Suhbat • 11 Aqpan, 2021

Aıaýlym Belgibaeva: Ǵalymnyń dárejesin jetistigi anyqtaıdy

170 ret kórsetildi

BUU-nyń sheshimimen 11 aqpan Halyqaralyq ǵylymdaǵy áıelder men qyzdar kúni retinde atalyp ótedi. Sońǵy zertteýler kórsetkendeı, ǵylym jolyndaǵy zertteýshilerdiń tek 30 paıyzy ǵana áıelder. Ásirese jaratylystaný, tehnologııa, ınjenerııa jáne matematıka salasynda eńbek etip júrgen áıelderdiń tabysy az ári qyzmette kóterilýi de qıyn. Osy rette Tokıo Tehnologııalyq ınstıtýtynda bilim alyp júrgen zamandasymyz Aıaýlym Belgibaevany áńgimege tartyp, Japonııadaǵy oqý men ómir, ǵylymdaǵy áıelderdiń jaǵdaıy jóninde surap kórdik.

– Baspasózge bergen suh­batyńyzda «Lıtııli jáne lıtıı-ıondy akkýmýlıatorlarǵa arnalǵan nanotalshyqtardy sıntezdep, zertteımin» degen ekensiz. Qarapaıym tilde qa­laı túsinýge bolady, zertteý salańyzdyń mańyzy qandaı?

– Tehnologııalardyń, smartfondar sııaqty gadjetterdiń da­mýy jaqsy qýat kózin – akký­mý­lıatorlardy, ıaǵnı qaıta zarıad­­ta­latyn batareıkalardy da damy­týdy qajet etedi. Al lıtıı negizindegi akkýmýlıatorlar eń jeńil ári tıimdi. Búginde olar barlyq derlik por­tatıvti qon­dyrǵylarda qol­danylady. Biraq olar­dyń tok kózinsiz jumys isteý ýaqyty qysqalaý. 1-2 jyl qol­danǵan soń jumys isteý qýaty tipti azaıyp qalady. Japonııa – ba­­ta­reıkalardy damytý sala­syn­daǵy kóshbasshylardyń biri. Alǵashqy lıtıı-ıondyq akký­mý­lıatorlardyń prototıpin naryqqa Japonııanyń Sony kompanııasy shyǵarǵan bolatyn. Biz osy akkýmýlıatordyń jumys is­teý uzaqtyǵyn arttyryp, massasyn taǵy da tómendetý úshin jańa ma­terıaldardy nanotalshyqtar tú­rinde jasap, zerttep jatyrmyz.

– Kúnshyǵys eliniń bilim berý júıesi qalaı eken, qandaı erekshelikterin baıqadyńyz?

– Qazir Tokıo Tehnolo­gııa­lyq ınstıtýtynda «Hımııalyq ǵylym jáne ınjenerııa» ma­mandyǵy boıynsha magıstratýrany bitirip, PhD-diń sońǵy kýrsynda oqyp jatyrmyn. Ýnı­­versıtette sapaly zertteý júrgizýge qajettiniń bári bar. Mundaǵy negizgi erek­shelik – bakalavrdyń 4-kýr­synan bastap, stýdentter ǵylymı zerthanalarǵa bólinip, je­tekshi bergen taqyrypqa der­bes zertteý jumystaryn bas­taıdy. Bizdiń fakýltette bar­lyǵy derlik oqýy men zert­teýlerin magıs­tratýrada da jalǵastyrady. Biraq PhD-ǵa qıyn dep kóbi bara ber­meıdi. Magıstratýrada úı tapsyr­masyn stýdenttiń jeke zertteý taqyrybymen baılanys­tyryp beredi. Al PhD-da sabaq óte az, ǵylymı jumysqa kóbirek ýaqyt bólinedi.

– Siz oqıtyn fakýltette qyz balalar az oqıtyn kó­rinedi. Tipti bastapqyda zerthanada uldardyń ara­synda ózińiz jalǵyz bolǵan eken­siz. Qandaı qıyn tusta­ryn baıqadyńyz?

– Laboratorııada jalǵyz qyz bolý aıtarlyqtaı qıyndyq týdyrmady. Japon stýdentteri ózinen bir-eki jasqa úlken bolsa da syılap, PhD stýdentterge erekshe qurmetpen qaraıdy. Jalpy oqýda, ǵylymı jumysta qyz-ul degen joq, barlyǵy birdeı stýdent. Dese de STEM (ǵylym, tehnologııalar, ınjenerııa, matema­tıka) baǵytynda júrgen qyzdardyń jumys ornynda qıynshylyq bolǵan. Toptaǵy jalǵyz qyzǵa jigitter synmen qarap, ortalaryna birden qabyldaı qoımaıtyn kórinedi. Biraq kásibı qabiletin dáleldeı bilgen qyzdarǵa artynan kózqaras ózgeredi eken. Osyndaı qıyndyqtarǵa qara­mastan, qyzdar ǵylym men tehnologııalardyń damýyna óz úlesterin qosyp keledi. Demek, súıikti iske kelgende jynys kedergi bolmaý kerek. BUU-nyń habarlaýynsha, pandemııa kezinde áıel avtorlardyń ǵylymı maqala shyǵarý qar­qyny aıtarlyqtaı tómendep ketken. Áıelderge júktelgen bala kútimi men úı sharýasy ǵylymǵa bólinetin ýaqyttyń qysqarýyna ákep soqqany anyq. Sońǵy jyldardaǵy fe­mınızm baǵy­tyndaǵy jetis­tikterge qara­mastan, bul – teńsizdiktiń birden-bir kórinisi. Mamandardyń boljaýynsha, erler men áıelder tolyqtaı teń bolatyn qoǵam 99 jyldan keıin ornaýy múmkin. О́zimiz kórip úlgermesek te, urpaqtarymyzdyń teńdikte ómir súre alatyndyǵy qýantady. Biraq bul ýaqytty qysqartý bizdiń qolymyzda emes pe?!

758

– Jalpy, etıka uǵymy­nyń aıasy keń, osy rette ǵylym­daǵy etıka jónin­de ne aıtar edińiz? Máse­len, biz­degi joǵary laýa­zym­daǵy tul­ǵalardyń zert­teý ju­my­synan plagıat anyq­­talyp jatady.

– Men úshin ǵylymdaǵy etıka degenimiz – alǵan nátıjelerińdi sol kúıinde qabyldaý. Qa­la­ýyńsha túrlendirmeý, derektermen manıpýlıasııa jasamaý, joqty bar dep, bardy joq dep kórsetpeý. Bir sózben aıt­qanda, aldamaý, eń aldymen ózińizdi aldamaý. Plagıat degen – ǵylymı etıkany buzýdyń shekten shyqqan deńgeıi. Iаǵnı, munda ózge ǵalymnyń gıpotezalary, zertteý nátıjeleri, qorytyndylary ózińizdiki etip kórsetiledi, shynaıy avtorǵa silteme jasalmaıdy. Silteme jasap, biraq sol kisiniń sóı­lemin jaı ǵana túrlendirý, sózderdiń oryndaryn aýystyrý – ol da plagıat. Materıaldy oqyǵan soń tobyqtaı túıinin tujyrymdap jazýyńyz kerek. Eshkim jasamaǵan tájirıbeler jasaýyńyz qajet. Biz ýnıversıtette ár semestr basynda «ǵy­lymı etıkany saqtaımyn» dep qol qoıamyz. Sebebi etıkanyń buzylýy jaqsylyqqa aparmaıdy, ǵylymnyń damýyn tejeıdi. Al Qazaqstanda, ókinishke qaraı, ondaı úıretilmeıdi. Kópshiligimiz copy-paste jasap jaman úırenip alǵanbyz.

– Jalpy, suraq bolsa da qoıýǵa týra kelip tur, elimizdegi ǵylym salasynyń búgingi bet­aly­sy týraly ne aıtar edińiz?

– Elimizde ǵylym jaqsy damyp jatyr. Ǵylymǵa jan-tánimen berilgen, sapaly ǵylym jasap júrgen ǵalymdarymyz barshylyq. Biraq kóp jaǵdaıda qarjylandyrý jetkilikti bola bermeıdi, ýnıversıtetterdiń jabdyqtalýy da jutań. Onyń ústine, áıteýir óıtip-búıtip pla­gıat jasap, sapasy tómen jýrnaldarǵa maqalalar jazyp, paıdasyz konferensııalarǵa qatysyp, ǵylymdy artqa tartyp júrgen adamdar kóp.

– Ǵylym jolyndaǵy áıel­derge dıskrımınasııa bar ma? Osy saladaǵy áıelge jumys isteý, mansap jolynda kóterilý erlerge qaraǵanda qıyn túsedi degen ras pa?

– Men ázirge tek PhD stý­dentimin. Bul – bilim alýdyń eń joǵarǵy satysy bolǵanymen, ǵylymı mansaptyń eń basy bolyp sanalady. О́z basym PhD-da dıskrımınasııaǵa ushyrap kórmedim. Biraq «akkýmýlıatorlar áıelder zertteıtin taqyryp emes» degender de kezdesken. Qıyndyqtar áli alda sııaqty. Áleýmettik jelidegi áıel ǵa­lym­dardyń paraqshalarynan «bas­qalar meni moıyndaý úshin taǵy qandaı jetistikke jetýim kerek?!» degen syndy jazbalardy kórip qalamyn. Demek, ǵylymda da áli áıelderdi mensinbeý bar. Biraq ǵalymnyń dárejesin onyń jynysy emes, ǵylymı jetistikteri, halyqaralyq sapaly jýrnalda basylyp shyqqan maqalalar sany, olardy basqa ǵalymdardyń dáıeksóz etýi, granttar, qarjylandyrý mól­sheri, shákirt daıyndaý degen sııaqty kóptegen parametr anyqtaıdy. Bala kútimine baı­­lanysty áıelder bul bá­se­kelestikte birneshe jylyn jo­ǵaltyp alýy múmkin. Dese de, ǵylym men otbasyn qatar alyp júrgen kóp balaly ana-ǵalymdardyń qajyr-qaıraty kópke úlgi!

– Áńgimeńizge kóp rahmet.

 

Áńgimelesken

Aıa О́MIRTAI,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Jyl sózi

Álem • Búgin, 20:36

Energetıka – ekonomıka draıveri

Ekonomıka • Búgin, 20:31

Quldyramaıtyn qundylyq

Tanym • Búgin, 20:20

Birjaqty baılam hám batyl baǵdar

Pikir • Búgin, 20:08

Birde-bir shaǵym eskerýsiz qalmaıdy

Qazaqstan • Búgin, 19:55

Býrkına-Faso astanasynda oq atyldy

Álem • Búgin, 19:17

Almatynyń ońtústiginde jer silkindi

Aımaqtar • Búgin, 17:38

Almatyda qurylys krany qulady

Oqıǵa • Búgin, 14:21

Aýǵanstanda jarylys boldy

Álem • Búgin, 12:21

Álemdegi eń úlken muzdyq erip ketti

Ekologııa • Búgin, 11:05

Uqsas jańalyqtar