Ádebıet • 08 Maýsym, 2020

Balalar ádebıeti: bulyńǵyr bolashaq...

400 ret kórsetildi

Qazirgi tańda jas óskinderdiń boıyna qaza­qylyqty sińirýge, janymyzǵa jaqyn ulttyq bolmysy­myzǵa ısindire tár­bıe­leýge baıla­nysty synı pikirler óte kóp. Munyń bar­lyǵy aınalyp kelgende atalǵan sala­da úńireıip kózge kórinip turǵan olqy­lyqtardyń keń aýqymyn kórsetse kerek.

Urpaq tárbıeleý salasyndaǵy kemshin tustarymyzdy sóz etkende, birinshi kezekte mektepter men mektepke deıingi bilim berý mekemelerindegi memlekettik tildiń tómen ahýaly, sheteldik telearnalardan tikeleı kórsetiletin nemese olardan satyp alynyp, otandyq arnalar arqyly nazarǵa usynylatyn anımasııalyq fılmderdiń rýhanı «basqynshylyǵy» jáne basqa da túıtkildi jaǵdaıattar sóz bolady. Ras, bul aıtylǵan máseleler urpaqtyń boıyna shama-sharqymyzsha qazaqtyń ulttyq tárbıesin sińirýge degen aq nıetti talpynysymyzǵa, umtylysymyzǵa keri áserin tıgizip-aq jatyr. Muny qoǵam moıyndaıdy. Degenmen balalarymyzdy qazaqy qoǵamnyń qalaýy boıynsha tárbıeleýde qazaqtyń ádebıetiniń áleýetin paıdalanýdyń asa mańyzdy ekenin óte sırek sóz etetin sekildimiz.

Qazaqtyń aýyz ádebıeti muralarynan bastap jazba ádebıetiniń jaýharlaryn, onyń ishinde balalar ádebıetiniń múmkindikterin tıimdi qoldanýda salǵyrttyq, bálkim jalqaýlyq tanytyp júrmiz. Bul salǵyrttyǵymyz ben jalqaýlyǵymyz ózimizdiń qolymyzda bar dúnıelerimizdi jas óskinderge zaman talabyna saı «oınatyp» usynýdan góri, sheteldik syrty jyltyr, ishki mazmuny mánsiz týyn­dy­symaq­tarǵa kóbirek júginýimizge, ózimizdiń boıkúıezdigimizden týyndaǵan «bos keńistikti» solardyń esebinen toltyrýǵa ábden ádettendirip jiberdi.

Qazir mektep oqýshylary jappaı kanı­kýlǵa shyqqan kez. Qalyptasqan jaǵdaıǵa baılanysty ata-analar men balalar mekteppen, dáliregi muǵalimderimen ınternet arqyly baılanys ornatýda. Osyndaı qarym-qatynas barysynda kóptegen mektep muǵalimderiniń óz oqýshylaryna demalys kezinde oqýǵa usynǵan kitaptarynyń basym bóligi, tipti túgelge derlik sheteldik avtorlardyń orys tilindegi kitaptaryn usynǵanyna kýá boldyq. Bul óz kezeginde ózimizdiń kórkem ádebı tilde jazylǵan týyndylardyń jetispeıtindigin kórsetip qana qoımaıdy, sonymen qatar kóptegen muǵalimniń buǵan deıin talaı býyndy tárbıelegen, qııalyn ushtap, bıik arman-beleske jetelegen qazaq jazýshylarynyń klassıkalyq eńbekterinen habarsyz ekenin ańǵartady. Sondyqtan muǵalimderdiń keshegi jáne búgingi qazaq ádebıetinen molynan habardar bolýyna basa nazar aýdarylǵany jón, ıaǵnı olardyń biliktiligin arttyrýda osy jaǵy umyt qalmaýy tıis.

Búgingi balalar ádebıetiniń ahýaly máz emes ekenin bilemiz ári oǵan túsinistik­pen qaraımyz. Biraq jaǵdaı osylaı eken dep ózge tilde jazylǵan shyǵarmalarǵa essiz berilip ketpeı, ózimizdiń kórnekti jazýshy­larymyzdyń eńbekteri men aýyz ádebıetiniń ozyq nusqalaryna ıek artýǵa bolmaı ma?..

Ras, bizge balalar ádebıetin damytý kerek. Biraq sol úshin ne isteý kerek, qandaı máselelerge kóńil bólgen jón? Atalǵan saýalǵa jaýap izdep, óziniń pikirin qoǵam talqysyna salyp júrgen azamattarymyz barshylyq. Solardyń biri – Parlament Senatynyń depýtaty Nurtóre Júsip jaqynda óziniń Úkimet basshysyna joldaǵan depýtattyq saýalynda: «Elimizde jyl saıyn áleýmettik baǵdarlanǵan memlekettik tapsyrys boıynsha 2018 jyly 1 mlrd 845 mln teńgeden astam, 2019 jyly

1 mlrd 101 mln teńge qarajat bólingen. Sonyń ishinde balalar ádebıetine bólingeni – tıisinshe 89 mln 183 myń jáne 19 mln 420 myń teńge. 2020 jylǵa 821 mln 615 myń teńge bólý jos­parlansa, sonyń 46 mln 848 myńy balalar ádebıetine arnalǵan. Shyǵatyn kitaptardyń ishinde balalar ádebıetiniń úles salmaǵy óte tómen. Taralymy da, sapalyq jaǵy da kóńil kónshitpeıdi. Keıbir avtorlar kitaptardy óz qarajatyna shyǵarady. Baspa isi, jýrnaldar balalarǵa arnalǵan materıaldardy qyzyqty etip jetkizýdiń jan-jaqty jolyn qarastyrý kerek», deıdi.

Senatordyń aıtýynsha, salany damytýǵa arnaıy qarjy bólý, ulttyq mýltfılm­der shyǵarý isinde jekemenshik kompanııa­lardy qarjylaı qoldaý tetikterin qarastyrý, balalar ádebıetin damytýdyń keshendi baǵdarla­masyn jasaý qajet.

Búgingi jas býyn erteń Qazaqstannyń, qazaq ultynyń bet-beınesin kórsetedi. Son­dyq­tan keleshek urpaqty ulttyq bolmysqa ısindire tárbıeleýdiń mańyzy zor. Adam bilimdi kez kelgen jasynda ala alady. Al ulttyq tárbıeni jastaıynan boıyna sińire almaǵan adam súıegi qatyp, býyny bekip ketkende ony janyna serik etýge keshigedi.

Sońǵy jańalyqtar

«Ýkaznoı molda»: Ol kim?

Rýhanııat • Búgin, 22:45

Qylań

Tanym • Búgin, 22:27

Ekpe saldyrýshylar sany artyp keledi

Aımaqtar • Búgin, 22:20

Saýran aýdanyna alǵashqy ákim taǵaıyndaldy

Taǵaıyndaý • Búgin, 15:52

Atyraý oblysynda 37 jańa mektep salynady

Aımaqtar • Búgin, 15:27

Jalaqysy kóp óńirler anyqtaldy

Qarjy • Búgin, 14:30

Veterınarlar qartaıyp barady

Qazaqstan • Búgin, 12:10

Uqsas jańalyqtar