Suhbat • 25 Naýryz, 2021

Mahabbat Bıgeldıev: Qaıta jańǵyrtý isiniń jaýapkershiligi zor

206 ret kórsetildi

Búginde tarıhı eskertkishterdi qalpyna keltirý, kıeli oryndardyń mańyzyn arttyrýdyń rýhanı jáne ekonomıkalyq áleýeti zor. Uly dala tarıhyndaǵy qundylyqtardyń halyqaralyq mańyzǵa ıe bolýy elimizdegi týrızmniń damýyna yqpal etetinin aıǵaqtap otyr. Baıtaq Otanymyzdyń qaı óńirin alsaq ta óziniń tabıǵı, tarıhı ózgesheligimen qundy. Osy oraıda elimiz óńirlerindegi tarıhı eskertkishterdi qalpyna keltirip otyrǵan «Qazqaıtajańartý» respýblıkalyq memlekettik kásipornynyń dırektory Mahabbat Bıgeldıevpen áńgimemiz tarıhı-mádenı eskertkishter men rýhanı nysandardy jańǵyrtý, qaıta qalpyna keltirý baǵytyndaǵy jumystar týraly órbidi.

– Mahabbat Sádýaqasuly, áńgime­mizdi ótken jyly mereıtoıy atalyp ótken uly tulǵalardyń esimimen bas­tasaq. О́zińiz basshylyq etip otyr­ǵan mekeme qyzmetkerleri Sırııa je­rin­­de ál-Farabıdiń kesheni men kese­nesin, Abaı Qunanbaıulynyń Tashkent, Más­­keý qalalaryndaǵy eskertkishin jańartý jumystaryna qatysty. So­­ny­­men birge Damaskidegi Sultan Beı­­­barys babamyzdyń kesenesinde restavrasııalyq jumystar júrgizgeni belgili.

– «Qazqaıtajańartý» meke­mesiniń Qazaqstan tarıhymen baılanysty ha­lyqaralyq deńgeıdegi jobalardy júzege asyrýda úlken tájirıbesi bar. Ha­lyqaralyq jo­balar qaı kezde de taraptar úshin jańa múmkindikter, tıimdi kelisim­derge jol ashatyny belgili. Kelissózder júrgizý, úkimetaralyq jo­ba­larǵa qatysý, normatıvtik-qu­qyq­tyq aktilerdi daıyndaý, tıisti mınıstr­liktermen birlese jumys isteý maman­dar tájirıbesin shyńdaı túsetini anyq. Damask sapary esimderin álemdik órke­nıetten bóle jaryp qaraýǵa bolmaıtyn babalarymyzdyń urpaǵy ekendigimizdi taǵy da bir pash etkendeı. Bul eki memleket basshylarynyń kelisimi aıasynda júzege asyp otyrǵan aýqymdy joba. Qa­zirgi kezde bul jumystardyń tolyq aıaq­talǵany belgili. Endigi kezekte eki el arasyndaǵy kelisimshartqa sáıkes aldaǵy ýaqytta keshendi qarjylandyrý men basqarý máselesi anyqtalǵan soń jumystar jalǵasyn tabatyn bolady. Halyqaralyq baılanystarymyz munymen toqtap qalmaıdy. Sankt-Peterbor qala­syndaǵy Jambyl Jabaevqa, Mınsk qalasynda II Dúnıejúzilik soǵysta qaı­tys bolǵan jerlesterimizdiń jáne Tájikstan shekarasynda «Qazbat» ásker­lerine arnalǵan eskertkishterdi qoıý ju­mystary da «Qazqaıtajańartý» meke­mesi mamandarynyń qatysýymen júzege asty. Osy oraıda aldaǵy ýaqytta mamandary­myzdy tarıhymyz ortaq ózbek eline tájirıbe almasý maqsatynda jiberýdi jos­parlap otyrmyz. Uly Jibek jolymen ótken úlken saýda súrleýinde qalpyna keltiretin ǵajaıyp eskertkishter kóp. Sonymen birge Ázerbaıjan elimen de baılanystarymyzdy nyǵaıtý josparlanýda.

– Eskertkishterdi jańǵyrtý jumys­tarynyń barysyna qatysty kóp jaǵ­daı­da bel­gili bir aımaq tur­ǵyndary, sa­la mamandary na­razy­lyq bil­dirip jata­dy. Osy oraıda kóne muranyń óz ke­zeńine tán erek­shelikterin saqtaý ba­ry­­synda mamandar qandaı negiz­derge súıenedi?

– Ushsa qustyń qanaty talatyn ulan­ǵaıyr qazaq dalasynda san ǵasyrlyq tarıhymyz saırap jatyr. Eskertkishter belgili bir halyqtyń mádenı murasynyń jalpylama ataýy, ıaǵnı adamzattyń kóne zamannan kúni búginge deıingi damýy jo­lyndaǵy túrli saladaǵy asa mańyzdy jetistikteriniń erekshe, qaıtalanbas zat­tyq-rýhanı úlgi-nusqalary. Osynaý tarıhı eskertkishterdi urpaqtan-urpaqqa jetkizý bizdiń paryzymyz degenge keletin bolsaq, egemendik alǵan­nan bastap el aýma­ǵyndaǵy tarıhı es­kert­kishterge arnaıy kóńil bólinip, baǵdarlamalar ázirlene bastady. 2004 jyly «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda Qazaqstan aýmaǵyndaǵy tarıhı-mádenı eskertkishter men nysandar jańǵyrtyldy. 2013 jyly «Halyq – tarıh tolqynynda» baǵdar­lamasy aıasynda álemniń eń beldi arhıv­terinen tól tarıhymyzǵa qatys­ty qujat­tary júıeli túrde jınalyp, zert­teldi. Osy qundy jádigerlerdi jınaqtaı kele, Tuńǵysh Prezıdentimiz – Elbasy Nur­sultan Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasyn jarııalady. Osylaısha, qaıta túleýdiń aıryqsha mańyzdy eki úderisi – saıası reforma men ekonomıkalyq jańǵyrý qolǵa alyndy. Búginde «Qazqaıtajańartý» kásiporny tarapynan júzege asatyn jumystar Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń basshylyǵymen júzege asyp keledi.

– Qazirgi kezde «Qazqaıta­jańartý» ma­mandary Áziret-Sultan mýzeı-qory­ǵynyń mem­lekettik qorǵaýǵa alyn­ǵan aýma­ǵynda keshendi jańǵyrtý ju­mys­­taryn júrgizip jatqany belgili. О́ńir­degi jańǵyrtý ju­mys­tary sonymen birge Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesine, Saý­ran qa­la­shyǵyna qatysty jumys­tar­­men jalǵasatyndyǵy málim. Osy jumystarǵa toqtalyp ót­seńiz.

– Jaqynda Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń Mádenıet jáne óner isteri departamentiniń dırektory Kúmis Seıitovanyń basshylyǵymen ótken ǵy­lymı-ádistemelik keńes otyrysynda Qo­ja Ahmet Iаsaýı kesenesi aýmaǵyndaǵy tarıhı oryndardy jańartý, ortaǵasyrlyq Saýran qalashyǵyn abattandyrý, sapar ortalyǵyn salý jáne týrıster áleýetin arttyrý, Kúltóbe qalashyǵynyń sıtadel bóligin jasaý, Otyrar qalashyǵyndaǵy qaıta jańǵyrtý jumystary talqylanǵany belgili. Bul ju­mystardyń barlyǵy biz­diń mekeme mamandaryna úlken jaýap­kershilik júkteıdi. О́tken jyldyń ózinde respýblıka aýmaǵynda memlekettik tizim­degi 49 nysanǵa ǵylymı restavrasııa jasaldy. Onyń ishinde «Altyn Ordanyń» 750 jyldyǵyna oraı Joshy jáne Alasha handardyń keseneleriniń restavrasııalyq jáne qorǵaý aımaǵyn abattandyrý ju­mys­taryn atap ótemiz. Sonymen birge bizdiń mamandar Túrkistan qalasyndaǵy memlekettik «Áziret Sultan» tarıhı-má­denı qoryq mýzeıiniń quramyna kiretin 17 tarıh jáne rýhanııat eskertkishterinde, Túrkistan oblysynda Kóne Otyrar qala­shyǵyndaǵy arheologııalyq jáne tarıhı eskertkishterdi qalpyna keltirý jumystarymen qatar Abaıdyń 175 jyl­­dyǵyna oraı Ahmed Rıza meshit-medresesine, Abaıdyń Jıdebaıdaǵy qys­taýy­na, Uljan men Zere analarymyz­dyń kesenesine, M.Áýezovtiń týyp-ósken úıine jańartý jumystaryn júrgizýge atsalysty. Osy oraıda Uly Jibek joly boıyndaǵy eskertkishterdi qalpyna kel­tirý máselesinde Ońtústik Qazaq­­stan, Jetisý ólkesimen qatar elimizdiń Atyraý, Oral, Kók­shetaý aımaqtaryndaǵy tarıhı jerlerge de tereń mán berý kerektigi qaperimizde bolýy kerek. Osy saıyn daladaǵy kıeli eskertkishterdiń shyraq­shysy retinde tarıh, mádenıet jáne sáýlet eskertkishterin jóndeý, restavrasııalaý, konservasııalaý, regenerasııa men ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizý, eskertkishter jınaǵyn daıyndaý, jobalaý jáne smetalyq qu­jattamany jasaý, elimizde jáne shetelderde qazaq tarıhyna, órke­nıetine, mádenıetine qatysty eskert­kishterdi qalpyna keltirý, moný­mentaldy eskertkishterdi ornatýǵa baılanysty san-salaly jumys­tardyń barlyǵy osy meke­meniń tarıhymen tyǵyz baılanysty.

– Qurylǵanyna qyryq jylǵa jýyqtap qalǵan kásip­oryn mamandary osy jyldarda 400-den astam es­kert­kishti qaıta jóndeýden ótkizgen eken. Mun­daı aýqymdy jobalardy za­manaýı materıaldyq-tehnı­kalyq múmkindikter men bilikti mamandarsyz júzege asyrý múm­kin emes. Al otandyq restavrasııa salasyndaǵy tájirıbeniń azd­yǵy turǵysynda aıtylyp júr­gen máseleniń tórkini de osy jaıt­tarmen baılanysty bolsa kerek.

– Búginde elimizde eskert­kishterdiń saqtalýyn qamta­ma­syz etý maqsatynda restavra­sııalaýdyń tutas júıesi túzilgen. 1978-1993 jyldar restavrasııa salasynyń sharyqtaý kezeńimen sáıkes keldi desek, osy kezde elimiz oblystarynda 22 restavrasııalaý sheberhanasy ashyldy. Kásiporyn quramyna qýatty óndiristik bazalar, qurylys tehnıkasy, jabdyqtary men tájirıbeli mamandary toptasty. Tórt júzden astam eskertkish qaıta jóndeýden ótti. Al qalpyna kel­tirý jumystaryn qarjylandyrý kúrt qysqarǵan jyldarda sheberhanalar jergilikti atqarýshy organdardyń qaramaǵyna berildi. Osy kezeńde tıisti mınıstrliktiń qaramaǵynda bir ǵana uıym qalyp, keıinnen bul mekeme «Qazqaıtajańartý» RMK bolyp qaıta quryldy. Qazirgi tańda meke­meniń ǵylymı-zertteý jáne jobalaý fılıa­ly, ıaǵnı óńdiristik bas keńsesi Al­ma­ty qalasynda bolsa, Túrkistan, Taraz, Qyzylorda, Oral qalalarynda tórt mamandandyrylǵan qalpyna kel­tirý oblystyq fılıaldary bar. Kásip­oryn memlekettik tapsyrys boıynsha qarjylandyrý esebinen jumys isteıdi. Ǵylymı-zertteý fılıalynyń mamandary respýblıka kólemindegi eskert­kishterdiń jaǵdaıyna monıtorıng ja­saǵan­nan keıin qortyndysyna sáı­kes eskertkishterge aldyn ala smetalyq qu­jat daıyndap, bıýdjetke aldaǵy 3 jylǵa tapsyrys berip otyrady. Qarajat bó­lin­­gennen keıin nysannyń ǵy­lymı-jobalyq qujattamasy daıyndalady. Atalǵan mekemeniń qurylys-montaj, jobalaý ju­mystaryn jasaýǵa II dárejeli, sondaı-aq tarıhı-mádenı mura nysandaryn restavrasııalaý men arheologııalyq jumystaryn júrgizý lısenzııasy bar. Búginde «Qazqaıtajańartý» mamandary ǵylymı baǵyttaǵy jumystardy da negizge alyp keledi. Eskertkish mu­ralarymyz jaıynda jınaqtal­ǵan mol arhıv derekteri osy kásiporynnyń qorynda saqtaýly. Bul eskertkishterdi jańǵyrtý baǵytynda naqty málimetter alýǵa kepil bolatyn qundy qujattar. Al jańartý jumystary bastalǵan ke­zeńde óńirdegi fılıaldardan 700-ge jýyq maman iske jumyldyrylady. Olardyń basym kópshiligi tájirıbeli restavrator-mamandar. Sonymen birge eskertkishterdi jańǵyrtý, qaıta qalpyna keltirý jumystary barysynda Qazaq qurylys jáne sáýlet ǵylymı-zertteý jáne jobalaý ınstıtýty, Á.Marǵulan atyndaǵy Arheologııa ınstıtýty, eli­miz­degi birden-bir «Qyrym araly» res­tavrasııalyq ortalyǵynyń mamandary jáne de belgili arheologter, tarıhshylarmen bir­lesip jumys isteımiz. Tipten eskertkishterdi qalpyna keltirý barysynda tarıhı tulǵalardyń kózi tiri ur­paqtarynyń aıtqandaryn da negizge alyp otyramyz.

– Búginde respýblıkalyq mańyzy bar eskertkishterdiń sany qansha?

– El aýmaǵy boıynsha respýb­lıkalyq mańyzy bar tarıhı jáne mádenı es­kertkishterdiń mem­lekettik tiziminde 250 nysan bar. 2019 jyldan beri tolyq­tyrýlar men ózgertýler engizilgen Qazaq­stan Respýblıkasynyń «Tarıhı-mádenı mura obektilerin qor­ǵaý jáne paıdalaný týraly» zańy­nyń aıasynda eskertkishterdi birneshe túrge bólip qarastyrý kózdelgen. Onyń ishinde, arheologııa, qala qurylysy jáne sáýlet eskertkishteri, ansamblder men keshender, kıeli nysandar, moný­menttik óner qurylystary bar. Ol jyl saıyn jańartylyp otyrady ári jańa qun­dy jádigerler men tarıhı nysandar mınıstr­liktiń arnaıy qurǵan komıssııasy sheshimimen osy tizimge engiziledi.

– Aldaǵy josparlaryńyzben de bólise ketseńiz...

– Bıyl kásiporyn 40 nysanda ǵylymı-restavrasııalyq jumystardy bastaýǵa daıyn. Munymen qosa, jaqyn ara­da Máde­nıet jáne sport mınıstr­liginiń tapsyrysyna sáıkes taǵy da 2 nysandy jańartýdy jospa­rymyzǵa engizdik. Onyń qatarynda jyr alyby Jambyl Jabaevtyń mýzeı úıi men kesenesine res­tavrasııa júrgizý. Munymen qosa, keler jyly Muhtar Áýezovtiń týǵanyna 125 jyl bolýyna oraı Almaty qalasyndaǵy jazýshynyń mýzeı úıin jańǵyrtý jumys­tary pysyqtalýda. Aldaǵy ýaqytta «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda «Qazqaıtajańartý» respýblıkalyq memlekettik kásipor­nynyń mamandary «Qazaq­stannyń rýhanı kıeli jerleri», «Qazaqstannyń sakraldyq geografııasy» jobalaryn iske asyrý maqsatynda uly tulǵalarymyzdy, belgili qaıratkerlerdi, sonymen birge eleýli tarıhı oqıǵalardy este qaldyrý, ishki týrızmdi damy­tý, kıeli nysandarǵa qol­jetim­dilikti qamtamasyz etýde ınfraqurylym jáne logıstı­kany jetildirý jumystaryn jalǵastyra beretin bolady.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

 Áńgimelesken

Elvıra SERIKQYZY,

«Egemen Qazaqstan»

 

Sońǵy jańalyqtar

Qarsylasyn 7 raýnd boıy sabady

Kásipqoı boks • Búgin, 10:32

Indonezııada jer silkindi

Álem • Búgin, 09:32

Úshinshi jeńilis

Jekpe-jek • Búgin, 09:02

Josparyn joqqa shyǵardy

Kásipqoı boks • Keshe

Kópirden sekirip ólmek boldy

Aımaqtar • Keshe

Úzdik ondyqta Golovkın joq

Kásipqoı boks • Keshe

Mektep oqýshysy mert boldy

Aımaqtar • Keshe

Jekpe-jeksiz ótken alǵashqy jyl

Kásipqoı boks • Keshe

Uqsas jańalyqtar