Suhbat • 05 Qańtar, 2021

Erlan Dakenov: Jańalyq izdenisten týady

252 ret kórsetildi

Nur-Sultan qalasy ákimdiginiń Memlekettik akademııalyq fılarmonııasynyń halyqtyq baı mýzykalyq muramyzdyń jańa qalypta, dástúrde jańǵyrý jolyndaǵy eńbegi eresen. Búginde úlken ujym bolyp uıysyp otyrǵan kórnekti konserttik uıym ózindik konsepsııasy men kórkemdik umtylysyn kórsetip qana qoımaı, Qazaqstannyń mádenı kelbetin álemdik deńgeıde nasıhattap keledi. Osynaý mádenı ortalyqtyń basshysy Erlan Dakenovpen mereke qarsańyndaǵy áńgimemizdi oqyrman nazaryna usynamyz.

– Mádenı astanamyzdyń shyǵar­ma­­shylyq jáne kórkemdik ósý jolynda osy bir kórnekti konserttik uıym tarapynan atqarylyp jatqan jumystar qomaqty. Osy dúnıelerdi ret-retimen tarqatyp aıtyp berseńiz.

– Astanamyzdyń elorda atanǵanyna attaı 23 jyldyń kólemi bolyp qalǵan eken. Bul qalaǵa erterek kelgendigimnen be, qala maǵan óte ystyq. Jalpy, Nur-Sultan qalasy ákimdiginiń Memlekettik akademııalyq fılarmonııasynyń qazirgi tańdaǵy aıaq alysy jaman emes. 11 ujymnyń basyn qosyp otyrǵan mádenı uıym kóptegen is-sharaǵa muryndyq bolyp keledi. О́ıtkeni respýblıka boıynsha akademııa degen atymyz bar, ekinshiden ujym óte úlken, 700-ge jýyq adam qyzmet etedi. Atap aıtar bolsaq, qazaq orkestri, sımfonııalyq orkestr, úrmeli orkestr, ishekti kvartet, kameralyq hor, folklorlyq ansambl «Saryarqa», «Shalqyma» halyq bı ansambli, «Qorqyt» etno-ansambli, klassıkalyq jáne estradalyq vokal bólimi, dástúrli halyq áni bólimi, «Álem» estradalyq bı ansambli. Astana bolyp endi-endi qalyptasyp kele jatqanda saltanatty jıyndardyń deni osy ǵımarattyń qabyrǵasynda (burynǵy Kongress-holl) dúrkin-dúrkin ótip jatatyn. Tarıhı mańyzy bar oryn desek, artyq aıtqandyq emes. Byltyrǵy jaǵdaı qaı jaǵynan bolsyn ońaıǵa soqqan joq, osyndaı syn saǵatta biz de qarap qalmadyq. Kóptegen onlaın-konsert uıymdastyryp, oǵan da úırenistik. Jaz ýaǵynda aıdyndy Esildi parohodpen boılaı júzip, dýmandy konsert ótkizdik. Jaǵadan, balkonnan tamashalaǵan el-jurttyń ystyq yqylasyna kýá bolyp, qyzyqty sátterdi birge bastan keshirdik. Sondaı-aq Tuńǵysh Prezıdent – Elbasy kúnine oraı «Baǵanaly ordam – basty ordam» atty túsirilim konserti elimizdiń bas arnalarynan berildi. «Táýelsizdik – tuǵyrym» atty onlaın ázirlengen konsertimizdi de kórermen qaýym jyly qabyldady. Kameralyq hor men sımfonııalyq orkestrdiń qosylýymen jańa jyldyq konsertimizben bıylǵy jyldyń ádemi núktesin qoıǵymyz keledi.

– Shyǵarmashylyq izdenis aıasy týraly aıtyp óttińiz, osy oraıda ha­lyq jadynda saqtalǵan mańyzdy, aýqym­dy jobalar jaıyna da toqta­lyp ótseńiz. 

– Qazaqtyń bas aqyny Abaı atamyzdyń 175 jyldyǵyna oraı Prezıdentimiz Qasym-Jomart Kemel­uly Toqaevtyń bastaýymen estafeta­ny qolǵa alyp, 700 adamnyń basyn birik­tirip, úlken sahnada «Jelsiz túnde jaryq aı» ánin shyrqadyq. Mundaı ıgi bastamany elimizdegi jáne reseılik fılarmonııalarǵa joldadyq. Qazir de «Abaı aldynda» atty úlken jobanyń daıyndyq jumystaryn pysyqtap jatyrmyz. Endi jaǵdaı túzelip jatsa, kórermenmen júzbe-júz dıdarlasyp, jyl basynda ótkizýdi josparlap otyrmyz. Jalpy, izdenis jumystary toqtaǵan emes, sondyqtan kórermen qaýymnan jańalyqtarymyzdan kóz jazyp qalmaýyn suraımyz. Jańalyq izdenisten týady. Poezııa men mýzykany jarasymdy ete otyryp, hakimniń parasatty oı-tolǵanysyn qaıtalanbas ereksheligin saqtaı otyryp,  el nazaryna usynsaq deımiz.

– Alashqa Áset, Shashýbaı, Manar­bek, Kúlásh syndy óner sańlaqtaryn syı­laǵan Aqtoǵaı óńiriniń orny aı­­ryqsha. Ánshilik, kúıshilik mura­myz­dyń kókjıegin keńeıtýge jasal­ǵan izgi qadamdar jóninde aıta otyr­sańyz.

– Arqanyń aıshyqty Aqtoǵaıy – Alashtyń arda azamattary Álıhan Bókeıhanov, Álimhan Ermekov, Jaqyp Aqbaev syndy ulylardyń mektebi. Shynynda da, bizde án salmaıtyn qazaq joq, ózimiz de bala kezimizden án men kúıge talpynyp, onyń ishinde dombyraǵa degen qyzyǵýshylyǵym erekshe boldy. «Áı, balam, jaı otyrmaı ákeńnen dombyra úırenseńshi», degen sheshemniń bir aýyz sózi kóńilime qanat bitirdi. Jyr-terme aıtyp júrdik, birte-birte dástúrli án, estrada jaǵyna den qoıa bastadym. Aqmolaǵa endi kelgen kezim edi, mańaıdyń bári orysshalaý. Júzi bólek bolsa da, júregi bir jandar aramyzda kóp qoı. Birde rejısser Elena Vysoskaıa esimdi zamandasymyz «Seniń daýysyń bar, án aıt» dep qolqalap júrip, Tarazda ótetin Shámshi Qaldaıaqov atyndaǵy halyqaralyq konkýrsqa jiberdi. Bul 1996 jyly bolatyn. Sondaǵy keremet ánshilerdiń arasynan qalys qalmaı, biz de dıplomat atandyq. Sol kezde Altynbek Qorazbaev aǵamyz shynaıy janashyrlyq lebizin bildirip, arqamnan qaqqany bar. Sol shaqtardan beri ulttyq mádenıetimizdiń dápiptelýi men nacıhatyn bıik beleske kótepý jolynda eńbektenip kele jatqan jaıymyz bar. Elbasynyń ıgi bastamalarynyń arqasynda ótip jatqan bedeldi sharalardy uıymdastyrý jumysyna da atsalysa júrip, baı tájirıbe jınadyq. Halyqaralyq deńgeıdegi teatrlar festıvali, «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesi tusynda da birqatar jobany atqarýǵa úles qostyq.

– Elordalyq fılarmonııanyń maqtanyshyna aınalǵan solısterden kim­derdi atar edińiz?

– Negizinen jastardy qoldaýǵa, olarǵa baǵyt-baǵdar berýge nazar aýda­ryp jatyrmyz. Qazaqstannyń kór­nekti mýzyka qaıratkerleri Nur­jamal Úsenbaeva,  Maıra Ilııa­sova, Ernar Myntaev, Aıtqalı Jaıy­mov, Aıgúl Qosanova, Bıbigúl Jan­uzaq, Azamat Jyltyrkózov, Al­tynaı Jorabaeva, Gúlzıra Bókeı­han, Nuraı Tanabaev, Araılym Ra­hym­qyzy, Kúnsulý Turly­bekova syndy óner maıtalmandary fılarmonııa qabyrǵasynda eńbek etip keledi. Jastar – kemel keleshegimizdiń tiregi desek, Rústem Júginisov, Danııar Muqanov, О́zgeris Sherikbaı syndy talantty jastar qatarymyzǵa qosylyp jatqany kóńil qýantady. Ánshiniń ónerin óristetin nárse tolyqqandy er­kindik pen alańsyz daıyndyq bolsa kerek. Sondyqtan osyndaǵy ár óner adamynyń jaǵdaıyn qoldan kelgenshe jasap, jan-jaqty qoldaý kórsetilýi úshin barymyzdy salamyz.

– Fılarmonııanyń áleýmettik álsiz toptarǵa arnalǵan kóptegen qaıy­­rym­dylyq shara ótkizip júr­­geni­nen habarymyz bar. Sonyń ishinde áıel­derdiń teń quqyqtary men múm­kin­dikterin eskerý qalaı júzege asyrylady?

– Jyl saıyn Qarttar úıinde, Bala­lar úıinde, balalardy ońaltý orta­lyq­tarynda, emhanalarda jáne túzeý mekemelerinde konsert berip kelemiz. Fılar­monııada zeınetkerler men múm­kindigi shekteýli jandarǵa tegin kirýge ruqsat etiledi. Bizdiń ujymnyń basty qasıeti aýyzbirshiligi myqty, qandaı jaǵ­­daı bolsa da birge bas qosyp, izgilikti bas­­tamalarǵa uıytqy bolyp júredi. Ka­rantın kezinde de erikti túrde kóp kómek kórsetildi. Al áıelder rólin attyrý men olardyń  teń  quqyǵyn qarastyrý únemi nazarymyzdan qalys qalǵan emes. Fı­lar­monııa qabyrǵasynda qyzmet etip kele jatqan áıelder qaýymy bizdiń ujym­­nyń qozǵaýshy kúshi dep aıta alamyn.

– О́nersúıer jurtshylyqty qýan­tar jańalyqtaryńyzben bó­lisip, keleshek josparlar retin aıtyp ót­seńiz.

– Halyqaralyq shyǵarmashylyq yntymaqtastyq baǵytynda da atqarylyp jatqan jumystar bar­shylyq. 2019 jyldyń qyrkúıek aıyn­da «Álemdik qalalar festıvalinde» tarıhymyzda alǵash ret elordalyq sımfonııalyq orkestr óner kórsetti. Elimizdiń aıshyqty merekeleri nazarymyzdan eshýaqytta tys qalǵan emes. Bıylǵy eń basty merekemiz Táýelsizdigimizdiń 30 jyldyǵyna baılanysty daıyndyq jumystaryn bastap kettik. Mádenıet jáne sport mınıstrligimen birige otyryp, Qazaqstannyń túkpir-túkpirin aralap, óner kórsetýdi maqsat etip otyrmyz. Táýelsizdik – qazaqqa ońaı kele salǵan dúnıe emes, qasterli, qadirli kún. Jyl saıyn meıramǵa qyzý daıyndyq jasalady, bıyl da ázirligimiz erekshe.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Aıa О́MIRTAI,

«Egemen Qazaqstan»

 

Sońǵy jańalyqtar

Qazaqstanda et qymbattady

Qoǵam • Búgin, 15:10

Elimizde kıik sany kóbeıip keledi

Qazaqstan • Búgin, 14:41

ShQO-da elikti atqan brakoner sottaldy

Qoǵam • Búgin, 11:20

Uqsas jańalyqtar