Alǵash tartqany Jantóreniń «Shalqymasy». Boıyndaǵy talabyn anyq baǵamdaǵan ustazy, marqum Manarbek Bekseıitovten qalǵan mura. О́mirine serik bolyp, ónerine shapaǵat bolyp ózimen birge ǵumyr keship keledi. Kúı sazyn kókiregine quıǵan ulaǵatty ustaz tarıhyn qosa baıandaǵan. Aqbas tolqyndaryn aspanǵa atqan Jaıyq ózeni. Qos qaptaly syńsyǵan el. Kókoraıly kóktem kelip, jurt jadyrap, el jańaryp jatqan ýaqytta aýyl-aımaq myńǵyrǵan tórt túlik malymen Jaıyqtyń arǵy betine ótpek. Jazǵy jaılaýǵa. Sondaı bir masaıraı mamyrlaǵan, tumsa tabıǵat jańaryp-jasarǵan shaq eken. Jaıyq ózeniniń jaǵasy mańyraǵan qozynyń, kisinegen qulynnyń, bozdaǵan botanyń únine tolypty. Keń dalany kernegen, qulaqqa sonshalyqty súıkimdi jańaǵy únge júırik, jorǵa mingen jigit-jeleńniń, qyz-kelinshektiń syńǵyrlaǵan kúlkisin qosyńyz. Daladaǵy júz san qus ta kómeıine kúı toltyryp, quıqyljyta jyrlaıdy. Jalpaq jonnyń sáni men saltanatyn aıtatyn tárizdi, ádemi shaqtyń áserin bir-birinen asyra tolǵaıtyn ispetti. Qandaı ǵajap myna shaq, netken sulýlyq, ajarly ádemilik edi!..
Dalanyń ózi myń san dybyspen tebirene tolǵanyp, tamasha kúı shertip turǵandaı. Beıbit ómirdiń berekesi, sáýletti shaqtyń sybyzǵynyń daýysyndaı bolyp tolǵanǵan saýmal úni. Kóktemde qalyń el Jaıyqtyń arǵy betine ótken. Eldiń ıgi jaqsylary Jantóreniń aýylyna jınalypty. Bıik jardyń basyna qaly kilem men oıýly tekemetter tóselgen. Jasynan óte zerek, sózge usta, on saýsaǵynan kúı sorǵalaǵan Jantóre jańa bir sazdy áýendi tolǵasa kerek. Estigen jannyń jan dúnıesin shattyq bılegen. Jalaýly jasyl dúnıeniń jan tebirenter qyzyǵyna elitip, qorǵasyndaı balqysa kerek. Shyraıly da shuraıly, kókirektegi buıyǵyp jatqan bula sezimderdi shymyrlaǵan názik dybystarmen oıatyp alyp, ómirde ǵashyq etetin ǵajaıyp áýen.
Osy kúı ómir boıy janyn tebirentip keledi. О́zin ǵana emes, shákirtterin de. Olar da ultymyzdyń kıeli aspabyn nasıhattap júr. Qurmetbek Nurǵısa, Marat Jaınaǵan, Dosjan Erkin qazaq ulttyq óner ýnıversıtetin dombyra klasy boıynsha bitirip, endi ózderi shákirt tárbıeleýde.
– 2011 jyldan bastap Aqan seri atyndaǵy mádenıet kolledjinde jumys istep júrmin. Bir qýanyshtysy, daryndy, talantty balalar óte kóp. Kolledjde dombyra pán retinde tereńdetilip oqytylady. Ulttyq ónerge aıryqsha mán berilgendikten, – deıdi Baqtygúl Serikbaıqyzy, – dombyramen qosa, aspaptandyrý páninen sabaq beremin. Bilim alýshylarǵa shyǵarmany ansamblge, orkestrge laıyqtap partıtýra jasaýǵa baýlımyz. Fortepıano, qobyz, gıtara aspaptarynyń súıemeldeýimen «Syǵan serenadasy», «Senim shyraǵy» ánderin daıyndap, oblystyq deńgeıde ótetin merekelik konsertterge úzbeı qatysyp kelemiz.
Shyǵarmashyl jastardyń basyn quraǵan «Názik sezim» ansambli kókshelik ónersúıer qaýymnyń qurmetine bólengen. Oblystyq «Eki juldyz» jobasynda qatarynan eki ret bas júldege ıe boldy. Qalalyq onlaın konkýrstarǵa da belsene qatysyp, júldeli oryndarǵa ıe bolǵan.
«Shalqymanyń» adam boıyn qorǵasyndaı balqytar shuǵylaly shýaǵy esip turatyn shańyraqta shattyq az emes. Qyzy Maqpal Qazaq ulttyq óner ýnıversıtetiniń fortepıano klasyn aıaqtap, Máskeýdegi memlekettik óner jáne mádenıet ýnıversıtetinde «mádenıettanýshy» mamandyǵyn alǵan. Ekinshi qyzy Nurgúl oblystyq fılarmonııanyń ánshisi, balasy Oljas ta mýzykalyq kolledjde dombyra klasynda oqıdy. Kishkentaı qyzy Aısha – «Gákký» bı ansamblinde.
Ulaǵatty ustazdyń ózi bolsa, urpaǵynyń mýzyka álemine ǵashyq bolý besikte jatqanda dańqty kúıshi Jantóreniń «Shalqymasymen» ýanǵanynan deıdi. Bálkim solaı bolýy da...
KО́KShETAÝ
