Qoǵam • 27 Qańtar, 2021

Qazaqstanda áleýmettik qyzmet kórsetý júıesi jańǵyrtylady

93 ret kórsetildi

Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi Qazaqstanda áleýmettik qyzmet kórsetý júıesin odan ári jańǵyrtýdyń 2025 jylǵa deıingi ulttyq josparynyń jobasyn ázirledi. Ol memlekettiń, jeke sektordyń, úkimettik emes uıymdardyń jáne azamattardyń ózderiniń yntymaqty qatysýy esebinen áleýmettik qyzmet kórsetýdiń sapasy men qoljetimdiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan, dep habarlaıdy Egemen.kz.

Arnaýly áleýmettik qyzmetter sapasynyń qajetti deńgeıine qol jetkizý jáne halyqtyń muqtaj toptary úshin olardyń qoljetimdiligin arttyrý úshin qujatta álemdik úrdisterdi eskere otyryp, jańa jaǵdaılarda áleýmettik qyzmet kórsetý júıesin damytýdyń negizgi basymdyqtary men tetigi aıqyndalǵan.

Ulttyq jospardy iske asyrý sheńberinde mynadaı júıeli ózgerister kózdelgen:

  1. О́tinish berý qaǵıdatynyń ornyna áleýmettik qyzmet kórsetýdiń proaktıvti formatyna kóshý.

Arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetýdiń proaktıvti formatyna kóshý úshin Áleýmettik qyzmet kórsetýge muqtaj azamattardyń biryńǵaı elektrondyq tirkelimi qurylatyn bolady. Ol ortalyq memlekettik jáne jergilikti atqarýshy organdardyń aqparattyq júıeleriniń derekteri negizinde qalyptastyrylady, onda áleýmettik táýekelderdiń alýan túrleriniń týyndaýyna baılanysty memlekettik qoldaý alatyn adamdar týraly aqparat qamtylady. Sondaı-aq, «Otbasynyń (azamattyń) sıfrlyq kartasy», «E-ótinish» jáne Áleýmettik qyzmetter portaly sııaqty aqparattyq júıeler iske qosylady.

Jalpylanǵan ózekti aqparattyń bolýy usynylatyn arnaýly qyzmetter men taýarlardyń túrleri men kólemderin jedel aıqyndaýǵa jáne naqtylaýǵa, sondaı-aq azamattardyń ótinishterin kútpeı-aq proaktıvti áleýmettik qyzmet kórsetýdi uıymdastyrýǵa múmkindik beredi.

  1. Iri ınternat-úılerdiń ornyna úıde nemese shaǵyn jınaqtalǵan áleýmettik qyzmet kórsetý uıymdarynda qyzmet kórsetý.

Osy maqsatta iri ınternat-úılerdi kezeń-kezeńmen deınstıtýsııalandyrý júrgiziletin bolady. Olardyń bazasynda áleýmettik qyzmet kórsetý júıesin qoldaý jáne damytý jónindegi óńiraralyq jáne oblystyq ǵylymı-ádistemelik ortalyqtar jáne kóp beıindi shaǵyn áleýmettik qyzmet kórsetý úıleri qurylatyn bolady.

Áleýmettik qyzmet kórsetýdiń kóp beıindi shaǵyn úılerin memlekettik-jekeshelik áriptestik tetigi negizinde kommersııalyq emes uıymdar men jeke sektor sýbektileri quratyn bolady.

Konkýrstan ótken uıymdar kórsetiletin arnaıy taýarlar men qyzmetterdiń tizbesin áleýmettik qyzmetter portalynda ornalastyratyn bolady. Áleýmettik qyzmetke muqtaj adamdar laıyqty uıymdy óz betinshe tańdaı alady.

Sondaı-aq osy baǵytty iske asyrý sheńberinde azamattardyń osy sanatyn sıfrlyq saýattylyqqa oqytýmen aınalysatyn, qashyqtyqtan oqytý, eńbek qyzmetimen aınalysý jáne qoǵamdyq is-sharalarǵa qatysý múmkindigin beretin sıfrlyq qyzmetterge qoljetimdilikti uıymdastyrý úshin olardy qajetti kompıýterlik tehnıkamen qamtamasyz etetin servıstik qyzmetterdi qurý jáne damytý kózdeledi.

Úıde qyzmet alý múmkindigi keńeıtiledi. Bul rette úıdegi adamdarǵa qazirgi kezdegideı jalpy beıindegi qyzmetter ǵana emes, sondaı-aq olardyń jeke qolaısyzdyǵy men qajettilikterine qaraı mamandandyrylǵan jáne keshendi qyzmetter de usynylatyn bolady.

Jalpy beıindegi qyzmetterdi kórsetýge jumyspen qamtylmaǵan otbasy músheleri keńinen tartylatyn bolady. Olar úshin azamattardyń nysanaly sanattarymen jumys isteý daǵdylaryna tegin oqytý kýrstary uıymdastyrylady.

Úıde qyzmet alatyn adamdar turǵylyqty jeri boıynsha medısınalyq-áleýmettik uıymdarǵa mindetti túrde bekitiletin bolady. Uıymdar qamqorlyqtaǵy adamdardyń tirshilik áreketin jáne/nemese áleýmettik ıntegrasııasyn qoldaýǵa baǵyttalǵan mamandandyrylǵan jáne keshendi qyzmetter kórsetetin bolady.

  1. Uıym tıpteri boıynsha standarttardyń ornyna qyzmet túrleri boıynsha standarttardy engizý.

Áleýmettik qyzmet kórsetýdiń nusqalyq nysandaryn keńeıtý arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetýde tásilder men sheshimderdiń birkelkiligin talap etedi. Ádistemeler men tehnologııalarǵa birizdendirilgen kózqaras qazirgi kezdegideı áleýmettik qyzmet kórsetý uıymdarynyń túrlerine emes, usynylatyn arnaýly áleýmettik qyzmetterdiń túrlerine qaraı júzege asyrylatyn bolady.

  1. Jalpy tarıfterdiń ornyna jan basyna shaqqandaǵy qarjylandyrýdy engizý.

Josparlanyp otyrǵan ózgerister sheńberinde arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetýdi qarjylandyrýdyń jan basyna shaqqandaǵy tetigi engiziletin bolady. Tarıfter memleket kepildik bergen qyzmetterdiń túrleri boıynsha belgilenedi. Jalpy beıindegi qyzmetter boıynsha biryńǵaı tarıfter, keshendi qyzmetter boıynsha aralas tarıfter belgilenetin bolady.

Qyzmet kórsetýshilerdiń naqty shyǵyndary tarıfterdiń negizine aınalady. Sıfrlandyrý jáne qyzmetterdi alýshylardyń elektrondyq jeke kartalaryn (arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetý tarıhy) engizý sheńberinde áleýmettik qyzmet kórsetýdi uıymdastyrý shyǵystarynyń monıtorıngi júıesi kezeń-kezeńimen iske asyrylatyn bolady. Bul naqty shyǵyndar negizinde tarıftik saıasattyń ashyqtyǵy men tıimdiligin edáýir arttyrady. Memleket kepildik bergen kólem sheńberinde beriletin arnaıy taýarlarǵa (tehnıkalyq kompensatorlyq quraldarǵa) shekti baǵalar belgilenetin bolady. Olar óndirýshilerdiń baǵalary, olardyń ımporty kezinde ýákiletti memlekettik organdardyń mamandandyrylǵan uıymdarynda tirkelgen taýarlardyń quny jáne naryqta is júzinde qalyptasqan baǵalar eskerile otyryp qalyptastyrylady.

Arnaıy taýarlarǵa shekti baǵalardy bekitilgen bıýdjettik baǵdarlamalarǵa sáıkes ortalyq memlekettik jáne jergilikti atqarýshy organdar belgileıdi.

  1. Jumyspen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalar bólimderiniń ornyna áleýmettik baǵdarlamalar qyzmetterin qurý.

Júıedegi qaıta qurý prosesterin tıimdi basqarý úshin jergilikti atqarýshy organdardyń áleýmettik qyzmetterin qazirgi kezdegideı osy mindetterdi oryndaýǵa emes, áleýmettik qyzmet kórsetý jónindegi jumystardy úılestirýge jáne uıymdastyrýǵa qaıta baǵdarlaý kózdeledi.

  1. Aýmaqtyq bekitýdiń ornyna áleýmettik qyzmetkerdi tańdaý.

Áleýmettik qyzmet kórsetýge muqtaj adamdarǵa arnaıy taýarlar men qyzmetterdi tańdaýmen, qyzmet kórsetýdi uıymdastyrýmen qatar, olarǵa qyzmet kórsetetin áleýmettik qyzmetkerlerdi tańdaý múmkindigi usynylatyn bolady. Osy maqsatta áleýmettik qyzmetkerlerdiń biryńǵaı bazasy (tizilimi) qurylady. Onda áleýmettik qyzmetkerlerdiń biliktiligi, olar kórsetetin qyzmetterdiń túrleri men sapasy jáne jumys nátıjeleri týraly aqparat qamtylady.

Biryńǵaı baza qyzmet tutynýshylaryna básekelestik ortada áleýmettik qyzmetkerlerdi tańdaýǵa múmkindik beredi. Áleýmettik qyzmetkerlerge degen suranys olardyń jalaqy deńgeıinde kórinis tabady. Áleýmettik qyzmetkerlerdiń kásiptik deńgeıin arttyrý úshin úzdiksiz bilim berý elementterin paıdalana otyryp, kadrlar daıarlaýdyń kóp deńgeıli júıesi engiziletin bolady.

Josparlanyp otyrǵan qaıta qurýlar jáne olardy iske asyrý 2025 jylǵa deıin áleýmettik qyzmet kórsetýge muqtaj adamdardyń turǵylyqty jerine qaramastan, olardyń 90%-yna deıin arnaýly áleýmettik qyzmet kórsetýmen qamtýǵa, áleýmettik qyzmet kórsetýge muqtaj azamattardyń biryńǵaı elektrondyq tirkelimine engizilgen adamdardyń 65%-ynan astamyna proaktıvti qyzmetter kórsetýge múmkindik beredi. Internat-úılerdegi adamdardyń 50%-y turǵylyqty jeri boıynsha shaǵyn jınaqtalǵan áleýmettik qyzmet kórsetý úılerine kóshiriledi nemese úıde qyzmet kórsetý úshin otbasyna qaıtarylady.

Sońǵy jańalyqtar

Sáresiniń berekesi

Rýhanııat • Keshe

Pandemııa sabaqtary

Bilim • Keshe

Koreı tolqyny

Kıno • Keshe

Ulttyń uly ustazy

Rýhanııat • Keshe

Ilim adamǵa ne úshin qajet?

Rýhanııat • Keshe

«Ýkaznoı molda»: Ol kim?

Rýhanııat • Keshe

Dollar qaıta qymbattap jatyr

Ekonomıka • Keshe

Uqsas jańalyqtar