Áıelder nege úndemeıdi?

Jynystyq bopsalaý fak­tisin qalaı dáleldeýge bolady? Nelikten Qazaqstanda jy­nystyq bopsalaýǵa qar­sy tıimdi zańna­ma joq? Zań­na­malyq retteý ne úshin qa­jet? Jynystyq bop­salaý úshin qandaı jaza kútip tur? Osy jáne ózge de suraqtar «Qazaqstandaǵy jy­nys­tyq bopsalaý úshin ja­ýap­ker­shi­lik: Áıelder nege únde­meıdi?» taqyrybynda ótken on­laın-konferensııa barysynda talqylanyp, búgingi qo­ǵamda beleń alyp otyrǵan má­sele jaıynda sóz qozǵaldy. Má­selen, Qylmystyq kodeks­tiń keıbir jynystyq zorlyq-zom­bylyqtyń aldyn alýǵa múm­kindik beretin 123-baby bo­ıynsha 20 jyl ishinde tek 87 is tirkelgen. Is júzinde zar­dap shekkender arasynda ba­lalar, jasóspirimder, eresek adamdar, jas qyzdar men úlken áıelder, jynysy men jasyna qaramastan, ultyna nemese áleý­mettik mártebesine qara­mastan er adamdar da bolýy múmkin.

«Kez kelgen aýyr qylmys pen zorlyq-zombylyq qy­ryn­­daý, qýdalaý men bop­sa­laý­dan bastalady. Qy­sym kór­setý – zorlyqqa jasal­ǵan alǵashqy qadam. Biraq Qa­­zaqstannyń zań­nama­syn­­da jynystyq bopsalaý uǵymy joq. Sondyqtan já­birlenýshiler ózin qorǵaý úshin quqyq qorǵaý organdaryna júginbeıdi. Quqyqtyq retteýdiń joqtyǵyna baılanysty jy­nys­tyq bopsalaý fak­tilerin dá­­leldeý de óte qıyn», deıdi uı­ym­dasty­rýshylar.

«Quqyqtyq saıasatty zert­teý ortalyǵy» QQ (LPRC) Kanadanyń jergilikti bas­tamalar qorynyń (CFLI) qol­­daýymen ótken konfe­ren­sııaǵa qatysqan jetekshi qu­qyq qorǵaýshy mamandar, zańgerler, ekonomıster, jýrnalıs­ter, saıasat­kerler men qoǵam qaı­ratkerleri qazaqstandyq ýnı­versıtet­ter, mem­lekettik me­keme­ler men qoǵam­dyq oryn­dar­da­ǵy seksýal­dy qysym jaǵ­­daı­laryna toq­talyp, zert­­teý nátı­jelerin usyn­dy. Qumarlyq kókeıin tesip, qarapaıym etıkany ysyryp qoıǵandardyń kesirinen qyz-kelinshekter túr­li psıhologııalyq kúı­zeliske ushyrap jatady. Son­dyqtan belsendiler áıel adam­nyń áleýmettik ortadaǵy máselelerin tek zań arqyly ǵana retteı alatynymyzdy aıtady.

Halıda Ájiǵulova,

adam quqyqtary jónindegi zańger:

«Qazaqstan IIM resmı statıstıkasy boıynsha, 123-bap tájirıbede óte sırek qoldanylady. 20 jyl ishinde, 1998-2018 jyldar aralyǵynda tek 87 is tirkeldi. Barlyq tirkelgen isterdiń tek 30-y ǵana sotqa jiberilgen. Onyń ishinde 25 adamǵa qatysty aıyptaý úkimi shyǵaryldy, biraq birde-bir adam bas bostandyǵynan aıyrý jazasyna kesilgen joq. Atalǵan bap tıimsiz, zańnamalyq turǵyda áli de jetildirýdi qajet etedi».

Qundyz О́tebekova,

advokat:

«Jynystyq qysymnyń qurbandary qylmysty dáleldeýdiń kúrdeliligine baılanysty sotta óz quqyqtaryn qorǵaýǵa daıyn. Qylmystyq quqyqbuzýshylyq retinde Ákimshilik kodeks­ke jáne Qylmystyq kodekske birdeı ózgeris engizýdi usy­namyn. Qylmystyq quqyqbuzýshylyqtar sottal­maǵandyǵy týraly anyqtamada kórse­tilmeıtin bolǵandyqtan, belgili bir qyz­met­pen aınalysýǵa tyıym salý úshin qosymsha sharalar engizý qajet».

Jangeldi Súleımenov,

zańger:

«Aldymen biz talqylap otyrǵan termınniń tujyrymdamasyn anyqtap alýymyz qajet. Máselen, «harassment» sózin aýdarmaı qoldan­ǵan jón, óıtkeni «jynystyq qysym» sózi bastapqy maǵynasyn burmalap jiberedi. Sondaı-aq órkenıetti el Qazaqstan úshin Eýropa keńesiniń «Áıelderge qatysty zorlyq-zombylyq pen turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alý jáne oǵan qarsy kúres týraly» konvensııasyn ratıfıkasııalaýy qajet. Sheteldik ıýrısdıksııalarda qazaqstandyq zań jobasyna qaraǵanda sál ózgeshe anyqtama berilgen».

P.S.Quqyqtyq saýattylyq deńgeıi tómen ári qasań uǵym-túsinikter áli de bar qoǵamda áıelder quqyǵy jıi buzylatyny belgili. Sondyqtan memleket qaıtken kúnde óz azamattaryn jynys­tyq zorlyq-zombylyqtan qorǵaý júıesin qamtamasyz etýge mindetti. Onyń ishinde ashyq derekter balalar men áıelder qorǵaýǵa, qoldaýǵa óte muqtaj ekenin kórsetip otyr.