǵan aqyn. Árbir óleńi myna ǵumyrdyń ótkinshi jalǵan ekenin aıta otyryp, máńgiliktiń kiltin izdeıtindeı áser qaldyrady. Tildiń kıesi kez kelgen aqynnyń janymen úndese bermeıtini anyq. Teginiń asyldyǵy, kó­kirek kóziniń ashyqtyǵy, tiliniń oram­dylyǵy – barlyǵy Abaıdyń aqynǵa qoıǵan talaptarynyń údesinen shyǵyp, qudiretti kúsh ıesi Tursyn aqynǵa alapat qýat syılapty. 

Aqynnyń arqa tutar aǵasy S.Aq­suń­qaruly keıin «Aspan jaqqa asyqpashy, baýyrym» («Ortalyq Qazaqstan», 1995 jyl 17 qańtar) dep, Tursyn jaıly maqala jazady. Tursynnyń sońǵy haty da Serik Aqsuńqarulyna arnalǵan eken. «Qymbatty Seke! Úı ishińiz tegis aman ba? Densaýlyǵyńyz jaqsy ma? Shabytyńyz babynda degen ká­mil se­nimdemin. Qymbatty Seke! Jyr ke­shińizdiń sátti ótkenine óte qýanysh­ty­myn! Alla jazsa, osy jazda arnaıy baryp qaıtamyn. «Qorlanǵa hat» degen myna bir toptama óleńdi ótken kúz­de jazyp edim. Balqan (Ahmetov) ke­lip qaıtqan, sálem aıtyp jibergem. Bir jınaq daıyndap jatyrmyn, Qara­ǵandydan shyǵartpaq oıym bar, eger de qarjy máselesi sheshilse… Tó­leý­baıǵa, basqa da jigitterge sálem aıtarsyz. Meniń shyǵarmashylyǵyma de­gen aq adal kóńilińizge kóp rahmet. Aıtar syr, sherter muń jetedi… Ma­ǵan qazir óte qıyn, biraq men eshbir moıymaımyn. Bir sizdiń myna jaryq dúnıede baryńyz – maǵan zor medeý. Siz meni úmit dúnıesine, jaryqqa jetelep kelesiz… Saý bolyńyz! Inilik izetpen, Tursyn». О́kinishtisi, bul hat Serik Aq­suńqarulyna jetkenshe aqyn jalǵan dúnıeni tárk etken bolatyn...

Ony joǵary baǵalaǵan aqyndardyń biri Esenǵalı Raýshanov ta «Bul jigittiń eki «aıyby» bar. Biri – astanadan shalǵaı aýdanda turatyndyǵy. Ekinshisi – mynadaı zamanda óleń jazyp júrgendigi. Áıtpese, aıdarynan jel esip turǵan myna óleńderdiń árqashan-aq aıy ońy­nan týatyn jóni bar emes pe?», degen eken.

«Ol kim bolyp jumys istemedi? Ol monshada ot jaǵýshy da boldy. Ol kúzetshi de boldy. Ol aýdandyq gazetke tilshi bolyp qabyldandy. Biraq kóre almaýshylardyń «sasyq qýlyǵymen» qýyldy. Ol jumyssyzdyq KSRO-da atymen joq dep bórkimizdi aspanǵa atqan toqyraý kezinde kereksiz bolyp kóshede qaldy», dep eske alady belgili jýrnalıst Aıtbaı Sáýlebektegi.

Keıipkerimiz kelisti, kesek bolmasa S.Aqsuńqaruly «О́leńderin súı­sine oqyp,  Alla amandyǵyn berse, bir júzdesermiz dep júrgende, ol baqı­dan fánıge attanyp ketti», dep eske alyp, «Provınsııalyq ádebıet» degen óleńinde:

«Júregimde sol Semeıdiń oty uryp,

О́mir súrip kelem óksip, ókinip.

Aqyndardyń týatyny ras aýylda,

Astanada óletini – ótirik», – dep jyrlamas edi.

 

Qorlan

Aqynnyń jary Aınagúl Qaıyr­bekova da aqyn janyn kózi tirisinde aıalap ótken aıaýly jan. Osydan eki-úsh jyl buryn jas aqyn Aqerke Asan jeńgemizden suh­bat alǵan bolatyn. «Kitabymdy shyǵarý kerek dep aıta bastady. О́zi óleń jazsa aldymen maǵan kórsetýshi edi, sol kúnderi de maǵan barlyq óleńderin ret­tep kórsetip ketti. О́leńdi qalaı jaz­ǵanyn, qandaı oıda júrgenin birinshi maǵan aıtýshy edi. О́leńderin tún aýa, tańǵa qaraı jazyp otyratyn. Túngi 3-4-te óleń jazsa, tańǵy 5-te oıatyp alyp, sol óleńderin oqyp berýshi edi. Tursyn orys mektebin bitirgen. Sodan óleń jazsa maǵan áripterin teksertip «qate ketip jatsa, uıat bolar» dep aıtýshy edi. Biraq onyń sóz baılyǵy men saýattylyǵy qazaqsha oqyǵan adamdardan kóp artyq bolatyn», deıdi aqynnyń jary.

Qyzy Láılá da ákesi jaıly ár kezde saǵynyshty syrlaryn aqtaryp keledi. Qarymdy qalam qýatynyń ýaqytqa ba­ǵynar jeri bar ma? Tursyn jazaryn jaza almaı ketken aqyn der edik. Aqyn­nyń basqa mindeti bolýy da múmkin emes. Aqyn – taǵdyrdy tasqa basýshy ǵa­na shyǵar.

«Qazaq tiliniń tylsym syrlary men onyń shyǵar týmasyn kókirek kózimen tanyp, sodan bar sanasymen, bolmysymen qyzyǵa da, emirene sýsyndaǵan qazaq aqyndarynyń biri – meniń ákem Tursyn Jumashev edi. Ákemniń:

Bulaqtarǵa qyzyǵyp tasyp aqqan

Tabanyna taýlardyń tasy batqan,

Qazybek bı aýylynda bir aqyn bar,

Seni oılaýmen kúni-túni basy qatqan,

– degen óleń joldaryn oqysam, til kıesin sanasymen túsinip, soǵan barar joldy taýyp, qıyn da qasterli qasıetinen sýsyndaý úshin óz ómirin qurban etýge ant bergen ertegidegi  batyrdy kóz aldyma elestetem», deıdi aqynnyń aıaýly perzenti. Qyzyna Láılá dep esim berýiniń ózi qudiretti poezııaǵa degen qurmet ekeni aıtpasa da túsinikti.

Iá, Jumataıdyń Láılási bolsa, Tursynnyń Qorlany bolǵanyn bilemiz. Qııal-arýdyń bul ómirde bar-joǵyn eshkim bilgen emes. Múmkin bizdiń bul maqalany sizben birdeı ýaqytta arý Qorlannyń da oqyp otyrýy múmkin...

«Qatyp qalǵan qaǵıdanyń

qalpyn buz,

Mahabbattyń keremetin bol, uqtyr.

Qorlanyma jolyqtyrsań,

Altyn kúz,

Myna jaryq dúnıede jolyqtyr!

Meni izdep júrgen shyǵar ol-daǵy,

Saǵynyshy túnde kirpik ildirmeı.

Qoldaryma tıip ketse qoldary,

Jylar edim tiri janǵa bildirmeı…»  dep jyrlaǵan aqyn mýzasy Qorlannyń sulý bolǵanyna esh kúmán keltire almaımyz. Tipti Tursyn aqyn óziniń qoıyn dápterine: «Mıymdaǵy qııalymnyń qolymen» (J.Jaqypbaev) men Seni osynaý jaryq dúnıege ótken jyldyń altyn kúzinde týdyrǵan edim, aıaýly Qyz-Qorlan…» – dep jazyp qoıǵan eken.

«Astana alys, Aspan alys, alys Qyr,

Syrlasatyn kórinbeıdi-aý

tanys bir.

Eı, Altyn kúz,

Seri Tursyn men bolam,

Balqantaýdyń Qorlanymen

tanystyr!»

nemese,

«Balqantaýda Qyz týmasa

Qorlandaı,

Bul topyraq qalaı týdy Aqyndy?!», dep oqyrmanǵa  jaýap bere otyryp suraq, suraq qoıa otyryp jaýap beredi qalam ıesi. Biz budan keıin Qorlannyń bul ómirde máńgilik ǵumyr keshetinin, osyndaı máńgilik jyrlardan keıin Qorlannyń perishte ekenine, aqynnyń peıishte ekenine kúmánsiz senetindeımiz.

 * * *

Otyz alty jyl – shartty uǵym. Ol bizdiń ólshemimizben az ýaqyt bolýy múm­kin. Máńgilik ólmes jyrlardyń ǵumyry barda aqyndy óldi deýge haqymyz da joq. Tek, aqynnyń artynda qalǵan otty jyrlardyń el nazaryna ilige bermeıtini janymyzǵa batady. Aqynǵa kózi tirisin­de qolushyn sozǵandar birdi-ekili bolsyn bar edi. Qanattas ta qalamdas dostary Q.Asanov, Á.Janpeıisov, E.Baltashev, M.Jápek, Á.Jaqanov Tursynnyń óleńderiniń jaryqqa shyǵýyna kóp kómektesken. Alaıda shamaly ǵana tırajben jaryq kórgen «Perishte» atty jyr jınaǵyn qazir kimniń qolynan taba alamyz. Týma talanttyń shyn darynyn elep-eskeretin kún týǵan syńaıly. Esil aqynnyń jańa jyr jınaǵyn jaryqqa shyǵaryp, ony memlekettik tapsyryspen árbir kitaphanaǵa jetkizetin ýaqyt ábden jetken. Jalǵyz Tursyn emes, nasıhattalmaı júrgen aqyndardyń qa­tary áli de kóp. Artyǵalı Ybyraev, Saǵat Ábdýálıev, Serik Tomanov, Ma­rat Otaralıev, Dáýlet (Qara Dáýlet) Sátibekov  syndy aqyndar da nasıhattal­maı jatyr.

Aqynnyń óz sózimen maqalamyzdy túıinder bolsaq:

Qyrandar ǵana ushatyn bıik bar,

Qarǵalar ushady tómende.

Tańdaıda shól, keýdemde –  kúıik bar,

Áıtpese nem bar óleńde?

Asylyn oılap Alashtyń ótken,

Oıymdy jyldar qashty alyp.

Sen maǵan burylyp qarashy, kóktem,

Kózimnen ketti jas tamyp...

 

Sońǵy jańalyqtar

Bıyl Almatyda myń jas baspanaly bolady

Aımaqtar • Búgin, 17:44

AQSh-ta shirkeýge shabýyl jasaldy

Oqıǵa • Búgin, 17:15

Batys Qazaqstanda jastar shtaby quryldy

Aımaqtar • Búgin, 16:23

Dollar qymbattady

Qarjy • Búgin, 15:55

Zeınetkerlerge avtonesıe berile me?

Qoǵam • Búgin, 12:18

Esirtki satatyn 655 saıt buǵattaldy

Qoǵam • Búgin, 12:09

Uqsas jańalyqtar