Jynystyq bopsalaý faktisin qalaı dáleldeýge bolady? Nelikten Qazaqstanda jynystyq bopsalaýǵa qarsy tıimdi zańnama joq? Zańnamalyq retteý ne úshin qajet? Jynystyq bopsalaý úshin qandaı jaza kútip tur? Osy jáne ózge de suraqtar «Qazaqstandaǵy jynystyq bopsalaý úshin jaýapkershilik: Áıelder nege úndemeıdi?» taqyrybynda ótken onlaın-konferensııa barysynda talqylanyp, búgingi qoǵamda beleń alyp otyrǵan másele jaıynda sóz qozǵaldy. Máselen, Qylmystyq kodekstiń keıbir jynystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alýǵa múmkindik beretin 123-baby boıynsha 20 jyl ishinde tek 87 is tirkelgen. Is júzinde zardap shekkender arasynda balalar, jasóspirimder, eresek adamdar, jas qyzdar men úlken áıelder, jynysy men jasyna qaramastan, ultyna nemese áleýmettik mártebesine qaramastan er adamdar da bolýy múmkin.
«Kez kelgen aýyr qylmys pen zorlyq-zombylyq qyryndaý, qýdalaý men bopsalaýdan bastalady. Qysym kórsetý – zorlyqqa jasalǵan alǵashqy qadam. Biraq Qazaqstannyń zańnamasynda jynystyq bopsalaý uǵymy joq. Sondyqtan jábirlenýshiler ózin qorǵaý úshin quqyq qorǵaý organdaryna júginbeıdi. Quqyqtyq retteýdiń joqtyǵyna baılanysty jynystyq bopsalaý faktilerin dáleldeý de óte qıyn», deıdi uıymdastyrýshylar.
«Quqyqtyq saıasatty zertteý ortalyǵy» QQ (LPRC) Kanadanyń jergilikti bastamalar qorynyń (CFLI) qoldaýymen ótken konferensııaǵa qatysqan jetekshi quqyq qorǵaýshy mamandar, zańgerler, ekonomıster, jýrnalıster, saıasatkerler men qoǵam qaıratkerleri qazaqstandyq ýnıversıtetter, memlekettik mekemeler men qoǵamdyq oryndardaǵy seksýaldy qysym jaǵdaılaryna toqtalyp, zertteý nátıjelerin usyndy. Qumarlyq kókeıin tesip, qarapaıym etıkany ysyryp qoıǵandardyń kesirinen qyz-kelinshekter túrli psıhologııalyq kúızeliske ushyrap jatady. Sondyqtan belsendiler áıel adamnyń áleýmettik ortadaǵy máselelerin tek zań arqyly ǵana retteı alatynymyzdy aıtady.
Halıda Ájiǵulova,
adam quqyqtary jónindegi zańger:
«Qazaqstan IIM resmı statıstıkasy boıynsha, 123-bap tájirıbede óte sırek qoldanylady. 20 jyl ishinde, 1998-2018 jyldar aralyǵynda tek 87 is tirkeldi. Barlyq tirkelgen isterdiń tek 30-y ǵana sotqa jiberilgen. Onyń ishinde 25 adamǵa qatysty aıyptaý úkimi shyǵaryldy, biraq birde-bir adam bas bostandyǵynan aıyrý jazasyna kesilgen joq. Atalǵan bap tıimsiz, zańnamalyq turǵyda áli de jetildirýdi qajet etedi».
Qundyz О́tebekova,
advokat:
«Jynystyq qysymnyń qurbandary qylmysty dáleldeýdiń kúrdeliligine baılanysty sotta óz quqyqtaryn qorǵaýǵa daıyn. Qylmystyq quqyqbuzýshylyq retinde Ákimshilik kodekske jáne Qylmystyq kodekske birdeı ózgeris engizýdi usynamyn. Qylmystyq quqyqbuzýshylyqtar sottalmaǵandyǵy týraly anyqtamada kórsetilmeıtin bolǵandyqtan, belgili bir qyzmetpen aınalysýǵa tyıym salý úshin qosymsha sharalar engizý qajet».
Jangeldi Súleımenov,
zańger:
«Aldymen biz talqylap otyrǵan termınniń tujyrymdamasyn anyqtap alýymyz qajet. Máselen, «harassment» sózin aýdarmaı qoldanǵan jón, óıtkeni «jynystyq qysym» sózi bastapqy maǵynasyn burmalap jiberedi. Sondaı-aq órkenıetti el Qazaqstan úshin Eýropa keńesiniń «Áıelderge qatysty zorlyq-zombylyq pen turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alý jáne oǵan qarsy kúres týraly» konvensııasyn ratıfıkasııalaýy qajet. Sheteldik ıýrısdıksııalarda qazaqstandyq zań jobasyna qaraǵanda sál ózgeshe anyqtama berilgen».
P.S.Quqyqtyq saýattylyq deńgeıi tómen ári qasań uǵym-túsinikter áli de bar qoǵamda áıelder quqyǵy jıi buzylatyny belgili. Sondyqtan memleket qaıtken kúnde óz azamattaryn jynystyq zorlyq-zombylyqtan qorǵaý júıesin qamtamasyz etýge mindetti. Onyń ishinde ashyq derekter balalar men áıelder qorǵaýǵa, qoldaýǵa óte muqtaj ekenin kórsetip otyr.
