Qoǵam • 02 Naýryz, 2021

«Saryjaılaý» qaıta sharyqtaıdy

496 ret kórsetildi

Búginde О́zbekstannyń quramyndaǵy Qaraqalpaq Respýblıkasynda 500 myńnan asa qandasymyz turady. Qazaqtar búginde respýb­lıka halqynyń úshten birine jýyq, ıaǵnı 30 paıyzy. Qaraqalpaqstandaǵy qazaqtardyń tól mádenıetine, ádebıetine degen qushtarlyǵy Keńes Odaǵynyń tusynda da atajurttaǵy aǵaıynnan áste kem túspeıtin. Almatydan shyǵatyn ana tilindegi gazet-jýrnalǵa jazylýdan Besqala óńiri qazaqstandyq keıbir oblystardan áldeqaıda joǵary-tuǵyn.

Sol arqyly alashtyń rýhanı keńistiginiń rýhanı tutastyǵy buzylmaı saqtalǵan-dy. Sonaý sekseninshi jyldary osy óńirde bir ǵana «Qazaqstan pıoneri» gazetiniń 20 myńnan asa oqyrmany bolypty.

Myńdaǵan shaqyrym jerdegi qazaq balasynyń Almatynyń «Qaı­raty» degende jankúıerligi bólek-tin. «Dos-Muqasan» dese, delebesi qozatyn. «Qurmanǵazy» orkestri­niń ónerinen qanattanǵan jastar jergilikti jerde óner ujymyn qurýǵa yqylasty boldy. Besqala óńirinde aýyl-aýylda qurylǵan ansamblder Almatyǵa arnaıy adam jiberip, mýzykalyq aspaptardy aldyratyn-dy. Al Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıin tórtkúl dúnıege tarydaı shashylǵan qazaq balasy atajurtqa kósh basyn bura bastady. Solardyń qatarynda besqalalyq qandastar da bar. Qara­qalpaq, ózbek aǵaıyndarmen aýyly aralas, qoıy qoralas otyr­ǵan ondaǵy qazaq jurtynyń bir­shamasy ǵasyrlar boıy mekendegen jurtymen qımaı qoshtasqan. Zadynda qoshtasty dep aıtýǵa kel­meıdi de. Jarty mıllıonnan astam baýyry bar aǵaıynnyń barys-kelisi aldaǵy ýaqytta áste úzilmek emes.

Sońǵy kezderi Qazaqstan men О́zbekstan arasyndaǵy qarym-qatynas jańa beleske kóterildi. Eki memleket arasyndaǵy resmı delegasııalardyń barys-kelisi kóbeıdi, ekonomıka, mádenıet salalarynda kelisimder jasalyp, baýyrlas elderdiń yntymaqtastyǵy burynǵydan da nyǵaıa tústi. Bul qarym-qatynas óz kezeginde О́zbek­standaǵy qazaq jurtynyń rýhanı jańǵyrýy men damýyna da septigin tıgizip otyr. Jaqynda Besqala óńirinen jetken jaǵymdy jańalyq osynyń aıǵaǵy ispetti.

Jyl qusyndaı jańalyqty jetkizgen súıinshi habar Qara­qal­paqstannyń Tórtkúl aýdanyndaǵy Qasym Nurymbetov atyndaǵy máde­nıet ortalyǵy janyndaǵy «Aınalaıyn» qazaq folklorlyq-etnografııalyq ansambli men Taq­takópir aýdandyq mádenıet sa­raıy janynan «Saryjaılaý» án-bı ansambliniń qurylǵandyǵy jóninde edi.

Taqtakópir aýdanyndaǵy ansam­bldiń tusaýkeser saltanatynda aýdan ákimi Jambyl Ádilov Qara­qalpaqstan qazaqtarynyń mýzy­kalyq mádenıetin nası­hattaýda, ózara baýyrlastyq qarym-qa­tynasty qoldaýda ma­ńyzdy ról atqaratynyn atap ótip, ansambl jetekshisi, aıtys­ker aqyn Erke­bulan Qolǵanatovqa О́z­bekstan Respýblıkasy Mádenıet mı­nıs­trliginiń «Kórkemónerpaz­dar óne­­rin damytý jáne ulttyq qun­­dy­­lyqtardy qalpyna kelti­rý­de­gi belsendi qyzmetimen jo­­ǵa­ry oryndaýshylyq sheber­ligi úshin Taqtakópir aýdany­nyń má­de­nıet ortalyǵy janyn­da­ǵy «Sa­ry­jaılaý» án jáne bı an­sam­bline «Halyq kór­kem­óner­paz­dar ujy­my» dárejesi berildi» de­lin­gen arnaıy dıplomyn tapsyrdy. Sharaǵa qatysýshy kórermen atal­ǵan óner ujymynyń oryndaýyn­da ultymyzdyń án-bı ónerin tama­shalap, rýhanııattyń qaınar bula­ǵynan meıir qanǵansha sýsyndady.

Atalǵan óńirde, Taqtakópir aýdanynyń Jańadarııa keńsha­ryn­da «Saryjaılaý» atty qazaq etno­grafııalyq ansambli buǵan deıin de bolǵan edi. О́zbekstan Res­pýblıkasy mádenıet salasynyń úzdigi, dombyrashy Rústem Dáribaev jetekshilik etken atalǵan óner ujy­my kezinde Qaraqalpaqstan­nyń barlyq aýdandary men aýyldaryn aralap, qazaqtyń mýzykalyq baı murasyn nasıhattaý isine kóp eń­bek sińirdi. Alaıda, zaman talabynan týyndaǵan qıyndyqqa baılanysty ujymnyń qyzmeti toq­tap qalǵan-dy. Kezinde sol ansamblde ánshi, dombyrashy bolyp óner kórsetkenderdiń birqatary búginde tarıhı Otanyna oralyp, ulttyq mádenıetimizdiń damý jolynda eńbek etip keledi. Solardyń biri – Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq orkestriniń dombyrashylar tobynyń múshesi Jubathan Tájbenov. Ol qazirgi kezde ulttyq ónerdiń órisin keńeıtýge ózindik úles qosyp júr.

«Saryjaılaý» ansambliniń je­­tekshisi Erkebulan Qolǵana­tov­­tyń aıtýynsha, jańadan qu­ry­­lyp otyrǵan óner ujymy bu­­­rynǵy ansambldiń ataýyn qaı­­ta jań­ǵyrtyp, olardyń ıgi iste­rin jalǵastyrýdy jón sa­naı­dy. Son­daı-aq Qazaqstan men О́zbek­stan memleketteriniń tatýlyǵy men dos­tyǵyn jastarǵa úlgi ete otyryp, Besqala qazaqtarynyń kúıshileri men aqyn-jyraýlarynyń shyǵar­malaryn nasıhattaýdy jáne el ishindegi daryndy jastardyń óne­rin óristetýdi josparlap otyr.

 

Kúnqoja ISLAMQOJAULY

 

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar