Músinshilerdiń muń-muqtajy

Osynaý jaǵdaıdan soń eldegi es­kertkish ornatýǵa qatysty qalyp­tasqan úrdis jaıynda belgili músin­shilerdi áńgimege tartqan edik. Jaǵdaı anaý aıtqandaı máz emes bolyp shyqty. Olardyń aıtýynsha, shyǵarmashylyq jaǵdaı joq, tenderge baılanǵan óner tamyr-tanystyń jeteginde ketip jatyr.

О́nerdiń ólsheýsiz tárbıelik máni jaıynda aıtqanymyzda, sulý sózge qamshy saldyrmaımyz. Shyntýaıtynda sáýlet músinshileri men sýretshilerdiń búgingi jaǵdaıy, monýmentaldy úgit-nasıhattyń jalpy úrdisi ja­ıynda únsiz qalý múmkin bolmaı otyr. Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, sýretshi-monýmentalıst, músinshi Sembiǵalı Smaǵulov – 100-den asa monýment jumys pen keskindeme týyndynyń avtory. Sonyń ishinde aq mármárdan Táýelsizdik alańynyń qaq ortasynda boı kótergen «Qazaq eli» monýmentiniń avtory retinde tanylǵan. Osynaý has ónerdiń búgingi atqarar mindeti men múmkindigi jaıynda sóz qozǵaǵan Sembiǵalı Abzalbekuly qordalanyp qalǵan birqatar máseleni ashyq aıtyp berdi.

– Ozyq talapty syrt kózge  halyq rýhanııa­ty deńgeıiniń  kórsetkishi sanalǵan sýretshi mamandardyń hal-áleýeti qandaı degen suraqqa jaýap aıtpasa da belgili. Kez kelgen halyqtyń  osy saladaǵy  mádenıetiniń damýy, órleý kezeńderi bıik óner potensıalyna zárý arıstokratııa ókilderiniń nemese bıliktiń oń kózqarasyna tikeleı baılanysty. О́rkenıeti ozyq elderge saparlap barǵanymyzda sol eldegi «sýretshiniń kózi» ushaq tabaldyryǵynan túskennen bastap baıqala bastaıdy. Bizdegi qala bezendirý mádenıeti merekelik «qyzyldy-jasyldy» kóńil kúı emes «kók ala qoıdaı» degen reńdik qatynasqa kóbirek saıatyny, jarnama ataýlynyń kór­kemdik áserinen  góri óndiristik alańdarda turýǵa laıyqty praıskýrantarǵa kóbirek uqsaıtyny ras. Myńdaǵan jyldyq qala mádenıeti qanyna sińgen London, Amsterdam sııaqty shaharlarǵa barǵanda elimizde óris alǵan kóptegen kemshiliktiń jaýabyn oqımyz, – deıdi sýretshi-monýmentalıst.

Al elimizdegi músin qoıý úrdisinde kópte­gen mańyzdy kásibı talaptardy óreskel bur­malaýshylyq, sondaı-aq bılik resýrsynyń shyǵar­mashylyq sheshimdik prosesterge tikeleı aralasýy óner adam­darynyń psı­hologııalyq-moraldyq turǵyda ózderin kináli sezinýine ákelip soqtyryp otyrǵanyn jetkizdi.

– Keńes ýaqytynda ádebı shy­ǵar­­malardy bezendirgen beıne­leý óneri maıtalmandary men aqyn-jazýshylardyń shyǵarma­shy­lyǵy­nyń ushtasýyn búgingi jaǵ­daı­men salystyrýǵa da kelmeıdi. Aıta berse kóp músh­kil­diktiń bir ushy aıtý­ly salanyń kásibı bilim berý júıe­sine jáne olardyń tehnıkalyq baza­­syna tikeleı tıetini de ótkir shyn­dyq, – degen sýretshi qazirgi tańdaǵy zergerlik óner de balǵanyń múmkinshiligimen ǵana shektelip otyr­­ǵanyn, qoǵam suranysy da soǵan saı ekenin kúıinishpen jetkizdi. Onyń aıtýynsha, Máde­nıet jáne sport mınıstrligine qarasty Moný­­menttik óner qurylystaryn ornatý jónin­degi komıssııa músheleri jeń ushynan jal­ǵa­syp, tapsyrysty ózderi tańdap alǵan sýret­shiler­ge ǵana beretin bul­jymas «dástúr» qa­lyp­tastyryp alǵan.

– Bul máseleni aıtyp, Prezıdentke ashyq hat jazsam dep te júrgenmin. Mem­lekettik komıssııa ózderiniń talaptarymen ǵana irikteıdi. Qazir bizdi «sen kimsiń» dep mýzeıge de kir­gizbeıdi. Jastarǵa baǵyt-baǵdar be­retin aǵa býyn ókilderi sanaýly ǵana qal­dy. Biz ketken soń barlyǵy qurıdy. Sýretshiler men mú­sinshilerdi óner aka­demııasynyń bir bu­ryshyna tyǵyp qoımaı, óz aldyna jeke otaý quryp shyǵarý kerek, – deıdi Sembiǵalı Smaǵulov. Monýmenttik óner qurylystaryn ornatý jónindegi komıssııa jumy­syna narazy bolyp otyrǵan jalǵyz pikir bul ǵana emes, metaldy óńdeý tehnıkasymen jumys isteıtin bir­den-bir maman, músinshi Shoqan Tólesh­tiń de pikiri osy arnaǵa saıady.

– Memlekettik komıssııa tapsyrystardy arnaýly toptarǵa ǵana tańdap beredi. Qal­ǵanymyz qala beremiz, múlde nazar aýdarmaıdy. Otyr­ǵandaryna qansha jyl boldy, komıssııa quramyn qurǵanda eki jyl saıyn almastyryp tursa deımin. О́zderiniń tanystaryna ǵana tenderdi utyp beredi. Jınalyp alǵan 5-6 adam birinen keıin biri jyl saıyn óte beredi, uıalmaıdy, – dep renishin jasyrmaǵan Shoqan Álmahambetuly beıneleý óneri salasynda eńbektenip júrgen jastarǵa qoldaýdyń joq ekeninde aıtty.

– Bizde daryndy jastar kóp. Úlken aqsa­qaldardyń kóbi ketip qaldy. 70-tiń ar jaq-ber jaǵyn­daǵylar sanaýly qaldyq. Keıingi jastardy jigerlendiretin eshteńe qalmady, talpynys joq. Jańa baǵyttardy jan-jaqtan úırenip kelgenmen, ulttyq boıaýdan ajyrap barady. Ony nasıhattaıtyn ne arna, ne radıony kórmeısiń. Ánshiler toıǵa shyǵyp jan baǵady, al sýret­shiler qalaı kún kóredi? Saıası naý­qandar kezinde portretter salýǵa tapsyrystar túsip jatatyn kez bolady, biraq ol shyǵarmashylyqpen aına­lysý emes. Jastar shetel asyp ketip jatyr, óıtkeni bılik tarapynan júıeli qoldaý taba almaı keledi. Sonsha talantty bola tura birde-bir ret kórine almaı, ómirden ótip ketken, talantty sýretshiler men músinshiler qanshama?! Janyń ashıdy. Anarhısterdiń zamanyndaǵydaı qazaq sýretshileri bas basyna bytyrap júr. Sýretshiler odaǵyna renjıtin eshteńemiz joq, ol – eshqandaı qarajaty joq birlestik qana, – degen músinshi pikirin tyńdap bas shaıqadyq. Erekshe qoltańbasymen Batys pen Shyǵystyń stılıstıkasyn biriktirip, jańasha beınelep júrgen músinshi Shoqan Tóleshtiń on jumysy Kıpr zamanaýı óner mýzeıinde qoıylǵan. «Aqsaqal» atty týyndysy mýzeıdiń kirebe­risine kórnekti jerge ornatylypty. О́ziniń aıtýyn­sha, bizdegi mádenıet pen óner de osyndaı qam­qorlyqqa zárý.

– О́zderińizge málim, Túrkııa azamaty Gıýnsal Sýattyń basshylyǵymen «Tú­rki álemi» mýzeıin ashý maqsa­tynda túrki mádenıetin tanytatyn eksponattar men kartınalardy dúnıejúzinen jınaqtap jatyr. Sol sımpozıýmǵa men de qatysyp, jumystarymyzdy qoıdyq. Gıýnsal Sýattyń óziniń yqylas tanytýymen, meniń «Aqsaqal» degen 2,5 metrlik eskertkishimdi mýzeıdiń kireberisine ornatty. Úlkendi syılaý mádenıeti jalpy túrki álemine tán qasıet, sondyqtan aqsaqal ıdeıasy eldi bátýaǵa shaqyrǵan danagóı abyz keıpinde somdaldy, – dep túıindegen músinshi ónerge mán-maǵyna berý arqyly izgilikti qoǵam qalyptasatynyn aıtady.

– Aýyz ashyp qarap otyra beretin emes, astanadan kishigirim óner ortalyǵyn ashyp, balalardy óner­ge baýlyp kelemin. Aıyna bir ret sheberlik synyptaryn ótkizip turamyn. Taǵy bir aıtarym, ákim-qaralar aýysqan saıyn bastamalary da aıaqsyz, jalǵaspaı qalyp kete beredi, birizdi júıe joq. Osyǵan alańdaımyz, – deıdi.

Beıneleý óneriniń bir túrine jatatyn mú­sin janry – ulttyq mádenıetimizdiń damýynda orasan orny bar shyǵarmashy­lyq sala. Keńes dáýirinen keıin Edige Rahmadıev, Nur­lan Dalbaı,  3D ól­shemmen jumys isteıtin jal­ǵyz músinshi Murat Sydyqov, Estonııa óner akademııasynyń túlegi Asqar Nar­tov syndy óner maıtalmandary músin­deme baǵytyn álem­dik qundylyqtar men ulttyq salt-dás­­túr erekshelikterimen ushtas­tyra damytyp keledi. Kezinde qazaq músin óneriniń negizin salǵan Hakimjan Naýryzbaev beınelegen Abaı eskertkishiniń ornatylýyna, onyń kompozısııalyq sheshiminiń oıdaǵydaı shyǵýyna Muhtar Áýezov kóp yqpal etkendigi jaıynda ádemi áńgime aıtylady. «Tapsyrma alýyn alǵanmen, endi muny qalaı oryndaımyn dep ýaıym shektim. Birdi-ekili kezdeskende meniń osy qalpymdy baıqap qalǵan bolý kerek. Muqań: «Áı, Hakimjan, jasyma, jigerlen. Abaı aǵańnyń arýaǵy qoldaıdy, batyl iske kiris. Oılanýǵa ýaqyt joq» dep qaırap qoıdy. Sonymen, aqyn obrazyn músindeýge kirisip te kettim. Músin óneriniń óner­diń ózge túrinen kóp ózgesheligi bar desek, sonyń biri bolashaq týyndynyń jer jaǵdaıymen, geokeńestikpen úndesip jatýy. Jasalatyn eskert­kishtiń bolashaq turatyn orny muqııat eske alynýy kerek. Osy shart oıdaǵydaı oryndalǵanda ǵana eskertkishke «jan bitedi», dep jazady halyq sýret­shisi Naý­ryzbaev óz esteliginde. Munan keıin de kemeń­ger es­kertkishiniń tuǵyrly tul­ǵa­sy túr­li kom­pozısııalyq sheshimdermen maz­­mun jaǵynan ár alýan beınede somdalyp keledi. Jýyrda ǵana Abaı beınesin sılıkonnan aınytpaı jasap shyqqan gıperrealıst-músin­shi Aıdos Esmaǵambet  – tabandy eńbeginiń arqasynda tanylyp kele jatqan jastardyń biri. Shyǵarmashylyǵyn jańa qyrynan tanytyp júrgen músinshi beıneleý óneriniń tolyq baǵalan­­baıtyndyǵyn, nasıhaty kemshin ekenine nalıdy.

– Úlkeni de, kishisi de óz betin­she tender utyp alýǵa tyrysady. Zamanaýı ónerdi baǵalaıtyn túsi­nik taıaz bolyp turǵanda, tolymdy nátıjege qol jetkizý qıyn. 2010 jyldan beri músin salasyna den qoıyp kelemin, biraq shynaıy baǵa­laý, túsiný kórmedim. Jastarǵa bar­lyq jaǵynan qoldaý kórsetilip, nazar aýdarylsa, kórmeler jıi ótkizil­se degen tilegim bar, – deıdi ol.

Qazaqstannyń beıneleý óneriniń betalysy jaıynda surastyra kele, búgingi qoǵamnyń shyndyǵy tereń ónerge atústi qaraýǵa bolmaı­tyn­dyǵyn, ulttyq beıneleý óne­ri­niń shekteýli múmkindikteri kó­keı­kesti máselelerge aınalyp otyr­ǵanyn kórsetip otyr. Túptep kelgende qazaq beıneleý óneri qam­qorlyqqa zárý, jańasha ulttyq mek­tep qalyptastyrýdy qajet etedi. Sondyqtan ózgerý, ósý kezeńindegi búgingi mádenı qubylysty kórkemdik dástúrler negizinde zerttep, saralaý, naqty sheshim qabyldaý kerektigin aıtyp dabyl qaqqan óner janashyrlaryna qulaq túrse, qanekeı?! Áıtpese Almatydaǵy 23 mıllıon teńgege (onyń 15 mıllıony bıýdjet esebinen) sabannan turǵyzylǵan alyp tıin sııaqty talǵamsyz eskertkishter esimizdi tandyrýdan tanbaı keledi.