Jaýynger erligi jarııa etildi

Mútálláp Ábýtálipov soǵys bas­talǵanǵa deıin Qyzylsaıa mek­­tep-ınternatynyń dırekto­ry, Kókshetaý aýdandyq partııa komıtetiniń hatshysy bolyp qyz­met etken. 1944 jyly ásker qa­ta­ryna alynyp, Lenıngrad jáne Ýkraına maıdandaryndaǵy she­shý­shi shaıqastarǵa qatysqan. 1944 jyldyń basynda Ýkraınadaǵy Zemlıanka eldi mekeni úshin bolǵan qııan­keski urysta qarýlastarymen birge basqynshy jaýǵa kúırete soqqy beripti. Alasapyran, jan alyp, jan berisken alǵy shepte asqan erlik kórsetken serjant Mútál­láp Ábýtálipov «I dáre­jeli Otan soǵysy» ordenine usy­ny­lady. Alaıda batyr qaıtpas qaısar erli­giniń belgisindeı nagra­da­syn alý­ǵa úlgermegen. Sol jyl­dyń 24 qań­tarynda maıdan shebin­de qaza taýyp, Kıev oblysyna qaras­ty Ra­kıtıanskıı aýdanyndaǵy Kalı­nov­ka selosynyń mańynda jerlen­gen.

Arada talaı jyl ótse de ákesiniń jambasy jerge tıgen zıratty tap­qy­sy kelgen urpaǵy indete izdegen. Deregi 1982 jyly shyqsa kerek. Tý­ǵan jerdiń topyraǵyn salýǵa, qaıran ákeniń basyna táý etip, quran oqýǵa attanǵan uly Chapaı Mútállápuly men kelini Raısa Tasjanqyzy naqty jerlengen jerin taýyp, kórnekti etip eskertkish ornatqan. Keıin Kıev qalasynyń fashıst basqynshylarynan azat etilýine alpys jyl tolýyna oraı Qazaqstannyń resmı delegasııasyn basqaryp barǵan Chapaı Ábýtálipov áke rýhyna taǵy da taǵzym etedi. Bul joly Qazaqstannyń tuńǵysh Qorǵanys mınıstri, Halyq Qahar­ma­ny Saǵadat Nurmaǵambetov, eki dúrkin Keńes Odaǵynyń Batyry atan­ǵan Talǵat Bıgeldınov birge bolǵan.

Kókshetaýda batyr ulynyń nagradasy tapsyrylý sáti saltanatty túrde atalyp ótti. Aldymen sóz alǵan Kókshetaý qalasynyń ákimi Amangeldi Smaıylov Otan úshin ot keshken erlerdiń erlik isi eshqashan ólmeıtinin, keıingi urpaqqa ónege bolyp kókirekterinde júretindigin aıtsa, qalalyq ardagerler keńesiniń tóraǵasy Shııap Álıevtiń erlik pen eldikti sıpattaıtyn ataly sózi talaıdy tebirenterlik edi. 76 jyldan keıin jaýyngerdiń shóberesi Batyrhan Múttálápovqa tabystalǵan «I dáre­je­li Otan soǵysy» ordenin Reseı Fe­dera­sııasysynyń Qazaqstandaǵy el­shi­liginiń attashesi Sofııa Galchına tap­syrdy.

Bir kezde naqaq jaýyngerlerdiń jaý qolynan oqqa ushýy qasiret bolsa, maıdan dalasyndaǵy eren er­lik­te­ri araǵa jyldar salyp tabylyp jatýy qýanysh deýge de bolar. El úshin janyn qıǵan jaýyngerlerdiń er­lik soraby búgingi urpaqty Otandy qalaı súıý kerek ekendigine meńzep turǵandaı.

Kókshetaý