Demokratııa men dúbára urpaq

Úlken-kishi demeı, baıyppen jaýap beretin ákem: «Joq, qalqam, demokratııa degen – óte jaqsy dúnıe. Biraq ne nár­seni de asyra paıdalanýdyń zııany bolady. Máselen, mádenıeti men tárbıesi bar topy­raqqa egilgen demokratııanyń jemisi jaqsy jetilip, tutas qoǵamdyq ıgilikke aınalady. Al tamyrynan taıyp, júlgesine júgensizdik jiberýdi sonymen jabýlasa demokratııa betimen ketýge de alyp keledi», dep túsindirgen edi.

Osydan 15 jyldaı buryn Belgııaǵa barǵan saparymda bir jynystylardyń nekelesýin kórgenim bar. Soqtaldaı eki jigit nekesin qıyp, ony týǵan-týystary men dos-jarandary quttyqtap jatty. Belgııa parlamentinde bolǵanymyzda elde bir jynystylardyń nekelesýi zańdas­taryl­ǵanyn, endi sondaı otbasylardyń bala asyrap alýy qarastyrylyp jatqanyn bildik. Ár eldiń zańy basqa degen – osy. Demokratııanyń betimen ketkeni sondaı, qaısysyn áke, qaısysyn sheshe deıtinin bilmeıtin otbasyǵa bala asyrap alýdy zańdastyrady eken, sebebi olardyń quqyqtary shektelmeýi tıis. Al sonda balanyń quqyǵy qaıda qa­lady? Otbasynyń osyndaı modelin kórgen balanyń erteńi ne bolady? Osyny zańdastyrýmen bala quqyǵyna zııan tıer, onyń dástúrden tys tálim-tárbıe alýynan keleshegine nuqsan kelmeı me degen oıǵa qalǵanbyz. Degenmen jat eldiń munysy bizden aýlaq bolatyndaı kóringen. «Qulaq estigendi kóz kóredi» degendeı, Eýropa men Amerıkada bir jynystylardyń mahabbatyn, quqyǵyn qorǵaımyz dep sherýge shyǵady, qyz ben qyz, jigit pen jigit ashyqtan ashyq men sondaımyn dep jarııaǵa jar salady, sol jolda kádimgideı kúreske bel býady degen áńgimeler tek solarǵa tán tárizdi edi. Joq, júlgesine júgensizdik túsken, tabıǵatynan tys dúnıege elitken adasýdyń bizdiń elimizde de órken jaıǵysy keletinin kórdik. Jaǵdaısyz, jaısyz urandaryn oqyǵanda janyń túrshigip, ımanyń qasym bolady eken. Demokratııa, toleranttylyq degenniń sońy júgensizdikti dáripteýge ákelse, erteńimiz ne bolar?

Úlgi etken Eýropanyń qartaıyp bara jatqany jer-jahanǵa aıan. Otbasylyq qun­dylyqtar órden etekke túskeli bala týý azaıyp, Batys Eýropada adam sany mıg­rant­tardyń esebinen ulǵaıyp jatqany da beseneden belgili jaıt. Eýropanyń qaı qalasynan da mýltımádenıetti orta, ıaǵnı qytaılyq, palestınalyq, sırııalyq, n­ıgerııalyq, taǵy basqalardyń tutastaı aýdan­daryn kórý tańsyq emes. Arzan eńbek kúshi úshin, ári qartaıyp bara jatqan halyqty jasartý jolyndaǵy amalsyz bolsa da jasalǵan qadam. Qudaı betin aýlaq qylsyn, eger elimizdegi soraqy kórinis bas­tal­maı jatyp óshpese, sońy ne bolatynyn oılaý­dyń ózi qorqynyshty. Jerińniń keń­digine qyzyqqandar úshin keregi de sol emes pe?

Qazaq áıeli osyǵan deıin qanshama ret ult aldyndaǵy uly mindetin adal oryndap, 10-15-ten bala taýyp, joıylyp keterdiń az-aq aldynda turǵan halyqty talaı aman saqtap, jyǵylaıyn degen týyn tiktep qaldy. Bergi zamanda da ala qabyn arqalap otbasymen birge el ekonomıkasynyń nyǵaıýyna úlesin qosty. Áli de qosyp keledi. Biraq áıeldiń otbasyna tıyn-teben ákelemin dep erimen qatar tynbaı eńbektenýi, bala tárbıesine degen ýaqyttyń azdyǵyna alyp kelgen joq pa? Anasynyń tıtyqtaǵanyn kórý, jasy jetpeı qartaıǵanyn kórý áli sanasy qataımaǵan balaǵa ońaı ma? О́tkende jasóspirim qyz ata-anasy jumysqa ketkende órtke janyp ketken balalar jaıynda áńgime bolǵanda: «Nege bes bala týady? Olar ózderiniń az tabys tabatynyn, bastarynda bas­panasy joqtyǵyn da bile tura týdy. Anasy túnde jumysta, erteńine kelgen soń sharshadym dep jata ma, úıin jınaıdy, tamaq isteıdi, kir jýady jáne ot jaǵatyn úıde turady. Ol áıel, árıne, tym erte qartaıady. Onyń ústine aqshalary jetispeıdi. Al sonyń bárin bile tura týý – jaýapkershiliktiń joq­tyǵy. Bir bala týyp asyraı ala ma, sony ǵana týsyn, al eshteńesi joq bolsa tipti týmasyn. Son­da ne, týyp-týyp jaǵyp jiberip otyra ma?» deıdi.

Jasqa tán maksımalıstik kózqaras bol­ǵanymen, jasóspirim oıyndaǵysyn aıtty. Qoǵamnyń burys joldan durys jaqqa bet alýynda áıeldiń otbasyna oralýy mańyzdy der edim. Áıelge bala tárbıesine durys qaraı alatyndaı jaǵdaı týǵyzý, kóp balaly otbasyny barlyq jaǵynan demeý memlekettik mańyzy bar másele der edim. «Bir qozy artyq týsa, bir túp jýsannyń basy ekige aırylady» degen sózdiń maǵynasy qazir ózgergendeı. Memleket otbasynyń áleýetin arttyryp, áıeldi bala tárbıesine qaıtaryp, otaǵasynyń bedelin qalybyna keltirmese, saharany saqtaıtyn urpaqtan aıyrylý qaýpi bar.