Elbasy • 01 Jeltoqsan, 2020

Altaı Ibragımuly: Elbasynyń eńbegin dáripteý – taǵylym

173 ret kórsetildi

– Qurmetti Altaı Ibragımuly, ótkenge kóz júgirtsek... 1991 jyly jeltoqsanda el tarıhy qalaı órbip edi? Bul kúnniń mańyzy qandaı?

Táýelsizdik shejiresin paraqtar bolsaq, el tarıhyndaǵy mańyzdy kúnderdiń biri – ol árıne 1991 jyldyń 1 jeltoqsanynda ótken jalpyhalyqtyq Prezıdent saılaýy. Sebebi dál osy kúni basqa memleketter sekildi Qazaqstan da egemen eldiń quqyqtyq–saıası maqsatyn júzege asyryp, barlyq qoǵam judyryqtaı jumyla óz erkin bildirip, eski totalıtarlyq júıeden qutyldy. Sebebi dál osy kúni sovet zamanynda syrttan Máskeý taǵaıyndap beretin kóshbasshyny Qazaq halqy tuńǵysh ret ózi tańdady. Endeshe 1 jeltoqsannyń mańyzy men patrıottyq qundylyǵyna eshkimniń talasy joq shyǵar.

 

Atalǵan dáýirde Elbasynyń moınyna artylǵan júk aıtarlyqtaı zor boldy. О́ıtkeni ǵasyrlar toǵysyp, zaman almasqan tusta el birligi, táýelsiz Qazaqstannyń bolashaǵy qalaı bolar eken degen suraqtyń jaýapkershiligi óte aýyr edi. Sol kúrdeli kezeńnen búginge deıingi ýaqyt aralyǵynda Qazaqstannyń jemisti de jeńisti kezeńderi báriniń kóz aldynda. Odan bólek Tuńǵysh Prezıdentimizdiń jahandyq bastamalary men álemdegi tulǵalyq abyroıy osy ýaqytpen bite qaınasyp jatyr. Álbette, ýaqyttyń uly kóshine ilesip, irgeli el bolý jolynda Elbasymyzdyń esimi qashanda birinshi orynda turary sózsiz jáne dáýirler almasqan saıyn Nursultan Nazarbaev eńbeginiń baǵasy da arta túseri haq. Sonyń dáleli retinde mysaly, búgingi kúndi aıtýǵa tolyq negiz bar.

2011 jyly jan-jaqty tolyq qoldaý tapqan, memlekettik deńgeıde atalyp ótetin mereke – Tuńǵysh  Prezıdent kúni. Jalpy, mundaı mereke álemdik tájirıbede maquldanǵan, saıası mańyzy zor dástúr. Sonymen qatar, eń aldymen jas urpaq osy mereke arqyly Táýelsiz Qazaqstannyń ótken belesterin, tarıhyn tanyp bilýge úles qosatyn data dep bilemin. Sondyqtan qaı jaǵynan alyp qarasaq ta, az ýaqyttyń ishinde Qazaqstandy aıaǵynan turǵyzǵan tulǵanyń eńbegin dáripteý – ol taǵylym. Memlekettiń mereıin ósiretin mereke.

Elbasynyń jahandyq bastamalary dedińiz... Keńinen toqtalyp ótseńiz?

– Eń aldymen Nursultan Ábishulynyń álemdegi tulǵalyq abyroıy men jahandyq bastamalary qazaq eliniń qorshaǵan álemmen beıbit qarym-qatynasynyń kepili deýge bolady. О́ıtkeni táýelsizdikti jarııalaý bir de, táýelsizdikti baıandy etip jer tutastyǵy men el yntymaǵyn saqtap qalý bir basqa. Osyndaı aıyrmashylyqty kóptegen elderdiń, onyń ishinde Sovet Odaǵynyń shekpeninen shyqqan respýblıkalardyń tarıhynan kórip otyrmyz.   

Qazaqstan bolsa Táýelsizdigin jarııalaǵan alǵashqy jyldardan-aq óz upaıyn qalt jibermeı baısaldy saıasat júrgizýde. Sondaǵysy Elbasynyń uıytqy bolýymen jasalyp jatqan árbir bastama álemdik qaýymdastyqta qoldaý taýyp keledi. Meıli Eýrazııalyq Odaq qurý bolsyn, meıli EKSPO-ny ótkizý, bizdiń eldiń eń bedeldi degen halyqaralyq uıymdarǵa tóraǵalyq etýi men ǵalamdyq  qaýipsizdikti nyǵaıtý salasyndaǵy mańyzdy bastamalary bolsyn.  

Atalǵan ıgi sharýalardyń biregeıi jahanda dinı qaqtyǵystar oryn alyp jatqan tusta Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezin shaqyrý bolyp tabylady. Bul ıdeıa da kóptegen memleket basshylarynyń, belgili saıasatkerler men dinbasylarynyń qoldaýyn taýyp, 2003 jyldyń qyrkúıek aıynda Astanada keleli basqosýǵa ulasty. Forýmnyń negizgi ıdeıasy da sol – dinge, násilge, ultqa bólinbeı, jer sharyndaǵy adamdardy beıbit ári laıyqty ómir súrýge úndeý. Ár úsh jyl saıyn elordada ótetin Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleriniń alty sezine ıslam, hrıstıan, ıýdaızm, býddızm, sıntoızm, daosızm jáne ózge dástúrli dinder  basshylary men kórnekti ókilderi qatysty. Osynyń arqasynda Saryarqanyń tóri álemniń bedeldi tulǵalaryn toǵystyrǵan dıalog alańyna aınaldy. О́z kezeginde Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev «Álemdik jáne dástúrli dinder lıderleri sezi – jan-jaqty zerdeleýge jáne odan ári ilgeriletýge laıyqty biregeı qubylys» degen baǵa berdi.

Kúlli din ókilderiniń beıbitsúıgish bolmysyn nasıhattaý arqyly barlyǵyn bir arnaǵa jınaý, álemde ózara túsinistikti nyǵaıtý arqyly tynyshtyq ornatý búginde aıryqsha mańyzǵa ıe. Osy turǵydan alǵanda Sezdiń halyqaralyq qaýymdastyqqa bereri mol. Alysqa barmaı-aq, jan-jaǵymyzdaǵy keleńsiz oqıǵalardy, dinniń atyn búrkemelegen terrorızm men ekstremızmmen baılanysty qaýip-qaterlerdi barshamyz kórip otyrmyz. Osyndaı olqylyqtarǵa toıtarys berý úshin jasalǵan qadam búgin óz nátıjesin berýde. Árıne, mundaı Sezge bastamashyl bolyp, ony júzege asyrý úshin birinshi ózimizde birligi myǵym qoǵam bolýy kerek. Búginde biz sondaı úlgili eldiń modelin qalyptastyra aldyq dep bek senimmen aıta alamyn. Bul saıyp kelgende Elbasy eńbeginiń jemisi jáne memleketimizdiń syrtqy saıasatyndaǵy jetistikteriniń biri.

Siz basqaryp otyrǵan Konfessııaaralyq jáne órkenıetaralyq dıalogty damytý jónindegi N.Nazarbaev ortalyǵynyń negizgi maqsaty osy Sez ıdeologııasyn ilgeriletý ǵoı?

– Iá, durys aıtasyz. Bizdiń ortalyq osy maqsatta biraz aýqymdy sharalar atqarýda. Qurylǵanyna kóp ýaqyt bolmasa da, dinniń saıasat pen qoǵamda, qarapaıym halyqtar arasyndaǵy ózektiligin aıqyndaý úshin jumys jasap jatyrmyz. Ásirese, pandemııa kezeńinde synǵa túsken qarapaıym dástúrli otbasylyq qundylyqtar, dinaralyq dıalog, halyqtar arasyndaǵy moraldyq tatýlyq, adamgershilik, ıman sekildi qaǵıdattardy jańǵyrtý búgingi kúnniń ózekti máselesi dep bilemin.

Sondaı-aq, Ortalyq Sezd qatysýshylarymen seriktestik, dostyq qatynas ornatyp, jahandyq sharalardyń bastamashysy bolyp júr dep aıtsam qatelespeımin. Prezıdentimiz Qasym-Jomart Toqaevtyń, Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń qoldaýymen qazirgi qalyptasqan epıd-ahýalǵa qaramastan júıeli ister jalǵasýda. Máselen, Ortalyq aǵymdaǵy  jylda ǵana 20-dan asa konfessııaaralyq baǵyttaǵy sharalar uıymdastyryp, jahandyq kezdesýlerge belsene qatysty.

Jalpy, Ortalyqtyń negizgi mindetteriniń biri – Qazaqstannyń birlikke bastar saıasatyn álemdik arenada ilgeriletý jáne órkenıetaralyq qatynastardyń halyqaralyq dárejedegi uıymy retinde tanylý.  Osy maqsattyń negizinde Ortalyq halyqaralyq seriktesterin keńeıtý jumystaryn qarqyndy júrgizýde. Nátıjesinde N.Nazarbaev Ortalyǵy Dúnıejúzilik ıslam lıgasy (Saýd Arabııa Koroldigi), Korol Abdýlla ıbn Abdýlazız Halyqaralyq konfessııaaralyq jáne mádenıet aralyq dıalog ortalyǵy (KAICIID), BAÁ-niń Halyqaralyq mádenı dıplomatııa ınstıtýty, BUU О́rkenıetter Alıansymen, Islamabad halyqaralyq ıslam ýnıversıtetiniń Islamdy zertteý ınstıtýty, Túrkistandaǵy Qoja Ahmet Iаssaýı atyndaǵy halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetimen, Vatıkandaǵy Papa Keńesimen memorandýmǵa qol qoıdy. Sondaı-aq, ortaq múddeli maqsattarǵa birge jetý úshin Ortalyǵymyz Nazarbaev ýnıversıtetimen arada yntymaqtastyq memorandýmyn jasasty. Aldaǵy ýaqytta seriktester tizimi Iordanııa koroldik ınstıtýty, Egıpettegi «ál-Azhar ál-Sharıf» Dinaralyq dıalog ortalyǵy jáne basqa da birqatar halyqaralyq uıymdarmen tolyǵady, ol úshin búgingi  tańda kelissózder júrgizilýde.

Jalpy, uly qazaq deıtin elimiz jańa myńjyldyqta da ártúrli halyqtardy bir arnaǵa toǵystyryp, beıbit ómirge bastama bolatyn kıeli mekenge aınalaryna senemin jáne osy maqsatta bizdiń Ortalyq tamshydaı bolsa da úles qosatynyna qýanamyn.

– Osy rette «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn aıtpaý ketýge bolmaıtyn shyǵar. Baǵdarlama aıasynda qandaı jumystar atqaryldy?

– Árıne, biz jarqyn ómirge betburys jasaıtyn kez kelgen baǵdarlamany júzege asyrýǵa, ony nasıhattaýǵa daıynbyz. Qazir ózderińiz biletindeı, aqparattyq-tehnologııa zamany. Bul zamanda áleýmettik ortanyń, áleýmettik jelilerdiń mańyzy orasan. Olaı bolsa ortaq qundylyqtar, tatýlyq, túsinistikke jetý maqsatynda biz osy múmkindikterdi tıimdi paıdalanýǵa erekshe mán berip otyrmyz. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda elimizdegi kıeli oryndardy anyqtap qalpyna keltirý, olardyń kartasyn jasaý kózdelgeni bárimizge belgili. Osy baǵyt boıynsha Qazaqstannyń kıeli nysandaryna zamanýı baǵytta Ortalyqtyń resmı saıty men áleýmettik paraqshalarynda 3D týrlar uıymdastyryp, onyń barysynda ár nysanǵa jeke-jeke toqtalyp, shyǵý tarıhy men ereksheligin úsh tilde qamtyýǵa kúsh salyp jatyrmyz. Tıisti tizimde Qoja Ahmet Iаssaýı kesenesinen bastap, kóne Túrkistan, Otyrar, Saýran, Syǵanaq qalashyqtary bar. Ortalyq paraqshalaryn álemdik deńgeıdegi seriktesterimiz ben ózge de shetel azamattary oqıtynyn nazarǵa alsaq, elimizdiń kıeli oryndaryn shetel azamattaryna da tanystyrýdyń ońtaıly joly.

Altaı Ibragımuly, keleli suhbatyńyzǵa shynaıy alǵys bildiremiz, «Tuńǵysh Prezıdent» kúni qarsańynda lebizińizdi bildirseńiz?   

– Aǵa býynǵa iltıpat kórsetýden taımaǵan, kishige izet kórsetýde jolynan jyǵylmaǵan Qazaq deıtin tekti halyqtyń Táńir buıyrtqan nesibesi árkez mol bolsyn deımin. Azattyǵymyz da, Qazaqtyǵymyz da máńgi, elimiz aman, jurtymyz tynysh bolsyn!

Sońǵy jańalyqtar

Bılikten ketkisi joq

Álem • Keshe

Venesııadan nesi kem?

Qoǵam • Keshe

Jaýaby joq jumbaq taǵdyr

Ádebıet • Keshe

Aınalma joldyń azaby

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar