Jete zerttep, zerdelegen saıyn tuńǵıyǵyna tarta bere me qalaı?! Qym-qıǵash pikirler ishinen ózińniń de bir kezdegi paıymdaýlaryńdy qaıta taýyp, ne bezinip, ne súısinip jatatyn keziń de bolady. Budan 12 jyl burynǵy bir zertteý eńbegimizde jyraýlyq qubylys týraly oıymyzdy jazyppyz.

«Jyraýlar tiliniń erekshe poetıkasyn tek tildik taldaý deńgeıinde ǵana sóz etý jyraýlyq qubylys týdyrǵan mádenı, rýhanı qundylyqtardy tolyq ashyp bere almaıdy. Jyraýlar – ózge til qoldanýshy sýbektige uqsamaıtyn erekshe tildik fenomen. Jyraý – ári avtor, ári tyńdaýshy, ári belgili bir mádenıet túrin jasaýshy, ári ony saqtap keıingi urpaqqa jetkizýshi, eń bastysy til men mádenıet, til men tanym, til men adamdyq faktor qarym-qatynasyn bir ózinde jınaqtaǵan lıngvo-psıhologııalyq, lıngvo-fılosofııalyq bolmys ıesi. Biz qarapaıym tildik sýbektimiz. Biz tildiń jetegine eremiz. Al jyraýlar – tildik tulǵa, sebebi olar tildiń jeteginde ketpeıdi, kerisinshe, tildi óz jetegine alady. Jyraýlar dısskýrsyna tolyq ený úshin olar tutynǵan «bastapqy» bilimdi meńgerýimiz qajet. Onsyz jyraýlyq dúnıetanym óziniń tylsym qupııasyn ashpaǵan kúıi qala bermek.

Osyndaı kózqaras turǵysynan alyp qaraǵanda, jyraýlar poetıkasy tek bir ǵana lıngvıstıkalyq emes, jalpy fılologııalyq, fılosofııalyq, teologııalyq paıymdaýlarmen de ushtastyryla zertteýdi qajet etedi. Mundaı taldaýlar óz kezeginde tildi zertteýdiń antroposentrıstik paradıgmasyna sáıkesedi...».

Jyraýlyq bolmystyń qupııasy qyzyqtyrǵan izdenýshiniń aldy-arty biz emes ekenimizdi bilemiz. Degenmen 20 jyldan astam ýaqytty qamtıtyn az-kem zertteýimizdiń barysynda bizdiń joǵarydaǵydaı ǵylymı paıymdaý jasaýymyzǵa derek bergen, «tildi óz jetegine ala bilgen» tildik tulǵanyń biri – Súgir jyraý Begendikuly edi.

Jyraýlar poetıkasynda Ǵalamnyń jaratylysy, onyń qurylymy týraly – kosmologııalyq bilim, dúnıeniń bolmysy týraly ontologııalyq bilim, adamı sýbstansııanyń qupııasyna boılatatyn jantaný ilimi adamzatqa túsinikti ári tartymdy jyr tilimen berilgen. Osy tujyrymdamamyzdy Mańǵystaýdan shyqqan 50 taqtaq-dúldildiń sońǵy «qalmysh-sarqyny» Súgir jyraýdyń jyr-dilimen dáıekteýge tyrysamyz.

Sonymen Adamzattyń tanym keńistigindegi eń basty meje dúnıeni tanýǵa baǵyttalady. Dúnıeni taný – ǵalamdy taný, ol kosmologııa iliminiń enshisinde. Qazirgi ǵalamtaný ǵylymy birden paıda bola qoıǵan joq. B.z.b. V ǵasyrynan bastap ǵalamnyń sheksizdigi, máńgilik, ózgermeıtindigi, b.z.b. III-IV ǵǵ. jerdiń shar formaly ekendigi, qozǵalatyny týraly boljamdar jasalyndy. Keıingi dáýirlerde adamzattyń kosmologııalyq bilimi kún júıesi, juldyzdar týraly zertteýlermen tolyqty. Kúni keshe ǵana, XX ǵ. 30-jyldarynda ǵalymdar Kún júıesiniń ózi Galaktıkanyń quramyna enetindigin anyqtady. Qazirgi tańda ǵalymdar Galaktıka men ony quraıtyn juldyzdardyń jasyn anyqtaýǵa bas qatyrýda.

Al bizdiń jyraý-ǵalamtanýshylarymyz ne deıdi?

Jyraýlar tilindegi ǵalamnyń jaratylýy týraly bilimdik aıa birneshe satydan turady: 1) Dúnıeni kim jaratty, qalaı jaratty? 2) Dúnıe neden turady, qalaı ornalasqan? 3) Dúnıeniń rýhanı, materıaldyq tiregi ne, máni nede?

Súgir jyraý aıtady:

Áýeli, Alla, jarattyń

On segiz myń ǵalamdy

San maqulyq janmenen.

Abzal etip adamdy

Alty myń da alty júz

Alpys alty aıat halmenen.

 Nemese:

On tórt qabat aspan-jer

Aı menen kúndi týdyryp,

Baıany joq dúnııany

Qoıypsyń bizge qýdyryp.

Bul – dúnıeniń qalaı jaratylýynyń baıany.

 Jábireıil perishte

Jetpis jyl ılep Adamdy

 Topyraqtan jan berip,

 Dúrettiń joqtan bar etip.

Bul – Adamnyń qalaı jaratylǵanyna túsinik.

On segiz myń ǵalamǵa

Reýshen edi aı men kún –

Jaryq úshin nurlandy-aı.

Jaralǵan janǵa múshtarıh,

Atasy – Ábdimútálip,

Qyryq jyl nury balqyǵan

Muhambet Nábı týǵan-dy-aı.

Islam boldy dinimiz,

Alty myń da alty júz

Alpys alty aıat bar

Kálám-Sharıf – quranda-aı.

Jete alsań boldy, keń Alla,

Shapaǵatyńnan qur qalmaı.

Bul – adamzatqa dúnıeniń mánin, bolmysyn túsindirý. Quranda 114 súre, 6666 aıat bar. Aıattardyń patshasy – Aıat-ýl-Kúrsi bolsa, súrelerdiń táji – Fatıha súresi deıdi. Súgir jyraýdyń:

«Bismillá» – sózdiń danasy,

Qurannyń «Álham» anasy.

Yqsandy jaman demeńiz,

Yqsannyń – meıirim maǵynasy.

Yqsandy jaman deseńiz,

Abyl men Qabyl ekeýi

Bir ananyń balasy, –

dep, jamaǵatyna sóz arnaýynyń astarynda Qurannyń ár sóziniń ózindik qudireti barlyǵy tanylady. Yqsan degenimiz – meıirim, shapaǵat, adam balasy júregindegi meırim-shapaǵattan (yqsannan) aırylsa, týǵan baýyry Abyldy mert qylǵan Qabyl sııaqty adamzat bolmysyna jaýyzdyqtyń urǵyn egedi.

Ámiriń kúshti bir Alla,

Qudiretiń jeter, – jarylǵa.

Abzaly zikir qylamyn:

«Lá-ılaha-ıll-Alla», –

kórgennen, estigen-bilgennen pikir etip, Allany eske alyp, zikir etý – jyraýdyń ómirlik kredosy.

Jyraý óleńin «aǵýzý»-dan bastap, Qurannyń aıattarymen kórkemdep otyrady:

«Aǵýzý» sózdiń urany,

Ár sabaqtyń basynda

Birinshi bolyp turady.

Adam-Ata, Haýa-Ana –

О́sip-óngen uranym.

Bas bildirgen pendege

Kalımolla quranym.

Paıǵambarym – Muhammed,

Din asylyn quradyń,

Islam dinim – turaǵym.

Ázireti Ǵalı arshylan,

Erlerden asyl muradyń.

Uryqsaty qolynda

Mezgilmen turǵan tań atyp.

«Aǵýzýbılla» aıtqan sóz

Sharıǵatqa janatyp.

Rıǵzııa sózin tastaman

Jaqsylarǵa qaratyp.

«Aǵýzýbılla» sóz basy,

Sharǵydan, tilim, ozbashy.

Qyzyl tilge qoı súzgi –

Bádiǵatsyz qozǵashy.

Dúnıeni taný – aldymen ózińdi-óziń taný. О́zińniń tegińdi tanýdaǵy izdenister seni qorshaǵan ózge álemdi zertteı otyryp, álemniń jalpy nusqasyn qalpyna keltirý, ondaǵy túrli baılanystar men zańdylyqtardy júıelep sanada beıneleý arqyly júrgiziledi deıik.

Zertteýshi E.M.Abaqan tildiń jaratylysy men bolmysy týraly máselege fılosofııalyq turǵydan taldaý jasaı kelip: «Ontologııa – rýhanııat salasyndaǵy eń kúrdeli ári negizgi másele bolýy tıis. Ony ońaılyqpen aınalyp ótýge bolmaıdy. О́ıtkeni adam ómiriniń mán-maqsatyn aıqyn etý, qorshaǵan ortada ómir súre bilý t.b. áleýmettik qubylystardyń negizi osy «máńgi máselege» baılanysty bolady. On segiz myń ǵalamdy joqtan bar etýshi Jaratýshyny taný, súıý, oǵan jaqyndaý, ıaǵnı adamı qasıetterdi boıǵa sińirý qalaı iske aspaq? – degen suraqty uly Abaı da qoıady. Bul – bir kezde qazaq arasynda tamyryn keń jaıǵan dinı-fılosofııalyq ilimniń de negizgi ustanymy bolsa kerek», – dep jazady. Dúnıeniń jaratylysy týraly tolǵamdardyń Allany tanýmen baılanysty qurylýy adamzatty aqıqatqa jetkizer birden-bir jol retinde jyraýlardyń kisilik konsepsııasynyń ózegi bolyp, olardyń poetıkalyq tilinen oıyp oryn alǵan.

Jyraýlar poetıkasynyń konseptýaldyq dúnıe beınesindegi basty tujyrym – «shynaıy adamdyqqa, shyn musylmandyqqa jetý». Mańǵystaý jyraýlyq mektebi – Qoja Ahmet Iаsaýı negizdegen, Pirdiń sońy – Beket Ata bekitip bergen sopylyq ilimniń birden-bir «moderatorlary», osy joldyń týyn ustanǵan rýhanı múrıdteri desek qatelespeımiz. Oǵan Mańǵystaý jyraýlyq dástúriniń tildik konsepsııasy tolyq dálel bolady. Sýfızmniń adam balasynyń rýhanı mentalıtetine usynǵan eń joǵary sapasy da – shynaıy adam beınesi bolyp tabylady. Sýfızmdegi ǵalam beınesi (obraz mıra) shynaıy adam (ál ınsan ál kámıl) konsepsııasy arqyly tanylady.

 Súgir jyraý da ustazdary – Abyl, Nurym, Aqtan, Qashaǵan, Aralbaı, Sáttiǵul, zamandastary Ybyraıym ahýn, Uzaqbaı jyraýlar tutynǵan «shyn adamdyq joldyń» joqtaýshysy. Sózden qudiretti ne bar?! Jyraýdyń óz sózimen oıymyzdy dáıekteıik.

Sóıledim on besimde kúndeı bolyp,

Ashylǵan Mekkedegi dindeı bolyp.

Ǵalymnan supy-ǵazız bilim aldym,

Qulpyrǵan saqarada gúldeı bolyp.

Ylabyzym jaqty jurttyń kóńiline,

Zarlaǵan sahardaǵy úndeı bolyp, –

dep tolǵaǵan jyraý óziniń ustazdarynyń sopylyq joldaǵy ilim ıeleri ekendigin jasyrmaıdy (Súgir jyraýdyń shyǵarmashylyq ǵumyry keńestik ıdeologııanyń temir qursaýy tusyna sáıkes keletinin eskersek, bul – úlken táýekel). Jyraýdyń ákesi eki ret Mekkege qajylyq saparǵa barǵan dindar adam, ózi Nurnııaz ahýnnan bilim alyp, «kámil adam» ilimimen nurlanǵan, kókiregine jyr qonǵan úlken zerde ıesi.

Ahýn, ıshan, haziret

Zerdelep quıdym mıyma

Aýzynan shyqqan ılhamyn.

Alty qanat aq orda,

Aınala tikken kóp orda –

Úsh analy qazaq balasy

Sózimniń tappad jańqaýyn.

Kókireginen shyqqan jyr-sóziniń halqyna jaǵymdy, alǵaýsyz bolýy ustazdar úıretken «ılhamnyń» bereketi ekendigin meńzeıdi. Sol ılhamdy úıretken ustazdary týraly:

Buqara boıyn tańdaǵan,

Eki dúnıe arasyn

Pikirmenen jalǵaǵan;

Jeti ólikke jan bergen,

Jeti pirge qol bergen,

Qaripterge mal bergen,

Qaserlerge sán bergen,

Jesirlerge jar bergen,

Jolsyzdarǵa jol bergen –

Sansyz shaıhy, áýlıe

Jalpynyń jaıyn qamdaǵan.

Sofy Allaıar, Álisher

Tyńdaǵandy uıytyp,

Kóńilden sózi qalmaǵan.

Qoja Júsip, Ýáıis –

Kókirek kózi ashylyp

Reýshen jaryq nurlaǵan.

Baqyrǵanı Súleımen –

Álemdi dańqy sharlaǵan.

Keshire kóriń, shaıhy-pir,

Bizderdeı ǵarip-miskindi

Sizderden habar almaǵan, –

deı kelip, ustazdardyń ustazy Qoja Ahmet Iаsaýıdiń jatqan jaıy Qasıetti Túrkistanǵa turmys taýqymetimen júrip, bir bara almaǵanyna jasy 70-ten asyp, qajyry qaıtqan qart aqyn qatty opyq jeıdi:

Nesheler pirler ótken joq –

Allaǵa áýez arnaǵan.

Armanym osy jalǵanda –

Bir soǵa almaı baramyn

Túrkistan degen shaharǵa

Qoja Ahmet atam – Iаsaýı

Zikirin aıtyp zarlaǵan.

Imannan jemis shashylǵan,

Mańynan shaıtan qashyrǵan,

Kóńilden kózi ashylǵan –

Keýdesin kireý shalmaǵan.

Jalpy túrki tektes halyqtardyń, sonyń ishinde qazaq halqynyń da, órkenıetti damýyna erekshe úles qosqan sopylyq ilim ókilderi týraly zertteý eńbeginde fılosofııa ǵylymdarynyń doktory K.K.Begalınova sýfılerdiń sýfızm ilimine qaıtalanbas qundylyq ákelýshi adamzat mádenıetindegi erekshe qubylys ekendigin aıta kelip: «Bezýslovno, eto te je samye provodnıkı, posrednıkı mejdý mırom povsednevnym ı mırom transsendentnym, mejdý Bogom ı chelovecheskım soobshestvom» – dep oryndy baǵa beredi.

Sopylar adam balasyna qudaılyq tazalyqty ýaǵyzdaı júrip, osy jolda dúnıeniń pendáýı qyzyǵynan baz keshedi. Sopy, sopylyq dástúr jyraýlar poezııasynda shynaıy adamdyqtyń úlgisi retinde sıpattalady.

Sopylar búkil ǵumyryn din jolyna arnap, kúndiz kúlki, túnde uıqydan aırylyp osy joldyń shynaıylyǵyna adamzattyń kózin jetkizýdi ózderine basty murat etip ustanady. Sopylar – adamzatty álemdik parasatqa bastaýshy, ǵalym, ǵulama, tereń ilim ıesi, eki dúnıeniń de syrlaryn meńgergen erekshe jandar:

Eki dúnıe parqynan

Ǵalym-sopy habarly-aı.

                (Súgir)

Tazalyǵyn surasań –

Erte turǵan azannan,

Bádenin páktep tazarǵan.

                (Súgir)

Maqsharda tozaq joq deıdi,

Shashýly súreń sahıǵa.

                (Súgir)

Ámiriń kúshti bir Alla,

Qudiretiń jeter jarylqa,

Abzaly zikir qylamyn:

«Lá-ılaha-ıl-Alla».

(Súgir)

Zikiriń jaqsa Qudaıǵa

Alladan pikiriń oń keler.

(Súgir)

 Eki dúnıe arasyn

 Pikirmenen jalǵaǵan.

(Súgir)

Jyraýlyq tildi zertteýge arnalǵan eńbegimizde jyraýlar poezııasyndaǵy «ýaqyt talqysyna kónbeı, «qataryn joǵaltpaı», jyraýdan jyraýǵa, jyrshydan jyrshyǵa estafetadaı berilip kele jatqan jádiger sózder» týraly aıta kelip: «Jyraýlyq mektepter jyr mazmuny men maqamyn urpaqtan-urpaqqa qasterlep jetkizýmen qatar, «jyrdyń kórkem kestesin» de buzbaı keıingige jetkizýdi qatty qadaǵalaǵan. Buǵan jyrdy jetkizýshilerdiń óz kásibine adaldyǵymen qatar jadkeshtik erekshe qabileti de úlesin qosqan deı alamyz. Sondaı-aq bundaı kóne ne kirme, poetıkalyq maqsattaǵy sózder qarapaıym tyńdaýshyǵa túsiniksiz bolyp kóringenmen, sol jyrshylyq mekteptiń ókili úshin (dástúrdiń jalǵastyǵy mezgilge baǵynbaıdy) poetıkalyq dástúrli, túsinikti sóz bolýy da múmkin. Sebebi jyrshylyq tanymǵa tán mentaldyq bilim, dúnıeniń tanymdyq beınelenýi jyraýlyq úrdis úshin ortaq bolýy kerek. Onsyz keıingi jyraýlar (Sáttiǵul, Ybyraıym ahýn, Uzaqbaı, Súgir jyraýlar) men aldyńǵy tolqyn taqtaqtardyń (Abyl, Nurym, Qalnııaz t.b.) arasyndaǵy poetıkalyq «shynjyr» úzilgen bolar edi», – dep jazyppyz. Mańǵystaý jyraýlyq dástúrin altyn shynjyr desek, sonyń sońǵy shyǵyrshyǵy Súgir jyraý da óziniń ǵalym-sopy ustazdarynyń úlgisimen sopylyq atrıbýttardy tanytatyn sózder men sóz tirkesterin óleń órnegine qııýlastyra qoldanady. Jeke sózderden bólek tutas aıat, hadıs, súrelerdi de jyr boıyna kirpishteı etip ádemi qalap otyrady. Bundaı úrdis, ásirese, Qashaǵan, Izbas, Doseken, Sáttiǵul, Uzaqbaı jyraýlarǵa tán. Degenmen sharqı-fálek, mýsabat, sákáráı máýit, múlázim-bıshak, ısmúl ıaqın, úlpáttyq, ıláhı, ánset rıǵzııa, músánnepter sııaqty jeke uǵym ataýlary men «án-hasantým Alla»; «... fá ın lám tákýn tárahý, fá ınnáhý ıaraká» tárizdi aıat pen súreden alynǵan bútin joldardy (osy kitapta atalǵan sózderge túsinik beriletindikten, qaıtalap jatpadyq) ázirge Súgir jyraýdan ǵana kezdestirdik. Bul Súgir jyraýdyń ustazdardan alǵan «kámil-ın-ınsan» ilimin barynsha kókiregine toqyǵan zerdeliligimen qosa, osy jolǵa adaldyǵyn, musylmandyq bilimge barynsha saýatty, asa bilimdi ekendigin tanytsa kerek.

Jýyrda ǵana jaryq kórgen bir maqalamyzda: «Mańǵystaý jyraýlyq mektebi óziniń sózsaptaý (stıldik, tildik ustanymy), jyrdy oryndaý tásili, tarıhı qalyptasýy, konseptýaldyq mazmuny jaǵynan XIV-XV ǵasyrlardaǵy Sypyra jyraý dástúrin jalǵastyryp, XX ǵasyrdyń ortasyna deıin (Sáttiǵul, Súgir jyraýlar) úzbeı jetkizýimen erekshelenedi», – dep jazǵan edik. Noǵaıly tarıhyna birneshe qundy eńbekter arnaǵan asa talantty zertteýshi Ánes Saraı Sypyra jyraýdyń shyn esimi – «Sypyra jyraý Sopybasyuǵly», ol sopylyq ilimniń bas ıdeology, nasıhattaýshysy bolǵan» degen baǵaly pikir aıtady. Sol Sypyra jyraý Sopybasyuǵlynan jetken poetıkalyq shynjyrdyń sońǵy úzigi, aqyrǵy demi – Súgir jyraý edi desek qatelespeımiz. Súgir jyraý alty ǵasyr boıy noǵaılynyń aýyr jurtynan qalǵan úzik-urpaqtyń basyn qurap, belin bekem ustap, qasıetti ilimge uıytyp kelgen jyr-ılhamyn keıingige jalǵap úlgergen sońǵy amanat ıesi edi. Sol atalardyń jyr-amanaty, syr-luǵaty bizdiń de urpaqtarymyzǵa baıandy bolǵaı.

Bıbiaısha Nurdáýlettegi,

fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor