– Mahabbat Sádýaqasuly, áńgimemizdi ótken jyly mereıtoıy atalyp ótken uly tulǵalardyń esimimen bastasaq. О́zińiz basshylyq etip otyrǵan mekeme qyzmetkerleri Sırııa jerinde ál-Farabıdiń kesheni men kesenesin, Abaı Qunanbaıulynyń Tashkent, Máskeý qalalaryndaǵy eskertkishin jańartý jumystaryna qatysty. Sonymen birge Damaskidegi Sultan Beıbarys babamyzdyń kesenesinde restavrasııalyq jumystar júrgizgeni belgili.
– «Qazqaıtajańartý» mekemesiniń Qazaqstan tarıhymen baılanysty halyqaralyq deńgeıdegi jobalardy júzege asyrýda úlken tájirıbesi bar. Halyqaralyq jobalar qaı kezde de taraptar úshin jańa múmkindikter, tıimdi kelisimderge jol ashatyny belgili. Kelissózder júrgizý, úkimetaralyq jobalarǵa qatysý, normatıvtik-quqyqtyq aktilerdi daıyndaý, tıisti mınıstrliktermen birlese jumys isteý mamandar tájirıbesin shyńdaı túsetini anyq. Damask sapary esimderin álemdik órkenıetten bóle jaryp qaraýǵa bolmaıtyn babalarymyzdyń urpaǵy ekendigimizdi taǵy da bir pash etkendeı. Bul eki memleket basshylarynyń kelisimi aıasynda júzege asyp otyrǵan aýqymdy joba. Qazirgi kezde bul jumystardyń tolyq aıaqtalǵany belgili. Endigi kezekte eki el arasyndaǵy kelisimshartqa sáıkes aldaǵy ýaqytta keshendi qarjylandyrý men basqarý máselesi anyqtalǵan soń jumystar jalǵasyn tabatyn bolady. Halyqaralyq baılanystarymyz munymen toqtap qalmaıdy. Sankt-Peterbor qalasyndaǵy Jambyl Jabaevqa, Mınsk qalasynda II Dúnıejúzilik soǵysta qaıtys bolǵan jerlesterimizdiń jáne Tájikstan shekarasynda «Qazbat» áskerlerine arnalǵan eskertkishterdi qoıý jumystary da «Qazqaıtajańartý» mekemesi mamandarynyń qatysýymen júzege asty. Osy oraıda aldaǵy ýaqytta mamandarymyzdy tarıhymyz ortaq ózbek eline tájirıbe almasý maqsatynda jiberýdi josparlap otyrmyz. Uly Jibek jolymen ótken úlken saýda súrleýinde qalpyna keltiretin ǵajaıyp eskertkishter kóp. Sonymen birge Ázerbaıjan elimen de baılanystarymyzdy nyǵaıtý josparlanýda.
– Eskertkishterdi jańǵyrtý jumystarynyń barysyna qatysty kóp jaǵdaıda belgili bir aımaq turǵyndary, sala mamandary narazylyq bildirip jatady. Osy oraıda kóne muranyń óz kezeńine tán erekshelikterin saqtaý barysynda mamandar qandaı negizderge súıenedi?
– Ushsa qustyń qanaty talatyn ulanǵaıyr qazaq dalasynda san ǵasyrlyq tarıhymyz saırap jatyr. Eskertkishter belgili bir halyqtyń mádenı murasynyń jalpylama ataýy, ıaǵnı adamzattyń kóne zamannan kúni búginge deıingi damýy jolyndaǵy túrli saladaǵy asa mańyzdy jetistikteriniń erekshe, qaıtalanbas zattyq-rýhanı úlgi-nusqalary. Osynaý tarıhı eskertkishterdi urpaqtan-urpaqqa jetkizý bizdiń paryzymyz degenge keletin bolsaq, egemendik alǵannan bastap el aýmaǵyndaǵy tarıhı eskertkishterge arnaıy kóńil bólinip, baǵdarlamalar ázirlene bastady. 2004 jyly «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda Qazaqstan aýmaǵyndaǵy tarıhı-mádenı eskertkishter men nysandar jańǵyrtyldy. 2013 jyly «Halyq – tarıh tolqynynda» baǵdarlamasy aıasynda álemniń eń beldi arhıvterinen tól tarıhymyzǵa qatysty qujattary júıeli túrde jınalyp, zertteldi. Osy qundy jádigerlerdi jınaqtaı kele, Tuńǵysh Prezıdentimiz – Elbasy Nursultan Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasyn jarııalady. Osylaısha, qaıta túleýdiń aıryqsha mańyzdy eki úderisi – saıası reforma men ekonomıkalyq jańǵyrý qolǵa alyndy. Búginde «Qazqaıtajańartý» kásiporny tarapynan júzege asatyn jumystar Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń basshylyǵymen júzege asyp keledi.
– Qazirgi kezde «Qazqaıtajańartý» mamandary Áziret-Sultan mýzeı-qoryǵynyń memlekettik qorǵaýǵa alynǵan aýmaǵynda keshendi jańǵyrtý jumystaryn júrgizip jatqany belgili. О́ńirdegi jańǵyrtý jumystary sonymen birge Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesine, Saýran qalashyǵyna qatysty jumystarmen jalǵasatyndyǵy málim. Osy jumystarǵa toqtalyp ótseńiz.
– Jaqynda Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń Mádenıet jáne óner isteri departamentiniń dırektory Kúmis Seıitovanyń basshylyǵymen ótken ǵylymı-ádistemelik keńes otyrysynda Qoja Ahmet Iаsaýı kesenesi aýmaǵyndaǵy tarıhı oryndardy jańartý, ortaǵasyrlyq Saýran qalashyǵyn abattandyrý, sapar ortalyǵyn salý jáne týrıster áleýetin arttyrý, Kúltóbe qalashyǵynyń sıtadel bóligin jasaý, Otyrar qalashyǵyndaǵy qaıta jańǵyrtý jumystary talqylanǵany belgili. Bul jumystardyń barlyǵy bizdiń mekeme mamandaryna úlken jaýapkershilik júkteıdi. О́tken jyldyń ózinde respýblıka aýmaǵynda memlekettik tizimdegi 49 nysanǵa ǵylymı restavrasııa jasaldy. Onyń ishinde «Altyn Ordanyń» 750 jyldyǵyna oraı Joshy jáne Alasha handardyń keseneleriniń restavrasııalyq jáne qorǵaý aımaǵyn abattandyrý jumystaryn atap ótemiz. Sonymen birge bizdiń mamandar Túrkistan qalasyndaǵy memlekettik «Áziret Sultan» tarıhı-mádenı qoryq mýzeıiniń quramyna kiretin 17 tarıh jáne rýhanııat eskertkishterinde, Túrkistan oblysynda Kóne Otyrar qalashyǵyndaǵy arheologııalyq jáne tarıhı eskertkishterdi qalpyna keltirý jumystarymen qatar Abaıdyń 175 jyldyǵyna oraı Ahmed Rıza meshit-medresesine, Abaıdyń Jıdebaıdaǵy qystaýyna, Uljan men Zere analarymyzdyń kesenesine, M.Áýezovtiń týyp-ósken úıine jańartý jumystaryn júrgizýge atsalysty. Osy oraıda Uly Jibek joly boıyndaǵy eskertkishterdi qalpyna keltirý máselesinde Ońtústik Qazaqstan, Jetisý ólkesimen qatar elimizdiń Atyraý, Oral, Kókshetaý aımaqtaryndaǵy tarıhı jerlerge de tereń mán berý kerektigi qaperimizde bolýy kerek. Osy saıyn daladaǵy kıeli eskertkishterdiń shyraqshysy retinde tarıh, mádenıet jáne sáýlet eskertkishterin jóndeý, restavrasııalaý, konservasııalaý, regenerasııa men ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizý, eskertkishter jınaǵyn daıyndaý, jobalaý jáne smetalyq qujattamany jasaý, elimizde jáne shetelderde qazaq tarıhyna, órkenıetine, mádenıetine qatysty eskertkishterdi qalpyna keltirý, monýmentaldy eskertkishterdi ornatýǵa baılanysty san-salaly jumystardyń barlyǵy osy mekemeniń tarıhymen tyǵyz baılanysty.
– Qurylǵanyna qyryq jylǵa jýyqtap qalǵan kásiporyn mamandary osy jyldarda 400-den astam eskertkishti qaıta jóndeýden ótkizgen eken. Mundaı aýqymdy jobalardy zamanaýı materıaldyq-tehnıkalyq múmkindikter men bilikti mamandarsyz júzege asyrý múmkin emes. Al otandyq restavrasııa salasyndaǵy tájirıbeniń azdyǵy turǵysynda aıtylyp júrgen máseleniń tórkini de osy jaıttarmen baılanysty bolsa kerek.
– Búginde elimizde eskertkishterdiń saqtalýyn qamtamasyz etý maqsatynda restavrasııalaýdyń tutas júıesi túzilgen. 1978-1993 jyldar restavrasııa salasynyń sharyqtaý kezeńimen sáıkes keldi desek, osy kezde elimiz oblystarynda 22 restavrasııalaý sheberhanasy ashyldy. Kásiporyn quramyna qýatty óndiristik bazalar, qurylys tehnıkasy, jabdyqtary men tájirıbeli mamandary toptasty. Tórt júzden astam eskertkish qaıta jóndeýden ótti. Al qalpyna keltirý jumystaryn qarjylandyrý kúrt qysqarǵan jyldarda sheberhanalar jergilikti atqarýshy organdardyń qaramaǵyna berildi. Osy kezeńde tıisti mınıstrliktiń qaramaǵynda bir ǵana uıym qalyp, keıinnen bul mekeme «Qazqaıtajańartý» RMK bolyp qaıta quryldy. Qazirgi tańda mekemeniń ǵylymı-zertteý jáne jobalaý fılıaly, ıaǵnı óńdiristik bas keńsesi Almaty qalasynda bolsa, Túrkistan, Taraz, Qyzylorda, Oral qalalarynda tórt mamandandyrylǵan qalpyna keltirý oblystyq fılıaldary bar. Kásiporyn memlekettik tapsyrys boıynsha qarjylandyrý esebinen jumys isteıdi. Ǵylymı-zertteý fılıalynyń mamandary respýblıka kólemindegi eskertkishterdiń jaǵdaıyna monıtorıng jasaǵannan keıin qortyndysyna sáıkes eskertkishterge aldyn ala smetalyq qujat daıyndap, bıýdjetke aldaǵy 3 jylǵa tapsyrys berip otyrady. Qarajat bólingennen keıin nysannyń ǵylymı-jobalyq qujattamasy daıyndalady. Atalǵan mekemeniń qurylys-montaj, jobalaý jumystaryn jasaýǵa II dárejeli, sondaı-aq tarıhı-mádenı mura nysandaryn restavrasııalaý men arheologııalyq jumystaryn júrgizý lısenzııasy bar. Búginde «Qazqaıtajańartý» mamandary ǵylymı baǵyttaǵy jumystardy da negizge alyp keledi. Eskertkish muralarymyz jaıynda jınaqtalǵan mol arhıv derekteri osy kásiporynnyń qorynda saqtaýly. Bul eskertkishterdi jańǵyrtý baǵytynda naqty málimetter alýǵa kepil bolatyn qundy qujattar. Al jańartý jumystary bastalǵan kezeńde óńirdegi fılıaldardan 700-ge jýyq maman iske jumyldyrylady. Olardyń basym kópshiligi tájirıbeli restavrator-mamandar. Sonymen birge eskertkishterdi jańǵyrtý, qaıta qalpyna keltirý jumystary barysynda Qazaq qurylys jáne sáýlet ǵylymı-zertteý jáne jobalaý ınstıtýty, Á.Marǵulan atyndaǵy Arheologııa ınstıtýty, elimizdegi birden-bir «Qyrym araly» restavrasııalyq ortalyǵynyń mamandary jáne de belgili arheologter, tarıhshylarmen birlesip jumys isteımiz. Tipten eskertkishterdi qalpyna keltirý barysynda tarıhı tulǵalardyń kózi tiri urpaqtarynyń aıtqandaryn da negizge alyp otyramyz.
– Búginde respýblıkalyq mańyzy bar eskertkishterdiń sany qansha?
– El aýmaǵy boıynsha respýblıkalyq mańyzy bar tarıhı jáne mádenı eskertkishterdiń memlekettik tiziminde 250 nysan bar. 2019 jyldan beri tolyqtyrýlar men ózgertýler engizilgen Qazaqstan Respýblıkasynyń «Tarıhı-mádenı mura obektilerin qorǵaý jáne paıdalaný týraly» zańynyń aıasynda eskertkishterdi birneshe túrge bólip qarastyrý kózdelgen. Onyń ishinde, arheologııa, qala qurylysy jáne sáýlet eskertkishteri, ansamblder men keshender, kıeli nysandar, monýmenttik óner qurylystary bar. Ol jyl saıyn jańartylyp otyrady ári jańa qundy jádigerler men tarıhı nysandar mınıstrliktiń arnaıy qurǵan komıssııasy sheshimimen osy tizimge engiziledi.
– Aldaǵy josparlaryńyzben de bólise ketseńiz...
– Bıyl kásiporyn 40 nysanda ǵylymı-restavrasııalyq jumystardy bastaýǵa daıyn. Munymen qosa, jaqyn arada Mádenıet jáne sport mınıstrliginiń tapsyrysyna sáıkes taǵy da 2 nysandy jańartýdy josparymyzǵa engizdik. Onyń qatarynda jyr alyby Jambyl Jabaevtyń mýzeı úıi men kesenesine restavrasııa júrgizý. Munymen qosa, keler jyly Muhtar Áýezovtiń týǵanyna 125 jyl bolýyna oraı Almaty qalasyndaǵy jazýshynyń mýzeı úıin jańǵyrtý jumystary pysyqtalýda. Aldaǵy ýaqytta «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda «Qazqaıtajańartý» respýblıkalyq memlekettik kásipornynyń mamandary «Qazaqstannyń rýhanı kıeli jerleri», «Qazaqstannyń sakraldyq geografııasy» jobalaryn iske asyrý maqsatynda uly tulǵalarymyzdy, belgili qaıratkerlerdi, sonymen birge eleýli tarıhı oqıǵalardy este qaldyrý, ishki týrızmdi damytý, kıeli nysandarǵa qoljetimdilikti qamtamasyz etýde ınfraqurylym jáne logıstıkany jetildirý jumystaryn jalǵastyra beretin bolady.
– Áńgimeńizge rahmet.
Áńgimelesken
Elvıra SERIKQYZY,
«Egemen Qazaqstan»
